Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“

Aita tunnustada lapsi, noori ja täiskasvanuid, organisatsioone ning ühendusi, kes oma algatuste või pikaajalise tegevusega on oluliselt panustanud laste ja noorte heaolusse!

Taotlus kandidaadi esitamiseks

"Külalised" kogu eluks

SEB Heategevusfond koostöös Mentor programmiga on korraldanud juba mitu aastat SEB töötajatele vanemliku kompetentsi tõstmiseks „Targa Lapsevanema“ koolitusi, mille läbiviimist spondeerib SEB Eesti. Huvi loengute vastu on olnud suur - see näitab hoolivust, vastutustunnet ja valmisolekut armastada. Siin on kaks mõtteavaldust lastekasvatamise teemadel.

Triin Lumi
 

„Targa lapsevanema“ koolitusel jagati väärtuslikke kogemusi

Olen kolme lapse ema. Iga lapsevanem avastab tõenäoliselt mingil hetkel, et tema mõistus on otsas, kui lapsed ei käitu sugugi nii, nagu neilt oodatakse. Vanem ise tunneb end väsinud või tüdinuna. Olen minagi lugenud mõningaid raamatuid ja ajakirjade õpetlikke lugusid laste kasvatamisest. Mingil hetkel aga ammendas sellest lugemine end minu jaoks. On selge, et iga pere leiab oma viisid lastega koos elamiseks. Ühe piirid on teise jaoks liiga kitsad, teisele võib olla täiesti arusaamatu näiteks see, et ma luban oma kolmeaastasel pojal ise püksipaari ja särki valida. Teooria lugemine võib mõnikord viia masendusse oma saamatuse pärast, kuigi tegelikult on ju enamasti kõik hästi.

Seetõttu osalesin suure rõõmuga „Targa lapsevanema“ koolitusel, kus sai avatult vestelda, kogemusi jagada ja kus kõigile kinnitati, et kõik on hästi. Usun, et paljud hingasid kergendatult, kuuldes, et kõikidel lastel on omad „kiiksud“. Üksteisega naljakate ja ka tõsisemate juhtumite jagamine oli minu jaoks küll väärtuslik. Ehk on meil nüüd lapsevanematena kergem rahulikuks jääda ja probleemi algpõhjust otsida. Tunnistasime ju kõik, et oleme oma lastega rohkem rääkima hakanud. Tunneme päriselt huvi, millest nad mõtlevad ja kes on nende sõbrad ning räägime ka endast rohkem. Ma ei alusta vestlust oma vanima lapsega enam küsimusega „Kuidas koolis läks?“. Kui ma ise koolipõlves seda küsimust vihkasin, miks peaks minu laps seda armastama?

Ei saa öelda, et nendel esmaspäevaõhtutel erilist ahhaa-elamust oleksin saanud, aga nagu tööelus, on ka pereelus mõtet vahel korraks aeg maha võtta ja põhitõed jälle üle korrata, teistega kogemusi jagada ja end ka vahel tunnustuseks õlale patsutada. Siiski oli väga mõtlemapanev vestlus sõltuvusest alkoholi teemal. Ei tunnista meist ju paljud, et nad tarbivad alkoholi liiast, ometi on alkoholitarbimine Eestis suur. Mina teadvustasin endale, et alkoholi hakatakse tarbima üha nooremalt. Enda jaoks saingi teadmise, et pean pidevalt oma eeskuju ja ka vestlustega selgitama alkoholi kahjulikkust lastele.

Väga tore oli seitsme aasta arenguringi õpetus, mis andis vihje selle kohta, mida mingis vanuseastmes oodata. Et minu 3- ja 8-aastane laps on oma tunnete ja vajaduste arengus mingis mõttes samal tasemel. Et minu 5-aastane on jõudnud arusaamiseni, et ta on maailmas üksi ja ta võib olla selle pärast kurb. Kõik ilmselt mõtisklesid ka selle üle, kus nad ise oma arenguspiraalis on.

Igal juhul olid need toredad esmaspäevaõhtud ja olen väga rõõmus, et neid korraldatakse. Suur tänu SEB Heategevusfondile!

Tatjana G.
----------------------

Lapsed vajavad meilt lähedustunnet ja armastust

Kui mul endal veel lapsi ei olnud, siis mõtlesin, et mis selles laste kasvatamises siis ikka niiväga keerulist on. Lihtsalt kasvata neid nagu koerakutsikaid: algul tuleb reeglid paika panna ja siis laabub kõik omasoodu. Kui esimene laps sündis, oli mul paaril esimesel nädalal tunne, et peame mehega hiirvaikselt olema, kuna külaline alles magab, ja tundus kummaline, et nüüd jääbki too „külaline“ kogu eluks meie juurde elama…

Mäletan ka seda tunnet, kui tegin oma esimese tütrega kärutiire kodulähedastel teedel: vaadake, see on minu laps ja ma ise sünnitasin ta! Võib-olla läheb see lugu liiga isiklikuks, aga koos lastega kasvame ka ise ja saame targemaks ning vahel saame neilt vastuseid küsimustele, millele ise hästi vastata ei oskagi.

SEB-s toimusid sel kevadel igal esmaspäeval „Targa lapsevanema“ koolituse raames loengud, millest püüdsin iga kord midagi kõrva taha panna. Koolitusest oli palju kasu ja see andis hulgaliselt mõtlemisainet. Mulle jäid meelde loengupidaja sõnad, et kaheaastane laps on küll väga väike inimene, aga temas on sama palju tundeid ja emotsioone kui suures inimeses. Ma mõtlen nende sõnade peale siis, kui mu laps end järjekordselt kusagile kõhuli viskab ja millegagi rahul ei ole. Ühe targa mõttena jäi kõlama ka teadmine, et laps jonnib siis, kui tunneb end turvaliselt. Tavaliselt juhtub see pärast lasteaiast tulekut või peale pikka väsitavat (kooli)päeva ja ikka eelkõige ema või isaga koos olles. Lasen lapsel siis oma jonni ära jonnida, olen ta kõrval ja näitan, et mõistan tema tundeid, aidates tunnetetulval lahtuda. Meil kõigil tuleb aeg-ajalt ette päevi, kui tunneme, et tahaks nutta või jonnida. Aga pole ju suurem asi tunne, kui kolleeg tuleb su muret vähendama, öeldes, et pole hullu, küll läheb üle…

On veel palju lihtsaid asju, mille peale pole enne ise tulnud. Näiteks olime lastega toidupoes süüa ostmas ja mu vanem tütar teatas, et ma pole talle kunagi lastešampanjat ostnud ning võiksin seda ometi üks kord teha, et emadepäev on kohe tulemas. Olin ka ise mõelnud, et unustan alati laste šampanja ostmata, kui lapsel on sünnipäev, aga see kuulub ju laste sünnipäevade juurde ja neile nii meeldib see korgi lendamise hetk. Ostsimegi siis tol päeval lastešampanja – printsessipiltidega. Järgmisel esmaspäeval oli meil koolitusel loeng sõltuvustest ja kõne all ka alkoholiteema. Loengupidaja rääkis, kuidas lapsed meid kõiges matkivad ja kui oluline roll on siin vanemal, et lapsest ei saaks alkoholi- või muud sõltlast. Tõstsin käe ja tunnistasin, et olin just nädalavahetusel ostnud lapsele printsessipiltidega šampanja. Sain teada, et üle 14-aastased tüdrukud on kõige kõrgema protsendiga sõltuvusharjumuste küüsis rabelev sihtrühm, kellele on lapsevanema toetav ja selgitav roll väga oluline. Lapsevanemal on tähtis osa nii selgituste andmisel kui ka eeskujuks olemisel. Ükskõikne suhtumine võib jätta jälje kogu eluks.

Heaks lapsevanemaks olemine ei tähenda oma lapsele nende asjade ostmist, mis teistel olemas on – nii ei pea ka lapse sünnipäeva tähistama tingimata lastešampanjaga üksnes sel põhjusel, et kõik teised lapsed peavad oma sünnipäeva selle printsessijoogiga…

Nüüd panen poes käies rohkem tähele noori peresid koos lastega, kus isa laob ostukorvi piima kõrvale mõned õlled ja ema siidri. Kummastav on kuulda väikest poissi isale meelde tuletamas, et „issi, sa unustasid oma õlled“.

Head lapsevanemaks olemist ja ilusat suvevaheaega!

Evelin A.

Osale heateos Täname Sind abi eest, kui oled meie heategevusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha tulevikus. Sõlmi püsikorraldusleping summas 3 eurot kuus või aita ühekordse annetusega.