Plärts lendas päästerõngas vette, kenasti veesolija haardeulatusse. Kleenuke tüdruk tõmbab vanema proua sujuvalt basseini servani. Paide ujulas polnud neljapäeval uppuja päästmine sugugi uppuja enda asi.

Kuigi võimalust lasta end päästerõnga või viskeliini abil vett mööda tirida kasutas umbes pool koolitusel olnud Järvamaa lastekodude töötajatest, hindasid osalejad päeva kordaläinuks.

Järvamaa lasteabikeskuse kasvataja Viia Väljamaa kinnitusel sai ta uusi mõtteid, kuidas noortele veeohutust selgitada ja teemale mänguliselt läheneda. «Kindlasti teeme üheskoos suurtest limonaadipudelitest poid,» lubas ta.

Kõige olulisemaks pidas Väljamaa otseselt uppuja päästmisega seonduvat teavet ja oskusi. Näiteks seda, et uppujale tuleb läheneda selja tagant või et paljudes avalikes randades on teabetahvli juures ei ole päästerõngas.

Ta kiitis MTÜ Vabatahtlike Reservpäästerühma päästjaid Jan Andersoni ja Reinika Tatterit, kes mõtestasid teema lahti põnevalt. Niisugust koolitust võiks Väljamaa hinnangul korraldada kord aastas ja edaspidi kaasata ka lapsed.

Jan Anderson ütles, et küsimused veeohutuse kohta on igal pool üle Eesti ühesugused ning sageli on kuuldud juhtumid üsna õõvastavad.

Anderson pani südamele, et lastega veematkale minnes täiskasvanud ka tegelikult kanuu ohutusjuhendit loeksid. «Muidu võib juhtuda, et kirjutate alla ATV, mitte kanuu kasutusjuhendile,» tõi ta elulise näite.

MTÜ SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi rõhutas, et eesmärk pole koolitada vetelpäästjaid, vaid aktiivse ujumise aja eel tuletada meelde, millele peaksid vanemad lastega vee ääres olles tähelepanu pöörama. «Kummutame ka müüdi, justkui tõstaks uppuja kaks kätt üles ja karjuks, ning selgitame, miks paljud lapsed upuvad oma vanemate silme all,» lisas ta.

Triin Lume andmetel saab koolituse abil võimaluse oma veeohutusteadmisi täiendada üle Eesti 150 täiskasvanut, kes ligi tuhande lastekodulapsega iga päev kokku puutuvad.

Koeru perekodu, Järvamaa lasteabikeskus ja Lõuna-Järvamaa lasteabiühing said koolituselt kaasa väikse kinkepaki, kuhu kuulusid esmaabipakk, viskeliin ja termokott.

Veeohutus suvel

Vali vees käimiseks ohutu koht.

Kontrolli vee sügavust, temperatuuri, voolu tugevust ja põhja, et seal poleks esemeid, mis võivad sind vigastada.

Oska ujuda, tunne ohutust paadis.

Uuri rühma liikmete ujumisoskuse kohta enne veega seotud üritusi.

Oska ja tea, kuidas käituda veeõnnetuse korral.

Tea oma asukohta ja oska anda teejuhiseid vajadusel ka kiirabiautole.

Vaata lisa www.veeohutus.ee

Allikas: Järva Teataja