8. detsembril käisid Tartu Käopesa Perekodu Põhjapesa ja paljude teiste asenduskodude lapsed Rahvusooperis Estonia vaatamas balletti „Pähklipureja“. Laste jaoks oli teatrikülastus kui killuke rõõmu sombuse detsembrikuu alguses. Oma emotsioone kirjeldab lastega kaasas käinud vabatahtlik Tauno Tõhk.

Avamäng

Kui mina pühapäeva ennelõunal Estonia hoonesse sisse pääsesin, oli ekskursioon juba peaaegu alanud. Sain jope vaevalt sõbraliku riidehoiutädi hoole alla anda, fotokaamera kotist välja rebida, kui juba tormasingi entusiastlike noorte balletihuviliste rongkäigu sabas Estonia maja ooperitiiva treppe mööda hoone salapärasesse sisikonda.

I vaatus: „Mis siin Estonias siis tehakse kah?” ehk ekskursioon

Enne etenduse algust korraldati lastele põnev ekskursioon kulissidetagusesse võlumaailma, kus näidati, kuidas valmivad dekoratsioonid, kuidas tantsijad etenduseks valmistuvad ning kuidas neile grimmi tehakse.

Noorte teatrihuviliste rongkäiku vedas näitleja Lydia Roos, keda Estonia laval võib näha Pipi Pikksuka rollis. Presidendi käesurumissaalist ja sealse suure jõulukuuse juurest siueldi teatrisaali orkestriauku ja laemaalinguid vaatama. Laste suureks rõõmuks ilmus kuskilt nagu võluväel kõrvaluks, mis viis salapärasest lavatagusest veelgi salapärasema kulisside töökojani, mis kõigi suureks üllatuseks asus… lava kohal! Selgus, et töökoja põrandas, luugi all on suur auk, millest saab kulissid alla lasta, sest läbi uste ja trepikodade need lavale lihtsalt ei mahuks.

Ja kuna maagiat pole kunagi liiga palju, siis näidati ekskursantidele ka seda, kuidas pähklipurejatele balletinägusid maalitakse ehk grimmitubasid, kus leidus nii vuntse kui ka printsessikroone. Nii meeste kui ka naiste ruumid olid pilgeni täidetud andekate balletitantsijatega.

II vaatus: „Ballett on ju ilus!“

Põhjapesa kasvatajad ütlesid, et nii balletti kui ka ooperit on vaatamas käidud mitmeid kordi ja lastele on etendused väga meeldinud. Ka „Pähklipureja“ etendust on nähtud mitu korda, kuid see olevat nii ilus, et lapsed vaataks seda ikka ja jälle. Mina polnud seda varem näinud, kuid saalis oli mitmeid, kelle jaoks see oli juba vähemalt teine kord. “Ja miks ka mitte?!” vaatasid need staažikamad mind, nagu oleksin imelik. “Ballett on ju ilus!” Ehk on suure teatri- ja balletihuvi põhjuseks põhjapesalaste hulgas ka see, et tüdrukud käivad usinalt laulukooris ja üks tütarlaps balletitrennis. Too neiu, Aleksandra rääkis, kui raske on varvastel tantsida – varbad pidid kohe tulitama pärast.

Peale „Pähklipureja“ polnud ma veel kunagi näinud nii entusiastlikku plaksutamist, kui enda ees istuvalt tirtsult pärast araabia tantsu. See oli kestev ja püstiseisev aplaus!

Vahepeal oli küll tunda teatavat pingelangust, kuid see olukord lahendati ootamatu, ent õigustatud plahvatusega lavalt ja sellele vastas kajana ka elevus saalis. Sellesama pauguga sai Estonia endale ühe eluaegse balletisõbra, sest hiljem heategevusfondi postkasti saabunud muljete seas oli ka selline: “5-aastasele poisile meeldis kõige rohkem, et etenduse käigus kõlas plahvatus!”

Vaheaeg

Ükski teatriskäik pole täiuslik ilma vaheajata, mida „iidse kombe“ järgi veedetakse torti ja kringlit ning morssi ja kohvi nautides. Seekordne käik ei kaldunud sellest vanast traditsioonist kõrvale. Külalisi kostitati kaunilt kujundatud peosaalides hea ja paremaga ning lapsed said mekkida nii soolaseid kui ka magusaid hõrgutisi, mis maitsesid ülihästi.

Ei saa muidugi öelda, et balletietenduse vaheaeg oleks möödunud viperusteta. Kahjuks olid lavalt valla pääsenud „rotid“, kes tungisid peosaalidesse eesmärgiga laste kringlid nahka pista – küll fotogeenilised ja poseerimisvalmid rotid, aga ikkagi! Õnneks jõuti kindlameelse ühise pingutuse tulemusel enne kõhud koogist-kringlist täis süüa, kui näljased närilised jaole jõudsid.

III vaatus: sünnivad uued Edurid ehk balletitund

Lapsed käisid ka balletitunnis, kus tehti lähemat tutvust baleriinide harjutussaali ja igapäevase treeningtööga etenduse ettevalmistamisel. Kuna suurem osa päevast oli möödunud istudes, oli see noortele teatrisõpradele meeldivaks vahelduseks ja veidi ka liikumist võimaldavaks väljaelamiseks.

Eesriide langemise, neljaminutilise aplausi ja esinejate neljakordse tagasikutsumisega balletipäev siiski veel ei lõppenud. Neile, kel hommikul maja avastamine tegemata jäi, startis pärast etendust uus tuur Estonia sügavustesse. Neile aga, kel maja juba tuttav ja keha liikumist nõudis, korraldati veel balletitund, kus peamiste balletinippide saladused avalikuks tehti. Peale seda tundi ei saa kohe kindlasti öelda, et ballett on vaid tüdrukute asi. Kõige graatsilisemaid ja täpsemaid hüppeid tegi breiktantsutrennis käiv viigipükstes poiss!

Kasvatajad ja lapsed kirjutasid oma tagasisides, et on väga tänulikud kõikidele nendele inimestele, kellel on olnud jõudu, tahtmist ja südamesoojust pakkuda lastekodulastele kauneid elamusi, mis jäävad kauaks hinge soojendama ka pikkadel pimedatel talveõhtutel. „Siis võtame koos kätte „Pähklipureja“ kavaraamatu ja meenutame rõõmuga seda toredat üritust ning kauneid tantsijaid kaugelt muinasjutumaalt,“ võtavad kirjaread lummava teatripäeva kenasti kokku.