Juba neljandat aastat toetab SEB Heategevusfond õppestipendiumite kaudu noori, kes kasvavad vanavanemate hoole all või asendushooldusel ning õpivad täiskoormusega kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Kevadises õppestipendiumi voorus esitas MTÜ SEB Heategevusfondile oma taotluse 68 noort inimest. 2015. aastal jagatakse õppestipendiume kogusummas 50 000 eurot.

SEB Heategevusfondi projektijuht Merike Villard: „Meie stipendiaatide seas palju neid, kelle võimalused taskuraha koguda on olnud väga piiratud nt mitmete asenduskodus kasvanud noorte taskuraha ühes kuus on 10 eurot.

Õppestipendiumi toel on võimalik alustada rahakogumist vajalike õppevahendite soetamiseks, olgu selleks IT-tudengile sülearvuti või õmblejale õmblusmasin vmt. Isemajandamiserahaga on stipendiaatidel võimalik õppida oma rahaasju planeerima ning see pole teemaks vaid valimiste perioodil poliitikutel, aga on vajalik oskus iga pereeelarve tasakaalus hoidmiseks - ka riigieelarve koostamise kogemus algas lapsepõlve taskurahast.“

Rahalist abi taotleti õppemaksu tasumiseks, õppevahendi soetamiseks, lastehoiu maksu tasumiseks (noore ema stipendium) ning stipendiumit on võimalik kasutada ka igapäevaseks toimetulekuks. Pea pooled stipendiaadid on esmakordsed toetuse taotlejad.

Tallinnas toimus MTÜ SEB Heategevusfondi korraldatud karjääripäev, kus oma ala spetsialistid jagasid värsketele stipendiumisaajatele teadmisi, mida rahaasjade planeerimisel on oluline silmas pidada.

Teiste seas jagasid rahatarkust Soome Humak Ülikooli õppejõud Niila Tamminen ja karjääriplaneerimise nõu andis Creative Unioni personalijuht Annika Räim. Iseenda aitamisest ja lähedaste toetamisest rääkis psühholoog-psühhoterapeut ja koolitaja Mare Pork.

Kuidas Internetis targalt liigelda, selitas Tallinna Ülikooli doktorant, „Targalt Internetis“ töögrupi liige Birgy Lorenz. Loomingulises töötoas said noored loovprodutsent Lehari Kausteli käe all kogemuse muusikalisest koosloomisest.

Karjääripäeva ühe esineja Niila Tammineni sõnul antakse Soomes põhikooli õpilastele keskmiselt 5-15 eurot taskuraha nädalas. „Taskuraha annavad vanemad, kellel on tähtis roll lastele rahatarkuse jagamisel. Taskuraha kasutamist tavaliselt vanemad ei kontrolli. Taskuraha saavad noored kodutööde tegemisest või suvevaheajal tehtud töö eest. Raha kogutakse kindla eesmärgi või unistuste täitmiseks.“

Uuringud näitavad, et noorte otsused rahaasjades pole tihtipeale selged ning noored ei käitu alati ratsionaalselt. „Pooled Soome noortest soovivad taskuraha ka säästa ja poolte jaoks ei ole see oluline,“ lisas Tamminen.

Eestis näitavad uuringud, et laste taskuraha suurus on enam vähem võrdne lastetoetuse summaga. Võimalik, et lastetoetuste määra tõstmine tõstis ka laste tasuraha suurust. Gümnaasiumi õpilaste tasuraha suurus on juba täna suurem – ca 60-100 eurot kuus.Seda iseteenitud raha arvelt. „Rahatarkuse tundides saadud kogemused näitavad, et lapsed, kes kasutavad ise teenirud raha, on oma rahaasjade planeerimisel teadlikumad,“ ütles SEB finantshariduse-alase tegevuse koordineerija Triin Messimas. 

Allikas: www.bioneer.ee