Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab nominente

Tunnustamist väärivad lapsed, noored, täiskasvanud, ettevõtmised ja ühendused, kes on oluliselt panustanud laste ja noorte heaolusse. Kandidaate saab esitada 20. aprillini 2017.
Loe lisa ja esita kandidaat

Nagu puhkus troopikas! Aga õpetlik! (video)

Märtsi lõpus said turva- ja asenduskodude lapsed üle Eesti osa SEB Heategevusfondi korraldatud traditsioonilisest veepeost Tallink Spas. Aitäh, Tallink Spa, et oma sünnipäeva puhul juba kümnendat aastat järjest lapsed külla kutsute! Peale ujumise ja vees lustimise õppisid lapsed sukelduma, käisid saunas ja kordasid koos kasvatajatega üle veeohutuse põhitõed. Vaata veepidu videopildis: siit

Veehirmust vabaks

Üritusi, mis toimuvad spaas või veekeskuses, oodatakse erilise innuga. Nii mõneski perekodus on need laste jaoks ülimotiveerivad preemiareisid.

Paljud lapsed on veepeol juba mitu korda käinud, aga tunnevad alati sellest võimalusest suurt rõõmu. Kristjanile oli see üldse esimene sõit Tallinna ja veepeole – tema ootusärevus oli topelt nii suur nagu teistel.

Kasvatajad nentisid, et on hea näha, kuidas laps, kes ei ole varem basseinis käinud, uue kogemuse võrra rikkamaks saab. Esialgu kartlik laps ei julge basseini minna, aga koos täiskasvanuga läheb vapralt samm-sammult vette ning hakkab mängima ja pritsima. Hirm on läinud ja alles on puhas rõõmu emotsioon.

Kuidas saab üks kivi nii soe olla?

Ujulas juba tegevustest puudust ei tulnud. Lapsi tervitas basseini ääres vana tuttav kapten Konks, kes kõiki oma naljadega naerutas ja võistlusmängudega proovile pani.

Lapsed tegid vees igasuguseid trikke. Vahepeal käidi nautimas saunamõnusid – seal oli mõnus lõõgastuda ja puhata, sest vees sulistamine ja lustimine ju väsitab. Tatjana arvas: „Saunas higistamine puhastab keha ja saunast uuesti vette minna on väga, väga mõnus tunne.“

Suurematele tüdrukutele meeldiski rohkem saunades ja mullivannis aega veeta – nii lahe oli saunas pingil lebada ja rääkida teistele oma tulevikuplaanidest. Paljude eriliseks lemmikuks kujunes just hamam ehk Türgi saun. Imestati, kuidas saab üks kivi olla nii soe, kui see on lihtsalt kivi?

Pisemad mängisid väikelaste basseinis, tundes rõõmu suure hulga veemänguasjade ja täispuhutavate ujumisvahendite üle. Spaas olevad paadid, parved ja lõbusate nägudega ujumisrõngad tõmbasid ligi ka suuremaid.

Väga vahva ja eriline kogemus oli välibassein, lahe oli külma ilmaga sulistada õues. Väiksemad avastasid, et vestidega saab end kiirelt kätega edasi tõmmata, vee peal püsida ja täitsa ise ujuda ning edasi liikuda.

Kuidas ohutult sukelduda

Seekordse veepeo üks põnevamaid tegevusi oli sukeldumine/snorgeldamine, mida lapsed said proovida instruktorite käe all. Õpiti varustust selga panema – kuidas lestad jalga käivad, peale seda ka balloon ja mask. Kõik soovijad said praktiliselt proovida, kuidas varustust kasutatakse.

Lapsed said teada, et kui minna sukelduma, siis peab järgima ettenähtud reegleid. Jäi meelde, et väikseimgi ettevaatamatus võib karmilt kätte maksta. Vesi on küll mõnus ja ahvatlev, aga kui hooletult käituda, siis vesi nalja ei mõista ja see võib halvasti lõppeda. Kindlasti ei tohi ujuma või sukelduma minna tundmatus kohas ja üksinda. Lapsed ilma täiskasvanuteta ei tohigi üldse ujuma minna.

Ka nii mõnigi kasvataja pani sukeldumisvarustuse selga ja läks veealust maailma uurima. Kasvatajate eeskuju nakkas ja paljud huvilised said julgust tänu oma perevanemale.

Mis juhtub vee all kõrvadega

Instruktorid selgitasid ka võimalusi, et kui vees midagi varustusega juhtub, siis on alati olemas varuversioonid: näiteks kui üks hapnikuvoolik katki läheb, siis on varuvoolik olemas.

Mõned lapsed hakkasid kartma siis, kui hapnikumask pähe pandi, sest sellega hingamine on teistmoodi kui tavalises õhus. Lapsed said aru, et selle kasutamisel peab jääma alati rahulikuks, tegema kindlaid tegevusi ja järgima reegleid.

Juhendajad andsid ülevaate ka inimese kõrva anatoomiast ja sellest, mis juhtub sisekõrvas, kui vees sügavamale minna. Õpetati, kuidas saada üle hirmust ja mitte paanikasse minna, sest siis võibki kardetud õnnetus juhtuda.

Snorgeldamist proovides selgus, et see eeldab head kopsumahtu. Hiljem tõdesid lapsed, et peab tervislikult elama ja sporti tegema, et saaks võimalikult kaua vees olla ning veealuse maailma ilu nautida.

Lõpuks korraldati võistlus, kes kõige kiiremini lestadega ujub – selgus, et ka jalad peavad hästi treenitud olema.

Mida teha, kui hai tuleb?

Instruktorid tutvustasid ka käemärke, mida vee all näidatakse, sest vees ju rääkida ei saa. Lapsed tõdesid, et need on üsna loogilised: näiteks kui haikala on sukeldajate läheduses, siis näidatakse käega hai uime liigutust.

See kõik oli põnev ja aeg lendas ruttu: lapsed olid üllatunud, kui teada anti, et neile mõeldud aeg hakkab otsa saama. Nii mõnigi elevil sukelduja unustas koguni oma kokteili joomata.

Instruktorid olid sõbralikud, kannatlikud ja said lastega hästi hakkama. Lapsed, kes proovida julgesid, olid väga rahul. Teised said proovida ujumist maskide ja lestadega, mis oli samuti teistmoodi ujumiskogemus.

Kas ujulas tohib sülitada?

Peale sukeldumise oli kavas ka teisi veega seotud õpetlikke tegevusi. Lapsed õppisid, kuidas kasutada ujumisprille nii, et need uduseks ei läheks. Selgus, et tuleb prillidesse sülitada ning sülg laiali hõõruda ja seejärel prillid uuesti ette panna. See tekitas lastes esialgu omajagu elevust – et mis mõttes „sülitada“ ja kas tõesti tohibki sülitada. Aga kui nad said seda koos juhendajatega proovida, veendusid kõik, et jutt oli õige ja nii tulebki teha.

Vahva oli ka veealune pildistamine vastavate fotokatega.

Väikestele meeldis väga kalapüügi võistlus, kus sai harjutada koordinatsiooni ja kannatlikkust.

Lapsed said veepeolt kaasa ujumismadratsid. Kasvataja uuris Aurelilt, kas sellega oleks mõistlik merele minna. Poisi arvates ei oleks see hea mõte, sest kui merel madrats katki läheks, külmuks inimene ju ära.

Rõõm hästi oskamisest

Kõige rohkem räägiti pärast veepidu muidugi sukeldumisest, mis oli enamikule täiesti uus kogemus. Aga ka päästevesti kasulikkusest, sest saadi omal nahal kinnitust, et see hoiab tõepoolest inimest veepinnal.

Klaarika oli väga julge ja tubli ning õppis end vee peal hästi sirgeks ajama, ta sai ujumise asendi ja tunnetuse kätte. Edutunne julgustas tüdrukut kohe enda kogetut väiksematele poistele edasi andma – tal oli nii hea tunne, et sai millegagi hästi ja iseseisvalt hakkama, toeks vaid ujumisvest, mis pakkus vees kindlustunde.

Roman oli väga elevil, et saab näidata pere teistele lastele, et õppis sellel sügisel koolis ujumise selgeks. Ruslanile meeldis lastebasseinis kasvatajate korraldatud paadiralli ja keerlemine ning vesi, mis seina seest pähe voolas.

„Ära käitu hoolimatult!“

Veepidudel osaleb iga kord lapsi, kes ei ole kunagi enne ujulas käinud. Spaas saavad nad kasvatajatega koos ja ujumisinstruktorite juhendamisel turvaliselt ning lõbusalt veemõnudega tutvuda.

Peale veerõõmu ja kasulike praktiliste kogemuste tuletati taas meelde ka veeohutuse põhitõed. Tagasiteel koju nähtut-kogetut-õpitut arutades jõuti järeldusele, et olulisim tarkusetera oli „Ära käitu hoolimatult!“

Lapsed said aru, et alati tuleb jälgida, kuidas ja kus täpselt vette hüpata, millal kanda turvavarustust nagu ujumisrõngas ja kätised. Suuremad lapsed lubasid vees alati endast väiksematega arvestada. Üks pere andis üheskoos tõotuse mitte teha nalja nende üle, kes ujuda ei oska.

Päev suures soojas basseinis kulus Eesti halli ja kõledat varakevadist ilma arvestades kõigile marjaks ära. Lapsed võrdlesid Tallink Spa avarust, valgust ja soojust reisiga troopilisele saarele – eks ole rõõmutoovad, lõõgastavad ja jõuduandvad nii üks kui ka teine.

 

 

Osale heateos Täname Sind abi eest, kui oled meie heategevusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha tulevikus. Sõlmi püsikorraldusleping summas 3 eurot kuus või aita ühekordse annetusega.