Sajaga kimamise võimalikkusest Eesti Vabariigis

15.09.2012
Blogi

SEB 15. Tartu Rattamaratoni lastesõitudel osalesid laupäeva pärastlõunal paari tuhande ratturi seas ka viiskümmend turvakodudes peatuvat last Tallinnast, Harjumaalt, Tartust ja Ida-Virumaalt.


Tänane rattamaraton oli lõpuürituseks turvakodude laste sportlikule suvele. Nii mõnegi turvakodus viibiva lapse rattasõidu debüüt toimus just selle maratoni minirajal. Oleme veendunud, et rattapedaale vändates saavad lapsed kergemini võitu ka oma hirmudest ja muredest.

Suurima innuga oli asja juures 5-aastane Grete K., kes väsimatult ergutas teisi ja ei andnud asu ka kasvatajale. Kolmene Kevin L. Tallinnast hõikas rajal ratta seljas kimades ja samal ajal sõpru innustades: „Kimame sajaga, kimame lõpuni, kimame!“ Kaheksane Jelena S. Narvast kinnitas minimaratoni rajalt saabudes, et kiivrita ei lähe ta mitte kunagi rajale. Tüdruk ütles, et tegi mitu päeva enne sõitu trenni: „Tänane medal on mul auga välja lunastatud ja sobib mu läikiva kiivriga ka väga hästi kokku!“

Meie turvakodudes peatuvad lapsed ei oska tihtipeale nädala alguses klassis oma nädalavahetuse tegemistest midagi rääkida. Seekord helistas kaheksase Toomase klassijuhataja esmaspäeva pärastlõunal turvakodusse ja uuris, mis seal toimus. Poiss oli veel kord kõik laupäevased sündmused läbi elanud, jagades uhkusega võistluspäeva muljeid ja tundes heameelt, et ka temal oli avanenud võimalus Tartus käia.

Nagu tavaks saanud, lõppes laste spordipäev Aura veekeskuses, kus sai basseinis lõõgastudes oma väsinud lihaseid leotada.

Heade annetajate abiga said spordist tulevast positiivsest energiast taas kord osa ka need lapsed, kellel muidu selleks võimalusi ei ole.

Triin Lumi