Ühel nädalal kajas mu kõrvades vaikus – ja ma maksin selle kosutava puhkuse eest 1380 eurot! Tegelikult ei ostnud ma selle raha eest endale puhkust ega investeerinud kaitsetööstussesse. Investeerisin oma lastesse ning võimaldasin neile huvihariduse kaudu nädala jagu uusi kogemusi, oskusi, enesekindlust ja võimaluse areneda.

Pea 400 last ja noort, kes ei saa elada oma päritolu peres, osalesid 21. augustil koos perevanematega Kiviõli Seikluskeskuses toimuval perepäeval. Lapsed meisterdasid töötubades noorsootöötajate eestvedamisel ning treenisid seikluskeskuse radadel tähelepanu ja koordinatsiooni, arendasid julgust ja eneseregulatsiooni.

Kuidas luua lastega emotsionaalset lähedust? Kristi Jõeorg jagab mõtteid.

Paar korda aastas pühapäeva hommikul panen pannkoogitaldriku ja moosipurgi kõrvale lauale arvuti. Teisel pool ekraani on noored, kes ei saa elada peres, kust nad pärit on. See on üks osa minu tööst SEB heategevusfondis – rääkida stipendiaatidega eelarvest, laenudest, kindlustusest, investeerimisest ja kõigest sellest, mida oleks hea teada enne iseseisvasse ellu astumist.

Kui laps annetab oma patsid teisele lapsele, õpib ta midagi, mida rahatarkuse õpikutesse on raske kirja panna – et kõiki ressursse ei pea maksimeerima isikliku kasu nimel.

Asenduskodus elavad lapsed tegid Lottemaal eri töid ja said veeta lustliku päeva.

SEB Heategevusfond toetab tänavu iga kuu 20 last, kes elavad turva-, asendus- või eestkosteperes. Üks osa sellest tööst on lihtne, aga liigutav: lapsed saavad kirja panna oma soovi — justkui kiri jõuluvanale, mis on ju elu esimene motivatsioonikiri.

Lastepäeva teemadele mõeldes jagab fondi tegevjuht Triin Lumi mõtteid suhete tähendusest peredes.

Seekordne teema on psühhoteraapia — millal vajab laps teraapiat, millal vajab tuge täiskasvanu ning miks ei tohi lapse lugu jääda vaikusesse ka siis, kui see on väga valus.

Kõige tugevama motivatsiooni annavad heategevusorganisatsioonide töötajatele päris inimeste lood, mis kinnitavad, et nende tööl on päriselt mõju.

Kõik lapsepõlved ei alga võrdselt. Aga iga noor vajab võimalust kasvada, uskuda endasse ja jõuda elus edasi.

Kuula järgi Kuku raadio saadet „Erinevad elud, samad unistused“, kus räägime sellest, kuidas aidata noorel kasvada iseseisvaks, enesekindlaks ja oma eluga toime tulevaks inimeseks.

Seekord räägime huvihariduse olulisusest. Sageli peetakse iseenesestmõistetavaks, et laps saab pärast kooli minna trenni, huviringi või muusikakooli. Kõigi laste jaoks ei ole need võimalused aga alati nii lihtsalt kättesaadavad.

Eestis räägitakse üha enam laste ja noorte vaimsest tervisest. Oluliselt harvem küsime aga seda, kuidas läheb nende laste vanematel?

Selles episoodis jagab oma kogemust hoolduspere vanem Silvia Purje.

Psühhiaater Madis Parksepp rääkis portaalile Eeter antud intervjuus, et eestlased usuvad pigem tablettide imejõusse kui iseenda suutlikusse oma elustiilis vajalikud muudatused teha.