SEB Heategevusfondi hobistipendiumi kevadvoor on täies hoos: lapsed ja noored tegelevad hobidega ja käivad trennides ning saadavad usinalt meile ka kirjutisi oma tegemistest. 

Kui palju me täiskasvanutena mõtestame enda jaoks lapse hobisid? Kas me teadvustame, et see on nii suur asi, kui laps käib kusagil kellegagi midagi tegemas – kui paljusid erinevaid oskusi ta tegelikult selle tegevuse käigus arendab ja harjutab? Järgmine lugu on selle kohta ideaalne näide.

SA Perekodus elab 11-aastane Liis, kes kirjutas: „Ma käin viiendas klassis. Ma käin hokitrennis, mis mulle väga meeldib. Ma käin seal kolm korda nädalas. Esimene tund teeme harjutusi, et tugevaks saada ja teine tund mängime hokit. Ma olen juba palju kiirem uisutaja ja oskan isegi tagurpidi sõita. Olen saanud tugevamaks ja tervemaks, sest käin ilusti trennides.
Sel aastal olen palju täitsa üksi trenni läinud, sest oskan nüüd juba ise busside aega ja kella vaadata. Ka võistlustele lähen ilma kasvatajata ja saan hästi hakkama. Tänu trennidele on mul toredaid sõpru juurde tulnud ja ma olen paremini suhtlema hakanud. Enam ma ei karda uusi inimesi ja uusi olukordi.
Mulle meeldib võistlustel ka käia, aga kaotamine mulle ei meeldi. Ma tahan väga hokitrennis edasi käia.“

Aitäh, armas Liis, et lubasid enda lugu jagada!
Aitäh, kallid annetajad, et toetate neid toredaid lapsi ja noori, tänu teile saavad nad võimalusi uuteks kogemusteks!
(Lapse nimi ja muud äratuntavad andmed selles postituses on muudetud.)

Rohkem infot: hobistipendium

Foto: April Walker on Unsplash