MTÜ SEB Heategevusfond andis käesoleval kevadel 61 õppestipendiumit noortele, kellel puudub tavapere tugi. Stipendiaatide hulgas on nii asenduskodus kui ka sugulaste eestkostel või hooldusperes elavaid noori, kes alustavad või jätkavad oma õpinguid kutseõppes või ülikoolis. Lisaks toetas fond stipendiumiga noori emasid ja sel aastal ka ühte isa, et hea hariduse toel tulevikus tööturul paremaid valikuid teha ning ennetada alla vaesuspiiri langemist.

28. veebruaril osalesid õppestipendiaadid karjääripäeval, kus Töötukassa karjääriinfo spetsialistid Aet Trei ja Irina Tšigir rääkisid erinevatest mõjuteguritest tööturule sisenemisel. Karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa jagas oma aastatepikkust kogemust ja uut vaadet motivatsioonikirja koostamisele. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse müügi- ja turundusvaldkonna juht Triin Messimas andis noortele oskuse rahalised võimalused targalt isiklikku eelarvesse sobitada ning näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov võimaldas osalejatel kogeda, kuidas end suhtlemise kaudu kuulajale mõjuvamaks ja kuuldavamaks teha. Päeva lõpetasid Rahvusvahelise Jalgpalliliidu ehk FIFA litsentsiga jalgpalli peakohtunik Reelika Turi ja abikohtunik Triinu Laos, kes rääkisid oma teekonnast unistuse teostumiseni.

Tuginedes Statistikaameti 2015. aasta andmetele, ei tööta ega õpi Eestis enam kui 29 000 noort 15–29-aastaste vanuserühmast. Karjääripäev ja õppestipendiumi programm on üks võimalus noorte töötuse ennetustegevuseks. Hea haridus annab turvalisema tunde tulevikku sisenemiseks. Kui tavaperede lapsed iseseisvuvad järk-järgult ja saavad õppida oma vigadest, siis riigi eestkostel olevatel noortel tugivõrgustik puudub ning täiskasvanuks tuleb saada päevapealt, mis eeldab iseseisvat hakkamasaamist.

Digitaalne jalajälg sotsiaalvõrgustikus

Valmistades noori ette tööeluks, on Töötukassa karjääriinfo spetsialisti Aet Trei sõnul oluline aidata neil näha laiemat vaadet tulevikku. Trei on arvamusel, et tulevikus võivad hea hariduse kõrval aina rohkem mõju avaldada sotsiaalvõrgustikus väljaöeldud arvamused. Mõni hooletult lendu lastud mõte võib peale tööandja hakata huvi pakkuma ka politseile või ajakirjanikule. Samas ei tea kunagi, kus või millistel asjaoludel keegi sinu väljaöeldut ära võib kasutada. Enamasti võetakse tööle teadmiste pärast, aga töölt lahtilaskmine toimub hoiakute pärast. Töötukassa spetsialistid rääkisid ka erinevate valdkondade töötasudest ning sellest, kuidas palk kujuneb ja millest see sõltub. Noored said teada, millised võivad olla põhjused, kui töösuhe ei toimi ja mida saab noor ise teha selleks, et olla tööturul parem kandidaat.

Eelarve – milleks?

Triin Messimas SEB Pangast rääkis stipendiaatidele, et isikliku eelarve koostamisega saab ülevaate, milline on tegelik rahaline seis ja kas eelarvesse jääb kuu lõpuks ka mingis suurusjärgus vaba raha. Messimase sõnul on säästmine elustiil ning tark on igakuiselt kõrvale panna vähemalt 10% sissetulekust, sest nii on võimalik maandada riske, mida ettenägematud kulutused võivad aeg-ajalt eelarvesse kaasa tuua. Selge arusaamine oma rahaasjade seisust annab kindluse teha õigeid otsuseid, võttis Messimas karjääripäeva rahatarkuse töötoa kokku.

Töö peab asuma elu päikselisel poolel

Tiina Saar-Veelmaa pani noored CV ja motivatsioonikirja töötoas mõtisklema tuleviku ametite üle. Kas tänane eriala on ka kümne aasta pärast sama populaarne ja vajalik? Karjäärinõustaja Saar-Veelmaa sõnul liigub inimese ametialane teekond selles suunas, et aktiivse tööelu ajal vahetatakse töökohta vähemalt neli kuni viis korda. Kogu elu jooksul on võimalik erinevaid unistusi täide viia, aga kui hetkes elada, siis tuleb leida „siin ja praegu“ kirg üles ning see enda kasuks tööle panna. Lisaks on võimalus teostada end ka vabatahtlikuna, mis samuti CV-s ametikohtade rivis hea mulje jätab. Saar-Veelmaa soovitab suurelt mõelda, seejärel teele asuda ning nautida iga sammu oma teekonnal.

Hirmud ja uskumused suhtlemises

Näitleja ja koolitaja Andres Dvinjaninov rääkis noortele suhtlemistõketest ja -segajatest. Ta selgitas, et hirmud ja uskumused võivad olla nii ratsionaalsed kui ka irratsionaalsed. Irratsionaalne võib olla enesetunne, mis ei lase end esinedes enesekindlalt tunda. Tekib ebakindlus oma välimuse või kompetentsuse suhtes, hirm kellelegi mitte meeldida või väljanaerdud saada. Dvinjaninov ärgitas stipendiaate mõtisklema oma hirmude üle ja noorte ehmatuseks neid ka ette lugema. Üllatus oli see, et tegelikkuses kukkusid esinemised päris hästi välja, vaatamata mõnetisele kohmetusele esialgu. Kui hea kogemus kehas, siis on tulevikuski julgem esinemistele vastu vaadata.

Ka tütarlapsest võib saada jalgpallikohtunik

Oma unistusest, mis päriseluks sai, rääkisid FIFA litsentsiga jalgpalli peakohtunik Reelika Turi ja abikohtunik Triinu Laos. Nemad on Eesti esimesed kaks naisjalgpallikohtunikku kolmest. Noored naised viskasid nalja, et kohtunikuks saavad vaid ebaõnnestunud jalgpallurid. Tegelikkuses on asi aga naljast päris kaugel ja tegemist on tõsise ning täpse tööga, kus võrdväärselt meestega tuleb õiglase tulemuse eest mõõtu võtta. Reelika ja Triinu selgitasid, et kohtuniku amet nõuab ka korralikku füüsilist vormi ning trennitegemises ei jääda jalgpalluritest sugugi maha. Esimesed aastad, kui nad ennast tõestama pidid, olid piigade jaoks emotsionaalselt kurnavad. Tuli ette ka pisarapoetamist ja tahtmist amet maha panna. Praeguseks tunnevad noored naised end juba päris kindlalt ja on oodatud erinevatel rahvusvahelistel võistlustel mängu vilistama.

Karjääripäeval osalesid noored, kes kasvavad eestkoste- või hooldusperes, turva- või asenduskodus ning plaanivad õppima asuda või jätkavad oma õpinguid, aga ka noored emad, kes on emaks saanud enne 19-aastaseks saamist. Fond annab välja õppestipendiume, mille suurus on 2016. aastal kokku 50 000 eurot.

Merike Villard
Projektijuht
MTÜ SEB Heategevusfond