Lapsendatud laps saab praegu seaduse järgi oma lapsendamisest teada alles siis, kui tema lapsendajad soovivad talle selle avaldada. Kui lapsendajad midagi ei räägi, siis ei pruugi laps ka saada teada, et lisaks perele, kus ta üles kasvas, on kuskil ka tema bioloogilised vanemad.

Sotsiaalkindlustusameti hooldus- ja lapsendajaperede hindamise tiimijuht Irje Tammeleht ütles, et praegu on seaduse järgi näiteks võimalik olukord, kus teismeeas lapsendatud lapsel on mälestus oma bioloogilistest vanematest olemas, aga lapsendanud vanemad vaikivad selle maha.

"Hiljuti rääkisin just ühe täisealise inimesega, kellel olid lapsena olnud mälupildid, fragmendid teisest kodust. Lapsendajad olid talle aga kinnitanud, et ta mäletab valesti," ütles Tammeleht.

Varem arvati, et selline lapsendamissaladuse hoidmine on tegelikult laste huvides. Õiguskantsleri laste ja noorte osakonna vanemnõunik Margit Sarv ütles, et see mõtteviis on nüüd aga muutunud.

"Lapsendamissaladus ei anna praegu selgelt mõista, et lapsendaja peaks rääkima lapsendatavale lapsendamisest. Enamik lapsendajaid praegu küll mõistab selle olulisust ning räägib oma lapsele, et ta on lapsendatud, aga seadus võimaldab jätta ka kõik rääkimata. See ei ole kindlasti lapse huvides," ütles Sarv.

Loe edasi

Foto: Kelly Sikkema on Unsplash