Lastekaitsepäeval tundub kõigile järsku oluline rääkida lastest, mõelda, kas neil ikka on kõik, mida arvame neid vajavat. Tavakodus enamasti on - olgu rohkem või vähem külluslikus vormis. Aga on ka lapsi, kel katus pea kohal ja riie seljas, ent puudu kõige olulisem - tähelepanu ja armastus. SEB Heategevusfondi juht Triin Lumi räägib, kuidas igaüks meist saaks veidigi oma koduseinte vahel sealt välja ulatuvat ja maailma paremaks paigaks muutvat armastust luua.

Nädalapäevad tagasi käisin külas ühes Eestimaa asenduskodus, kus on hiljuti ametisse asunud uus juht, asutusele on pandud uus ja kõlav nimi ning seal on just valminud uued peremajad. Kõik on uhiuus ja näiliselt kõige paremas korras. Aga mis on muutunud laste jaoks, kellele see asutus koduks on? Kohtumisel rääkis sotsiaalasutuse juht innustunult: "Kuigi asenduskodus vahetuvad pere sees tihti lapsed ja ka kasvatajad, on meie lastel vähemasti üks stabiilne kodukeskkond ning meil Eestimaal on ses mõttes kõik hästi!"

Koduteel mõtisklesin külas kuuldu üle ja asenduskodu juhi sõnad tegid mind kurvaks. Mõtlesin selle üle, kui suur võib olla erinevus mõistes, mis peitub nelja tähe taga, millest saab kokku panna sõna KODU, ning kui erinevates maailmades võivad meie Eestimaa lapsed kasvada...

Lapsepõlv kujundab maailma

Miks on ikkagi nii, et kui räägitakse lapse vajadustest, siis vanemliku hoolitsuseta laste puhul seatakse teenäitajaks eelkõige uued peremajad ja materiaalsed väärtused, mitte laste vajadus ühe lähedase inimese järele, kellega tekiks turvaline kiindumussuhe? Jah, olen päri, et asenduskodus elavatel lastel on olmetingimused uutes peremajades ehk paremadki võrreldes mõne tavaperega.

Lapsed vajavad lähedaste inimeste loodud turvalist keskkonda ja lähedast suhet. Kasvava lapse pilt endast ja teistest kujuneb selle põhjal, millised on tema kogemused maailmast ja suhetest ning vanemate käitumisest erinevates olukordades. Briti psühholoog ja tuntud teadlane John Bowlby on tõestanud, et täiskasvanu võimet luua lapsega toimivat ja turvalist kiindumussuhet mõjutab tema enda kasvueas kogetud tähtsamate inimsuhete iseloom.

Katkiste suhete nõiaring

Mis aga juhtub siis, kui lapsel pole võimalust turvaliseks kiindumuseks? Uuringud näitavad, et varaste eluaastate suhtemustritel on tugev mõju laste edaspidisele käitumisele, kohanemisvõimele ja enesehinnangule. On selgunud, et turvaliselt kiindunud kümneaastastel lastel on elulugu jutustades jutt oma lapsepõlvest terviklik ja seotud rohkete mälestustega, kus on nii negatiivseid kui ka positiivseid näiteid ning puudub kalduvus endaga seotud lugude ilustamiseks.

Asendusja turvakodude kasvatajad on mures, et neil on tihti raske lastega kontakti saada. Nii see paraku on, sest meie asutustes kasvavad lapsed pole sünniperest kaasa saanud turvatunnet pakkuvat kündumussuhet. Selle tagajärg on kõne hilisem areng, käitumishäired, probleemid enesekontrolliga, madal enesehinnang, häiritud sotsiaalne ja intellektuaalne areng ning nendest johtuvalt tülid hooldajatega ja raskused sõprussuhetes. Seepärast tunduvad lastekodus kasvavad lapsed tihti ka vaenulikud ja eemalehoidvad või, vastupidi, liiga klammerduvad.

Armsad emad ja isad, vanaemad ja vanaisad, onud ja tädid - kallistage ja musitage, patsutage ja puudutage, hoidke ja hellitage oma lapsi ning tehke seda kõike lugematul korral päevas, muidugi arvestades ka lapse õigust privaatsusele. Lapsi ei saa hellusega ära hellitada ja ka teismelised igatsevad oma vanematega füüsilist ja emotsionaalset sidet. Lapsed ei taha elada emotsionaalses näljas ilma armastava inimeseta ilusas ülesmukitud toas, kus vanemaid asendavad teler ja rohked mänguasjad, või üleplaneeritud huviringide lõa otsas. Lapsed vajavad väga kontakti meiega, et neis saaks kasvada turvaline kiindumussuhe ja baasiline usaldus maailma vastu.

Iga Eestimaa laps on väärtus. Kunagi ei ole liiga hilja saada õnnelik lapsepõlv. Põhjamaades hinnatud psühhoterapeut Tommy Hellsten on tabavalt öelnud: et laps saaks laps olla, peab tal olema, kelle laps olla. Ma usun, et lapsed sünnivad südames - ühed annavad lapsele elu ja vahel tuleb teistel vanematel õpetada last seda elu elama.
/---/

Allikas: Naised