Heategevuskampaaniad keskenduvad üha enam laste personaalsete jõulusoovide täitmisele ega unusta lastekodukasvandikke kõrval ka puudust kannatavate perede lapsi.

Päästearmee ja Maxima heategevusprojekti "Inglipuu" raames kogutakse üle Eesti ligi 1300 lapsele jõulukingitusi. Kuna soovitud arvu ei saadud eilseks täis, jätkub kampaania 31. detsembrini.

Inglipuu näol on tegemist jõulukuusega, millel rippuvatele paberinglitele on kirjutatud abi vajavate laste nimed ja kingisoovid. Puud asuvad kõikides Maxima kauplustes üle Eesti, kus poekülastajad saavad võtta kuuselt ingleid ja teha oma maakonna vähekindlustatud perede lastele kingitusi.

Ida- Virumaal on olnud kõige heldemad annetajad Narvas, kus enam-vähem kõikide laste soovid täideti juba enne jõule. Teiste Ida-Viru linnade kohta ei saa midagi rõõmustavat öelda, märkis Maxima Eesti OÜ avalike suhete juht Erkki Erilaid. Näiteks Narva-Jõesuus on 40 abivajajat last ja üle 30 kingituse veel puudu. Veidi paremini on läinud laste jõulusoovide täitmine Jõhvis ja Kohtla-Järvel.

"Võib-olla on asi selles, et tänavu on päris palju erisuguseid heategevusprojekte ja ka meie kampaania on palju võimsam: kui mullu koguti kingitusi 700 lapsele, siis tänavu 1300 lapsele," rääkis Erilaid.

Maxima brändi- ja kommunikatsiooniosakonna juhi Ty Lehtmäe sõnul on annetustega kogutud kingitus mõnele lapsele ainus kink terve aasta jooksul ning peamiselt soovitakse mänguasju ja maiustusi.

Heategevusprojekti viivad läbi Päästearmee ja Maxima koostöös Eesti Toidupanga, kohalike omavalitsuste ja kogudustega.

Isiklik tähelepanu

Kui "Inglipuu" kampaania veel jätkub, siis SEB Heategevusfondi, Delfi ja Selveri ühisprojekti "Jõulusoovide puu" kaudu on ihaldatud jõulukingid rohkem kui tuhandele Eesti asendus- ja turvakodude lapsele kätte toimetatud.

Delfi pani novembri lõpus üles laste jõulusoovide puu, kus nii ettevõtjad kui eraisikud said teha personaalse annetuse konkreetsele lapsele kingituse ostmiseks.

Kõige sagedamini leidus laste soovide nimekirjas arvutimänge, MP3-mängijaid, Lego-komplekte, nukke, aga ka fotoaparaati' ja mobiiltelefone.

"Eesti on piisavalt väike, me suudame personaalselt suhelda iga abivajajaga ning kinkida annetajate abiga lapsele täpselt seda, mida on vaja," märkis SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi. Ta lisas, et kui üldine heaolu on lastekodudes tagatud, siis puudus on isiklikust tähelepanust, mida kampaaniaga püüti pakkuda.

Sarnaselt teistele asenduskodudele sattus jõulude eel paljude heategijate vaatevälja Kohtla-Nõmme lastekodu. Direktor Käthlin Kaurla ütles, et kui aasta ringi on neil paar sponsorit, siis pühade ajal on annetajaid kordades rohkem. Jõulupeole, kus kingid üle anti, kutsuti ka sponsorid. "Et lapsed ei harjuks ainult kingitusi vastu võtma, vaid õpiksid ka tänama."

Ise käed külge

Kaurla tõi tänavusest jõulukuust kõige rohkem esile Tallinnas Ülemiste keskuses toimunud lastekodude jõululaada '"Topeltkink", kus müüdi kasvandike endi valmistatud kingitusi, kaarte ja jõulukaunistusi - nii said lapsed endale rõõmu valmistamisel ise käed külge panna. Kohtla-Nõmme lastekodu teenistus oli 300 eurot "Osa läks lastele taskurahaks, osa kulutame 31. detsembril sõiduks Tallinna 3Dkinno," rääkis Kaurla.

Kohtla-Järve lastekodule, kes sattus meedia tähelepanu alla "Laulupealinna" saatega, on tänavu osaks langenud tõeline kingisadu. "Viimaseks piisaks" oli teisel jõulupühal tšekk 20 000 eurole. Selle summa oleks lastekodu saanud juhul, kui Tanja Mihhailova toonuks laulupealinna tiitli põlevkivilinna.

Kuna võit läks napilt Kärdlasse, otsustas saatele kaasa elanud OÜ Kiviõli Keemiatööstus üks omanikest Toomas Tamm, et korvab ise lastekodule saamata jäänud auhinnaraha. "Meie südames on Kohtla-Järve laulupealinn," oli kirjas üleantud tšekil.

"Kui Tanja ütles, et nad tulevad kingitusega, mõtlesin, et jutt on 2000-3000 eurost, aga et lausa 20 000 eurot. "See on meie tegutsemisaja jooksul kõige suurem annetus," ütles lastekodu direktor Juri Tšumel. Selle raha eest saavad kõik 32 kasvandikku veeta 42 suvepäeva Eesti taludes ja õppida eesti keelt. Lisaks on soovijatel võimalik veeta üks laagrivahetus Kurtnas.
20 000 eurole lisandub laulupealinna tiitli võitnud hiidlaste kogutud raha - ligemale 4000 eurot -, mis on samuti mõeldud keeleõppe korraldamiseks. "Selle raha hoiame tõenäoliselt ülejärgmiseks suveks," ütles Tšumel.

Allikas: Põhjarannik