Reet Roos headest tegudest

5.01.2012
Blogi

1. Mida Teie jaoks tähendab HEA TEGU?

Nagu kõike siin ilmas saab kahte lehte jagada, jagunevad ka inimeste teod headeks ja halbadeks. Arvan, et neutraalset tegu polegi olemas. Heateo kriteeriumiks võiks olla tegu, mis toob kaasa head kaasinimesele ja mitte tegijale endale.

2. Kas Eestis on heategemine väärtustatud ja populaarne?

Ma loodan, et heategemine väärtustub iga aastaga järjest enam. Võiks olla elu loomulik osa, et aktiivsem ühiskonnaliige lööb kaasa tasuta projektides. Andmise rõõmu tuleb õppida tundma juba lapseeas – kõik algab ju kommi ja mänguasja jagamise oskusest, kaastundest sõbra vastu, kes sai haiget ning julgusest kaitsta kiusajate eest nõrgemaid.

3. Miks on heategevust vaja? Ehk peaks kõik asjad olema riiklikult korraldatud?

Heategevust on väga vaja esiteks seetõttu, et riik ei jõua kunagi kõikjale ja tugev riik saab alguse tugevast kodanikuühiskonnast, kus naabreid tuntakse ja loomulik on ka ise käed külge panna, kus viga laita näed. Kõige lõpuks on ka heategijaile enestele heategevust vaja, sest andmisrõõmu ei tohi keelata ka suurtele inimestele!

4. Milline on Teie isiklik kokkupuude heategevusega (projektid, annetused, fondid vms)?

Mina tegelen elatiseabita lastega ja aitan peresid personaalselt ilma suurema kärata. Neli aastat olen olnud tegev mittetulundusühingus emakas.ee, kus tegeleme tervisealase teavitustööga.

5. Kas parem on anda ja võtta või jagada ja saada?

Elu peabki mitmekesine olema, kõike parasjagu. Minule on lihtsam anda kui saada, sest ma ei oska ka jõulude ajal kinke vastu võtta ilma ebamugavustundeta. Aga kõike tuleb osata.

6. Kas rasketel aegadel tehakse rohkem häid tegusid?

Paraku see nii on. Minu vanaema rääkis, kuidas Hiiumaal külas sõja järel pärast kolhoosi astumist oli vaesus kõige kohutavam ja naabrite üksteise abistamine kõige suuremas hoos. Kes tegi leiba, tõi pool pätsi suuremale perele lisaks, jagati sülti ja merest püütud kala. Ikka nii, et lapsele anti kalapakid kotti ja pandi nimed peale, see sinna läks ka too pakk teisele perele. Nii et kriitilisel hetkel sai söönuks ka kõige vaesem pere. See räägib eestlaste südameheadusest ja ma olen kindel, et see on siiani alles – liht teises vormis ja mitte nii silmapaistvalt.

7. Kuidas väikesest heateost saab suur tegu?

Väikesest heateost saab suur tegu, kui tegija peab olema eriliselt vapper – kui päästad elu või riskid enda omaga. Mina aga tahaksin toonitada, et suuri tegusid me teeme ja hindame Eestis ikka, tihtipeale aga on puudus just igapäevastest pisikestest heategudest enda ümber. Iga päev võiks teha ühe heateo ja päev ongi korras – selline võiks olla põhimõte.

Foto: Virge Viertek