Mõnikord reageerime näiliselt süütutele olukordadele teravalt ja endalegi üllatavalt. See võib põhjustada probleeme suhetes ja töökaaslastega. Uurime, mis paneb meid emotsionaalselt reageerima, nagu oleks varba vastu voodijalga ära löönud.
Alice: „Olen igati väärt oma perekonnanime – läbi raskuste tähtede poole. Kui Sa tahad teada, miks ma seda väärt olen, siis tule ja kuula! Ükski asi pole kergelt kätte tulnud, aga kõik, mis saavutatud, on nii maitsvalt magus. Ma saan oma kogemusest vastata paljudele küsimustele, mis enne ellu astumist meelele võivad tulla. Kuidas ületada takistused, mis saadavad lastekodulapsi või neid, keda elu pole hellitanud. Kas jõhkrat vägivalda kogenud inimene võib kunagi teisi inimesi emotsionaalselt toetada? Kas vägivalda kogenud inimene on halb inimene ja ta ei vääri sotsiaalselt head staatust või ametikohta? Miks ma peaksin minema mingisuguse väikse palga eest tööle - kas ma olen mingisugune ori? Mida ma teen selle kohustusliku kooliharidusega, kui mul pole isegi normaalset perekonda? Kas mina saan muuta õpetaja suhtumist minusse? Miks need õpetajad ja täiskasvanud üldse nii palju vinguvad kogu aeg? Kuidas jõuda hea eluni ja endale meeldiva ametini? Kas õpetajatele ja täiskasvanutele peaks ütlema, kui lollid nad on ja et ma olen kõige targem? Kas ilma vanema hoolitsuseta lapsest võib saada juhti teistele? Kas haavadest, mida hoolimatus ja vägivald kaasa toovad, saab kunagi üle? Kas ma väärin head meest, kui olen kogenud seksuaalset vägivalda? Kas ma oskan lapsi kasvatada, kui ma pole näinud, kuidas ema ollakse? Neid küsimusi, millele ma võiksin vastata, on veel ja veel. Kui Sul on mingisuguseid küsimusi, kuidas saada suureks ja edukaks nii, et Sul pole kõrval oma vanemate tuge ja imelist eeskuju, siis tule räägi minuga juttu.“.
www.siinjapraegu.ee