Jõulud on kohe ukse ees. Nüüd on viimane aeg õpetada lastele, kuidas jõuluvanale kirja kirjutada, ja suunata neid nii, et nad kingituste üle siirast rõõmu tunneksid. Kuue aasta jooksul tuhande lapse kingisoovidega tegelenud MTÜ SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi ja projektijuht Merike Villard jagavad ideid, kuidas lastega jõulusoovidest rääkida.

Mõistlikud kingitused teevad siirast rõõmu

Lumi ja Villard ütlevad, et nemad on heategevusfondis näinud tohutul hulgal jõulusoove ning oskavad tänu kogemusele hinnata laste soovide sügavust. „Eesmärk on see, et jõulud oleksid mõistlikud. See tähendab, et tuleb leida lapse tõeline soov ja vajadus, et kingitused poleks mõjutatud trendidest, vaid toetaksid lapse eakohast arengut,” ütleb Triin Lumi. Nii võib laps esialgu öelda kingisooviks moodsa nutitelefoni, aga kui natuke süüvida, siis selgub tihtipeale hoopis kink, mis ta tõeliselt õnnelikuks teeks. „Nii mõnigi laps on näiteks avastanud, et ta soovib hoopis kitarri või jooksutosse, mitte mõnd moevidinat,” teab Lumi.

Lapse tõelisi soove saab avastada teda kuulates ning last võib suunata, et ta jõuaks oma siira unistuseni. Miks-küsimused aitavad lapsel põhjendada, miks ta just ühte või teist asja tahab. Talle saab omakorda selgitada, miks see neile kasulik on ning kuidas see neid arendab või eluteel toetab. „Lapsed vajavad ka siin aega ja tähelepanu. Suunavad ja täpsustavad küsimused annavad lapsele ja vanemale võimaluse jõuda soovide tuumani ning avastada asjad, mis pakuvad tõelist rõõmu,” soovitab Triin Lumi.

Merike Villard lisab, et kui laps küsib jõuluvana käest nutitelefoni või tahvelarvutit, siis võib ju temaga koos fantaseerida, mida ta sooviks jõuluvanalt siis, kui elektrit poleks. „Paljud lapsed elavad mitmeliikmelises peres ning vahel võib MP3-e soov olla vägagi põhjendatud. Muusika aitab kasvõi hetkeks reaalsusest põgeneda ning pingeid maandada. Samuti mõjub see teraapiliselt ja muusikas võib noor leida ka eneseväljendamise võimaluse, mis lisab enesekindlust ja aitab oma eluga paremini toime tulla,” ütleb Villard. Põhjendatud soovideni aitavadki jõuda juba mainitud suunavad küsimused.

Jõuluvanale kirjutamine – esimene motivatsioonikiri

Põhjendamine, analüüsimine ja argumenteerimine on niisiis viisid, kuidas lapsed ja ka vanemad saaksid kingisoovid paremini läbi mõelda. Seda saab ideaalselt teha jõuluvanale kirja kirjutades. „Kas kiri jõuluvanale peaks olema pikk nimekiri moodsatest asjadest ja uudsest tehnikast, mis on sõpradelgi olemas? Või peaks kirja kirjutamine tähendama seda, et vanemad juhivad lapse ootusi, kuulavad teda ja veedavad nii temaga koos aega?” küsib Triin Lumi retooriliselt.

Ta toob välja, et soovide läbimõtlemine, nende kirjapanek ning vanemaga arutamine viib tavaliselt arusaamiseni sellest, mis last südamest õnnelikuks teeb. „Tihtipeale on lapsed liiga mõjutatud moevidinatest, jättes oma tegelikud soovid tagaplaanile,” teab Lumi, kelle sõnul ei õpetatudki vanasti lastele, kuidas jõuluvanale kirja kirjutada. „Vanasti polnud lastel valikuvariantigi. Tuli õnnelik olla, kui sa midagigi said!” muheleb ta. Tänapäeval on aga teisiti – asju on meeletult palju, kuid vanematel puudub tihtipeale oskus, soov või aeg lapsi kuulata.

Tegevjuht ütleb, et oluline on leida vastus küsimusele, miks laps seda asja tahab. Lisaks on hea ja motiveeritud jõulukirja kirjutamine nagu esimene kogemus CV ning motivatsioonikirja koostamisest, mis on kasulik ka tulevikus.

Selleks et jõulud oleksid mõtestatud ja pakuksid siirast rõõmu, on vaja nii lastel kui vanematel oma kingisoovid põhjalikult läbi mõelda. Kirja kirjutamine jõuluvanale on hea viis, kuidas vastata miks-küsimustele ja põhjendada oma soove.
 

Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik

Allikas: SEB