Olen Paula, SEB Heategevusfondi suvepraktikant — ajaloo esimene, nagu Triin Lumi, fondi tegevjuht, igal uuel kohtumisel rõhutab. Igat pidi uus ja lahtiste silmadega, aga uus eelkõige heategevusfondi armsas maailmas.

See lugu on ühtepidi esimeste praktikanädalate märkamistest, kuid teisalt üleskutse kõigile.

SEB Heategevusfondis lõppes kuu alguses asendusperede suvevooru taotluste läbivaatamine. Suvevooru kaudu saavad asendushoolduspered esitada ühistegevuste plaane, mille elluviimisele fond saab kaasa aidata. Taotlusi hindava komisjoni ülesanne oli lihtne ja loogiline: kõigi perede soovid läbi vaadata ja võimalikult paljudele „jah“ öelda. Sest tegelikult ei küsita neis taotlustes ainult raha reisideks või tegevusteks. Küsitakse võimalust kogeda midagi ühiselt. Midagi, mida hiljem mäletada nagu perereisi.

Minu esimeseks ülesandeks sai kõikidele peredele rõõmusõnumeid edastada ja ühtlasi lähemalt tutvuda perede kirjapilti vormistatud unistustega. 

Jagan teiega maigu suhu saamiseks mõne pere suvesoovi.

Kui meie mõtleme reisidest, kujutame sageli ette juba sihtkohta. Üks seitsmeliikmeline pere Lääne-Virumaalt kirjeldas aga hoopis elevusega teekonda. Nimelt on neil plaan sõita rongiga Narva. Narva Narvaks, aga ilmtingimata rongiga! Pere kuuest lapsest on rongiga sõitnud vaid üks ning mõte rongireisist pani silmad särama isegi äsja täisealiseks saanud pereliikmel.

Teekonnast unistab ka teine pere, kelle lapsed pole kunagi lennukiga sõitnud. Seetõttu võetakse ette lennureis Saaremaale. Pere kirjutas taotluses, et „piisab ainult Saaremaa sõnast, kui mõni juba kilkab“.

Need lood tuletavad meelde, kui erinev võib olla laste stardipositsioon elus. Mõne jaoks on rongireis osa igapäevast, teise jaoks aga suur seiklus.

Ühised tegevused annavad aga lisaks elamustele ka midagi veel olulisemat — uusi eeskujusid ja turvatunnet.

Narva-Jõesuu peres kasvab kuus teismelist poissi, kelle suveidee sündis talvisest kohtumisest vanamootorrataste huviliste klubi Classic Riders liikmetega. Poisid said tutvuda tehnikaga, esimesi sõidukogemusi ja külastada retroautode muuseumit. Kõige olulisemaks osutus aga võimalus veeta aega hoolivate eeskujudega, kellest neil igapäevaelus sageli puudus on. Mehed jagasid rahulikult oma teadmisi ja elukogemust ning mõju poistele oli sedavõrd suur, et suvevooru taotluses sooviti nendega uuesti kohtuda.

Mõni pere vajab aga toetust, et tuua maailm natuke lähemale kodule. Tartus elab pere, kus kasvab kuus eriliste vajadustega erilist last ning kelle juurde aitab fond tuua väikese taluelamuse koos loomadega. Nende laste jaoks ei tähenda rõõm suuri atraktsioone, vaid rahulikke ja vahetuid kogemusi — loomade nägemist, häälte kuulmist või võimalust neid ettevaatlikult puudutada. 

Ja vahel sünnib suur rõõm hoopis maasikapeenrast. Üks Põlvamaa pere küsib fondilt abi peenrakastide rajamiseks. Perevanema sõnul on maasikate valmimine laste jaoks suve kõige oodatuim sündmus ning alati määratakse keegi „vahiposti“, et naabrilapsed marju enne ära ei sööks. Rõõmu valmistab seal tegelikult kõik, mis kasvab.

Kuigi ma pole ühtki taotlust esitanud pere kunagi näinud, puudutas mind lugude lugemine väga. Suutsin perevanema ridade vahelt lugeda välja nii mõnegi särava silma ja tundsin end ootusärevalt nii lapsena, kes maasikaid ootab või oma esimesele lennureisile suundub. See kõik tuli välja perede poolt kirjutatud tutvustustest. 

Mõtlesin ka sellele, kuidas meie tavaliselt oma pereliikmeid tutvustame: kus keegi töötab, mida õppinud on, millised saavutused tal riiulil seisavad. Need pered kirjeldasid oma lapsi aga hoopis isikuomaduste, hobide ja ühiste tegemiste kaudu. Räägiti sellest, kes armastab süüa teha, kes hoolitseb väiksemate eest või milline tegevus kogu pere kokku toob.

See eeldab üksteise päriselt tundmist. Märkamist. Aega.

SEB Heategevusfondi poolt toetatud perede lood näitavad, et lapsepõlve kujundavad sageli just näiliselt väikesed kogemused — esimene rongisõit, ühine reis, kohtumine inspireeriva inimesega või oma kätega kasvatatud maasikad. Need ei ole lihtsalt toredad hetked, vaid kogemused, mis aitavad lastel tunda kuuluvust, avardada oma maailma ja luua mälestusi, mis jäävad. Läbi peremajade taotlusvooru saavad tänavu osa pereüritusest 64 pere, 358 last ja 217 kasvatajat, mis teeb kokku 575 uut kogemuslugu. 

Kutsun teid üles tutvuma perede unistustega SEB Heategevusfondi kodulehel, ning andma oma panuse — olgu see ühekordne annetus, püsiannetus või meie vabatahtlikega liitumine. Sest iga laps väärib võimalust kogeda lapsepõlve, mis on päriselt värviline. 

Tee annetus: Pereüritused

Paula Kütt
SEB Heategevusfondi praktikant