Lastega ja lastele

Auhinnaga „Lastega ja lastele“ täname ja tunnustame inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on positiivselt mõjutanud laste ja perede käekäiku.
Tunnustusauhinna taotluste voor on avatud 15. aprillini.

Esita taotlus

Suur osa annetustest kulub abi laialijagamiseks

Eesti Ekspress

Mõnel heategevusfondil ei lähe annetatud raha vahendamise peale suurt midagi. Teisel kulub selleks ligi pool annetajatelt saadud rahast.

Mõnel heategevusfondil ei lähe annetatud raha vahendamise peale suurt midagi. Teisel kulub selleks ligi pool annetajatelt saadud rahast.
Reklaamiplakatilt vaatab vastu haige lapse pilt, selle kõrval abipalve "Palun annetage!". 5 eurot, 20 eurot. Neid üleskutseid nähes on küsimused varmad tekkima. Kui palju see reklaam ise maksab? Kuidas fond seda raha täpselt kasutab?

Vaadates veidi heategevusorganisatsioonide majandusaasta aruandeid, näeme, et majandatakse üpris erinevalt. Kui mõnel on tegevuskulud lausa nullis, siis mõne puhul selgub, et otseselt abivajajatele laekub kohati isegi üle poole vähem annetustest kogutud rahast. Enamik rahast läheb organiseerimistöö või ürituste ja projektide peale. Nendega seotud kuludest ei taha mitu heategevusorganisatsiooni aga rääkida. Mõni vastas Ekspressile, et nemad teevad üritusi tasuta.

Näiteks ühel uuemal tegijal sellel alal, MTÜ-l Naerata Ometi, kulub ligi 40 protsenti saadud rahast mitmesuguste tegevuskulude peale.

Naerata Ometi kogub raha nii, et nad jagavad abivajajate laste pilte ja nende kõrval telefoninumbreid, kuhu nende laste heaks annetada saab.

Nii saadi mullu kokku 38 480 eurot, millest 30 283 tuli inimeste annetustest. Ülejäänud 8197 eurot laekus ettevõtlusest, mis ühingu juhatuse esimehe Kuno Kompuse sõnul olid samuti põhimõtteliselt annetused, sest raha teeniti laste värviraamatute müümisest.

Saadud rahast läks 15 059 eurot mitmesuguste tegevuskulude katmiseks, mis projektide organiseerimisega tekkisid. MTÜ internetilehel, kus raha kogutakse konkreetsetele lastele, puudub otsene info, kui suur osa sellest läheb abi vahendamiseks.

Bronšteinide pere jagab kõik ära

Samas on meil ka fonde, millel tegevuskulusid ei olegi. Näiteks on selline SA Bronšteinide Pere Heategevusfond. See rajati 2009 akadeemik Mihhail Bronšteini ja tema Venemaal tegutseva suurärimehest poja Aleksandri osalusel.

Avalikkuse tähelepanu vältiv fond kogus mullu annetusi ja toetusi 98 900 eurot. Täpselt sama summa jagas fond ka laiali.

Fondi esindaja Natalja Kesler kinnitab, et neil ei ole ühtegi töötajat ega ka mingeid kulusid. Nad abistavad Tallinnas tegutsevat sünagoogi.

Samamoodi on kõik ära jaganud MTÜ Perekond Hirve Heategevusfond ja MTÜ Perekond Gammeri Heategevusfond, vastavalt 5020 eurot ja 5660 eurot.

Tegemist on Tallinnas kinnisvara- ja toitlustusäri ajavate partnerite ettevõtmisega. Nad toetavad juudi kogukonda, aga ka koole ja spordiklubisid.

Üks väiksema administreerimiskuluga heategevusfonde on Norra-Eesti kaubanduskoja all alustanud SA Aitan Lapsi.

Nende annetused, mullu 72 937 eurot, tulevad enamasti taaraautomaatide kaudu tehtavatest annetustest. Mullu saadud rahast jagati ära 63 333 eurot.

Selle eest said vähekindlustatud perede lapsed teatris käia. Kokkuleppe järgi teevad teatrid peredele piletist omakorda 50 protsenti allahindlust.

SA Aitan Lapsi nõukogu liikme ja Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul sai mullu niimoodi teatrielamuse ligi 12 500 last üle Eesti.

Lastega tegelevad sotsiaaltöötajad või õpetajad võtavad ise teatritega ühendust ja suhtlevad omavahel otse. Kuna projektijuhte pole, siis pole vaja ka neile palka maksta.

"Tegevuskulud oleme püüdnud miinimumis hoida algusest peale, et need ei küündiks isegi 5-15 protsendini, nagu igasuguste fondide puhul tihti läheb," selgitab Raal.

"Koosolekuid peame kohvikutes või mõne nõukogu liikmega seotud ettevõttes. Projekte juhime ise. Oleme omavahel ära jaganud, kes suhtleb jaemüüjatega, kes teeb vabast ajast juriidikat, kes on finantsistiks jne."

Mida suurem, seda kulukam

Veidi teistsuguse tee on valinud Eesti kõige suuremad heategevusorganisatsioonid, mis majandavad juba sadade tuhandete eurodega. Need on suurte asutuste kõrvale loodud heategevusprojektid, mis koguvad raha kallite reklaamikampaaniatega, luues nii positiivset kuvandit ka oma firmale.

"Oleme seda meelt, et efektiivsust ei saa mõõta vaid tulu ja kulu suhet vaadates. Üldkulude mõõtmine ei anna vastust projektimeeskonna professionaalsuse ja jätkusuutlikkuse kohta," leiab SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi.

SEB Heategevusfond abistab lastekodudes ja varjupaikades elavaid lapsi. Mullu korjati nende nimel annetajatelt kokku 353 551 eurot. Halduskuludeks läks sellest 83 578 eurot, sealhulgas näiteks teavitustööks 27 000 eurot.

Otseselt jagati annetusi välja 45 000 eurot, näiteks stipendiumideks. 224 000 euro eest korraldati lastele üritusi, tehti lastekodusid turvaliseks või koolitati lastekodude personali.

Fond väidab, et kõigi lastele korraldatud projektide ja toetuste pealt läheb halduskuludeks 23 protsenti ja selle katab SEB pank ise ehk seda ei kaeta eraannetajatelt saadud rahadest.

"Kui räägime sotsiaalsfäärist, abivajajate toetamisest, siis siin saab valida kahe suuna vahel: rahaülekannete tegemine abivajajatele, mida on lihtsam organiseerida ja administreerida, kuid mille tegelikku efektiivsust on raske mõõta. Teine suund on pakkuda abivajajatele n-ö teenuseid, kus näiteks üritustest saavad kõik ühtemoodi osa ning abi on sihtotstarbeline. See on kala ja õnge dilemma, kusjuures meie arvates on parem anda lapsele õng ehk oskused elus toimetulekuks," kirjeldab oma filosoofiat Triin Lumi.

"Tuues paralleeli tavaperega: kui efektiivne oleks suurendada lapse taskuraha, samas kui teame, et vanemliku hoolitsuseta laps vajab enim oskusi ja kogemusi toimetulekuks iseseisvas elus?"

SEB Heategevusfond on teinud pikaajalisi investeeringuid 426 294 euro eest, millest saadi mullu tulu 37 673 eurot. "Tegemist on kapitaliga, mille SEB pani kasvama, et fond saaks tulevikus jätkata iseseisvat tööd ka suurtoetajata," ütleb panga pressiesindaja Silver Vohu.

Ka on investeerimiseks raha Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondil, mis sai mullu rahvalt annetustena kokku 261 067 eurot. Samal aastal hoiustas lastefond tähtajalisel hoiusel 280 000 eurot.

Tänavu lõppevate hoiuste eest kavatsetakse soetada suuri meditsiiniseadmeid, peaasjalikult ülikooli kliinikutele.

Fondil on ka mõned konkreetsete inimestega seotud projektid: erilise nahahaigusega lapse toetuseks koguti 2563 eurot, nelja sügava ja raske puudega lapse peresid toetati 3200 euroga.

Halduskulusid olid lastefondil mullu 96 902 eurot. Selle hulka arvab fond ka füsioterapeutidele ja teistele lastele teenuseid pakkunud spetsialistidele makstud töötasud.

"Arvestades tegelikku töömahtu, hindan fondi töö efektiivsust väga heaks," sõnab fondi tegevjuht Agnes Karlson. "Hoiame töötajaskonnale mineva tegevuskulu madala, sest meil on suur vabatahtlikkond tasuta tööjõuga abiks, samuti saame reklaami- ja meediaagentuuridelt peaaegu tasuta reklaami."

Siiski kulus eelmisel aastal reklaamile ligi 6000 eurot.

Raha kogumiseks kasutab ka kliinikumi fond haigete ja puuetega laste pilte, mida avaldab oma veebiküljel. Laste piltide juures ootavad pangarvete numbrid. Annetusi küsitakse alates viiest eurost.

Tasuta toitu tuleb
kuskil ka hoida

SA Eesti-Hollandi Heategevusfond tegutseb kahes suunas. Üks on Toidupanga majandamine ja teine erinevate sotsiaalprojektide, näiteks lastelaagrite toetamine. Viimast tegevust kaetakse peaasjalikult välismaa fondidest saadud rahaga.

Toidupank saab küll tasuta toitu, kuid seda tuleb laoruumides hoida ja abivajajatele kohale transportida. See tekitab ka päris suured kulud. Üks viis, kuidas soovijad Toidupanka aidata saaksid, on n-ö natuuras. Näiteks Eesti Energia ei küsi laoruumidele ja külmikutele kuluva elektri eest tasu.

Eesti heategevusmaastikule tuleb küll aina juurde uusi ettevõtjaid, kuid ühtset head tava, kuidas see abi andmine korraldatud peaks olema, pole veel välja kujunenud.

Nii mõnigi nende seast arvab, et hea tava alla võiks minna rusikareegel, et võimalikele annetajatele antakse juba reklaamis teada, kuhu küsitud raha läheb, ja et mingi osa sellest kulub ka abi vahendamisele endale.

Nii on ehk võimalik isegi annetajaid juurde saada, sest läbipaistvus ja usaldus on kogu asja võti.

Iga kolmas euro ei lähe mitte abivajajatele, vaid kulub nende aitamise peale

Eesti suurimad heategevusorganisatsioonid kogusid mullu kokku 1,6 miljonit eurot annetusi. Sellest umbes 500 000 eurot kulus heategijatel oma töö tegemiseks. Kuid organisatsioonide vahel on erinevusi.
Kõik summad on eurodes.

MTÜ SEB Heategevusfond
Tulud 353 551
Administreerimiskulud 83 578

SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond
Tulud 324 997
Administreerimiskulud 109 359

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
Tulud 266 661
Administreerimiskulud 96 902

SA Dharma
2012 tulud 231 382
Administreerimiskulud 84 134

SA Eesti-Hollandi Heategevusfond
2012 tulud 158 669
Administreerimiskulud, sh Toidupanga lao- ja transpordikulud 133 926

SA Bronšteinide Pere Heategevusfond
2012 tulud 98 900
Administreerimiskulud 334

SA Heategevusfond Aitan Lapsi
Tulud 72 937
Administreerimiskulud 5023

MTÜ Naerata Ometi
2012 tulud 38 480
Administreerimiskulud 15 059

SA Eesti Lastefond
Tulud 36 282
Administreerimiskulud 19 978

MTÜ Perekond Gammeri Heategevusfond
2012 tulud 5660
Administreerimiskulud 6

MTÜ Perekond Hirve Heategevusfond
2012 tulud 5020
Administreerimiskulud 6

Tabel põhineb heategevusorganisatsioonide 2012. majandusaasta aruannetel. Administreerimiskuludena käsitleme tegevuskulusid, tööjõukulusid jm.

Andmetöötlus Margus Järv.

Allikas: Eesti Ekspress

 

Osale heateos Täname Sind abi eest, kui oled meie heategevusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha tulevikus. Sõlmi püsikorraldusleping summas 3 eurot kuus või aita ühekordse annetusega.

Meediakajastuste arhiiv