Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse pere ütleb enda kohta, et nad on väga aktiivsed ja tegutsemishimulised, kus kasvavad 2 poissi ja neli tüdrukut vanuses 10 kuni 15 aastat ning neil on 3 perevanemat. Pereliikmed väga naudivad looduses viibimist ja Eestimaa avastamist ning sel korral võtsid nad ette ühise kalalkäigu.

Perevanem jagas koostegemise muljeid: „Meie pere esialgselt suve algusesse planeeritud kalaretk toimus olude sunnil hoopiski suvelõpuüritusena, sest meie laste suvi oli vägagi sisutihe ja erinevaid laagreid ning väljasõite täis. Igatahes augusti lõpus, täpselt enne kooli meie üritus toimuma sai ja nautisime Kaisma Suurjärve Puhkeala mõnusid.

Juba kodus olles sai meie remondimees suure koormuse - enne minekut oli vaja vaadata valmis õnged, konksud, kalasööt jmt. Meil on endal mõned õnged, kuid selgus, et kala püüdmiseks on sinna üht-teist juurde vaja ja seda siis poisid koos remondimehega üle vaatasid ja õnged püügivalmis seadsid. Samuti olid vajalikud sobivad päästevestid.

Väljasõidupäev kostitas meid korraliku vihmaga, kuid õnneks kohale jõudes oli ilmataat meiega ja kalapüük võis alata. Esiti saime juhised, kuidas paadis käituma peab, kuidas õnge käsitleda jne. Meie pere paar poissi, kõiketeadjate üllatus, oli väga suur, kui selgus, et nad vajasid väga palju juhendamist ja õpetamist. Kes viskas kohe kalda peal nö kuiva trenni tehes õngekonksu oma päästevesti külge nii õnnetult, et pidi pool tundi pusima, enne kui konksu lahti sai. Kes viskas tamiili kohe segamini - kohati tundus, et me ei jõuagi vee peale…

Lõpuks me suutsime ennast paatidesse jagada. Ega see aerutamine ei olegi nii lihtne, kui kõrvalt paistab. Mitmel korral tuli veel meie remondimehe abi kasutada, kuid hakkama me saime. Jah oli ka kaks teismelist, kellele vee peal olemine ei sobinud ja eks mõtlesime siis kiiresti ringi, st see paatkond läks tagasi kaldale köögitoimkonda. Siiski on hea meel, et nad tulid ja proovisid.

Tore on tõdeda, et kõik paatkonnad said ikkagi käe valgeks ja paar särge ning üks pisike ahven õnge otsa jäid. Küll olime remondimehega teinud omavahel eelnevalt kokkuleppe, et käime hommikul turu pealt läbi ja ostame ahvenat, et saaks kohapeal seda suitsetada.

Õhtu kulges mõnusas rütmis, grillisime liha ja vahukomme, remondimees suitsetas meile ahvenat. Südaöö paiku hakkasime „nautima“ välkumist ja suurt vihmasadu - no oli alles võimas vaatepilt. Seejärel pugesime teki alla ja jäime ruttu magama, sest hommikul kell 6.30 oli taas äratus, et kalale minna.

Üllatusime, et enamus lapsi ärkasid vastu vaidlemata - mis sest, et õues tibutas, läksime uuesti kalaõnne proovima. Seekord õnn meid ei tabanud, ainult läbimärjaks saime, kuid pole hullu, sest ei ole halba ilma, on vaid vale riietus. Tagasi kaldal, tegime omale mõnusa hommikusöögi ja nautisime seda täiega. Meil ei olnud kiiret, jalutasime veel puhkealal oleval matkarajal, meenutasime oma tegusat suve ja seejärel tulime koju, et valmistuda 1. septembriks ja uueks kooliaastaks.

Peab ütlema, et kogu see väljasõit oli teistmoodi kogemus. On tore, et sellise idee peale tulime ja lastele selle kogemuse pakkusime. Pärast retke käisid poisid veel remondimehega poes ja ta aitas poistele valida mõned landid, et poisid ka edaspidi saaksid kalal käia. Tüdrukud pigem arvasid, et oli tore koos olemine ja koos tegutsemine, kuid edaspidi valiks teised tegemised. See on meie meelest igati ok, meie jaoks oli oluline üheskoos oldud aeg.

Nagu ka varem olen öelnud, siis kõikide väljasõitude kõige olulisem on minu meelest aeg, mida saab veeta üks ühele. Need jutud ja teemad, millest siis räägitakse, need on hoopis teised, kui koduses argirutiinis. Kui palju saab käsitleda teemasid, millele kodutegemiste kõrvalt ei leia tihtipeale aega ja seda „õiget“ momenti.“

Pere koostegemine leidis aset SEB Heategevusfond annetajate toel.

Anna oma panus: toeta lastele olulisi pereüritusi 5 või 25 euroga. Nii aitad täituda asendus-hooldusel viibivate laste unistustel, pakud neile tavapere lastega võrdseid võimalusi ja soodustad uute peretraditsioonide kujunemist. Iga selline pereürituselt saadud kogemus annab lastele uut mõtteainet, mille kallal pureda, ja kutsub neid üles leidma uusi radu, mida avastada.

Foto: Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus