Vähendamaks uppumissurmasid, viidi sellel suvel läbi annetuste kogumine, mille eest kogutud rahaga koolitatakse asendus- ja turvakodudes viibivaid lapsi ning asutusta personali, et nad oskaksid ohte vältida ja vajadusel abivajajaid aidata.

Oma panuse veeohutusega seotud projektide teostamiseks andis 7162 suure südamega eestimaalast ning kahe kuu jooksul (Juunis-juulis) koguti 45 745 eurot.

Põhitõed peab selgeks saama

Südasuvel ja kuumade ilmade saabumisel, mil on ujumisperioodi kõrghetk, on õige aeg üle korrata veeohutusalased teadmised ja rääkida sellest, millele kõik lastevanemad lastega vee ääres olles tähelepanu peaksid pöörama. Viieteistkümnendat korda toimuv heategevuslik kampaania, mille pealkiri sel korral «Kingi asendus- ja turvakodu lastele ohutu ja rõõmus suvi!», viidi ellu mittetulundusühingu SEB Heategevusfond eestvedamisel.

Projekti kokkuvõtmine toimus Tallinna loomaaias Rebasemäe piknikuplatsil, kus tutvustati enam kui 300 kohalviibivale asendus- ja turvakodu lapsele veeohutusalaseid põhitõdesid, päästevahendeid ja esmaabi võtteid uppunu abistamiseks ning kohal olid laste rõõmuks ka vetelpäästekoerad. Lapsed olid köhale sõitnud Haapsalust, Viljandimaalt, Ida-Virumaalt, Tartumaalt, Kesk-Eestist ning Tallinnast ja Harjumaalt.

«Täiskasvanute ülesandeks on ennetustöö, et meie lapsed oskaksid ohte hinnata ning õnnetuste olukorras adekvaatselt käituda. Samuti peab täiskasvanu teadma, mida teha ohuolukorras, kui laps on oma ujumisoskust üle hinnanud ega jõua kaldale ujuda, ning kuidas aidata sõpra nii, et päästja ei muutuks abivajajaks,» ütles fondi tegevjuht Triin Lumi.

Oska ennast ohtu seadmata abiks olla Perepäevast võttis osa ka regionaalminister Siim Kiisler: «Riik ei saa paigaldada vetelpäästepukki iga metsajärve äärde ega kodutiigist vett võtva memme kõrvale. Veeohutus algab hoolimisest oma lähikondsete vastu - minul viie lapse isana on oluliselt turvalisem tunne, kui ma tean, et kodanikualgatuse korras koolitatakse noori, kes teavad, kuidas häda korral käituda ja abiks olla.»

Tiina Kiil, MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm veegrupi juht: «Päästeameti andmetel on sellel aastal uppunud 26 inimest, mis on viie inimese võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Veekogude ääres teadlikult käitudes ning esmaseid päästevahendeid ja -võtteid tundes saame seda kurba numbrit vähendada ka edaspidi. Suurt efekti omab see, kui veekogude ääres elavad või puhkavad inimesed koos õpiksid selgeks peamised võtted, et ohuolukorras oleks neid, kes oskaksid ennast mitte ohtu seades abiks olla.» Veeohutuse projekt asendus- ja turvakodudele koosneb neljast etapist. Mais ja juunis toimusid praktilised veeohutuse koolitused asenduskodu töötajatele, et tõsta nende ennetusalast teadlikkust ning et lapsi saatvad/toetavad täiskasvanud oskaksid ohuolukordasid ära tunda, neid vältida ja ka enda päästmisvõimeid adekvaatselt hinnata. Koolitused viidi läbi Tallinnas, Tartus, Vinnis, Pärnus ja Narva-Jõesuus. T .isaks soetasime asutustele päästevahendeid (esmaabipakid, viskeliinid, päästerõngad). Tegevused Jätkuvad Juulis toimus veeohutuspäev lastele loomaaias Rebasemäel. See sündmus tähistas kogumiskampaania lõppu ja oli samas alguseks laste veeohutuse teadlikkuse tõstmisele, et tekitada neis huvi sügistalvel .planeeritavate tegevuste vastu.

Augusti lõpus algab ametlik registreerimine ujumiskoolitustele, et erinevas vanuses lapsed saaksid läbida ujumise algkursuse või tõsta oma ujumisoskust. Tänaseks on ujumistreeningutel osalemise huvist andnud teada juba 150 last 20 asenduskodust.

Talveperioodi on planeeritud praktiline veeohutuse koolitus lastele, et üheskoos õppida tundma ohte, mida peidavad eneses talvised veekogud, ja kuidas ohuolukorras käituma peab.

MTÜ SEB Heategevusfond pressiteade

Päästekoeralt soovitakse väsimatust ja tahet otsida kadunud inimesi.

Lapsed said õppida sidumise võtteid erinevate haavade korral.

Allikas Koit