Viimane kord ühte Tallinna turvakodusse sattudes sain sealt kasvataja käest kaasa nende kasvandiku kirjutatud luuletuse. See oli selline.

oma palatis istuda päris igav
kuid tegelt sellel haiglal pole midagi viga
kui siin oleme nädal kaks kolm
siis tihti ei taha lahkuda siit keegi
nii et selja taga tolm
siit lahkume ja vahel kurb on seegi
sest mis edasi saab ei tea keegi
te tihti tagasi tulla tahate ka
sest lahkuda ei taha sa lõpuks
me mälestusi kaasa viime
kui me siit välja saame
 

Lugesin selle läbi ja tahtsin luuletuse autori Kristaga kohtuda.

Kui ma esimest korda Kristaga päriselt kokku sain, ei olnud ta üldse nii jutukas, kui eelnevalt oli väidetud. Oli isegi vaikne. Mina olin aga kasvatajalt kuulnud, et neil aegadel, kui Kristat turvakodus pole, kurdetakse seal, et kuidagi liiga vaikne on. Mis muidugi ei tähenda, et Krista oleks lärmakas. Ei ole.

Krista on praegu 15, aga luuletusi on ta kirjutanud juba sellest ajast, kui ta oli 11-aastane. Krista luuletab peamiselt siis, kui tal on igav. Näiteks kirjutas ta kuhja luuletusi, kui pidi vahepeal kaks nädalat haiglas veetma. Seal polnud midagi teha ja nii nad veetsid igavaid päevi koos palatikaaslase Mariga luuletades. Hea seegi, et esialgu plaanitud kolme nädala asemel haiglast kahe nädalaga välja sai.

Turvakodus on Krista sellepärast, et tal oli õppimisega probleeme. Krista ütleb ise: „Ma pidin kiiresti suureks kasvama.“ Ema pikkade tööpäevade ajal väikevenna eest hoolitsemise ja muude tavaliselt pere täiskasvanud liikmete hooleks jäävate kohustuste täitmise kõrvalt ei jäänud tüdrukul kooliasjade jaoks piisavalt aega ega jõudu. Turvakodus saab Krista olla rohkem oma vanusele vastavas rollis.

Krista luuletab nii rõõmsalt kui ka kurvalt. See, millise tooniga luuletus lõpuks paberile jõuab, olenebki hetkemeeleolust. Kui Krista on vihane, siis kirjutab ta luuletuse sisse oma viha, kui rõõmus, siis rõõmu, ja kui kurb, siis kurbuse. Mõned salmid sünnivad filmidest inspireerituna ja vahel põimib Krista oma loomingusse laulusõnu või ridu teistest luuletustest (teistsuguse käekirjaga, et oleks aru saada, millised on tema ja millised võõrad read). Teine lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas on aforismid. Krista käib spetsiaalselt internetis aforisme otsimas.

Selleks, et luuletustesse sobivaid laulusõnu leida, kuulab Krista palju muusikat. Nii eesti, inglise kui ka vene keeles. SEB Heategevusfondi jõulupuul (www.heategevusfond.ee/joulupuu) ongi tema selleaastaseks jõulusooviks MP3-mängija, et täita eelmise mängija katkimineku järel tekkinud tühimik muusikakuulamises.

Krista luuletab enamasti kiiresti. Pastakas puudutab paberit ja koos tindiga voolab sealt välja ka luulerida. Kusjuures, rääkides materjalidest, tuleb kindlasti ära mainida, et Krista luuletused pole kivisse raiutud – nii oleks neid keeruline ju hiljem muuta. Ükski luuletus pole Krista jaoks lõplikult valmis. Kui hiljem tundub, et mõni värss oleks parem hoopis teisel kujul või teises sõnastuses, siis Krista täiendab ja muudab neid: võtab kätte, loeb üle ja kus vaja, seal kirjutab ümber. Oma luuletusi on Krista ka kirjanduse tunnis ette lugenud. Aga kuidas läks, seda ta mulle ei öelnud.

Krista ei tegele mitte ainult ja ka mitte peamiselt luuletamisega. Viimasel ajal on tal üldse salmide sepitsemiseks vähem aega olnud, kuna ta on pühendunud eeskätt 9. klassi lõpueksamiteks valmistumisele. Õppimisega seoses on naljakas lugu see, et kui Kristal kooliskäimisega probleeme oli, siis ei jõudnud ta tihti kooli seepärast, et teele jäi raamatupood, kus oli huvitav aega veeta. Ja kui turvakodu kasvatajad koolis vaatamas käisid, kuidas Kristal seal läheb ja millega on probleeme, siis selgus, et Krista loeb matemaatikatunnis lauanurga varjus kirjandust!

Krista ütleb, et tahab saada kondiitriks, haiglaõeks või lasteaiakasvatajaks. Viimast sellepärast, et talle meeldib lastega tegeleda, turvakodus mängib ta ka väiksemate lastega tihti, kui vaba aega tekib, ning oma noorema venna eest on ta kodus hoolitsema pidanud. Tegelikult pole aga Krista tuleviku ametivaliku üle veel väga põhjalikult järele mõelnud – ja aega elusuundade otsustamiseks veel on. Seda ei pea kohe homme tegema. Milline see otsus ka olema ei saa, on kohane lõpetada turvakodu kasvataja sõnadega: Krista toredatest tegudest me tulevikus veel kuuleme.

Triin Lumi