Muutus ja mõju on vundament, millele MTÜ SEB Heategevusfond on oma õppestipendiumiprogrammi üles ehitanud. Fondi stipendiaatide seas on palju noori, kelle võimalused taskuraha koguda on olnud väga piiratud. Paljude asenduskodus kasvanud noorte taskuraha on 10 eurot kuus. Seega on üsna keeruline kodust kaugel õpilasena toime tulla.

Õppestipendiumi toel on võimalik alustada rahakogumist vajalike õppevahendite soetamiseks, olgu selleks IT-tudengile sülearvuti, õmblejale õmblusmasin, kokale köögitarbed vmt. Isemajandamisrahaga on stipendiaatidel võimalik õppida oma rahaasju plaanima, mis on vajalik oskus eelarve tasakaalus hoidmiseks.
Stipendium aitab õpilastel pühenduda õppimisele ja noor ei pea muretsema jooksvate kulude pärast ega töötama õppimise kõrvalt, mis vähendab akadeemilist võimekust. Õppeperioodil ainult õppimisele pühenduvad noored lõpetavad töötavate noortega võrreldes kooli tavaliselt õigeaegselt ning neil on ka paremad tulemused.

SEB Heategevusfondi stipendium toetab õppeperioodil neid vanemliku hoolitsuseta lapsi ning noori emasid ja isasid, kes on lapsevanemaks saanud enne 19. eluaastat ja kes võivad lisatoetuseta langeda alla vaesuspiiri. Alati ei ole noore õppimisvõimekus ka nii kõrge, et saada koolilt tulemuspõhist stipendiumi.
Toetades noore haridusteed, on tõenäolisem, et noor jõuab kooli lõpetamiseni ning seejärel asub ka tööle. Töötava noore näol on riik rikkam ühe makse maksva kodaniku võrra, kelle kaasabil luuakse ühiskonnas väärtusi.
Parem rahaline kindlustatus mõjub ka noore enesehinnangule ja annab talle õppimise kõrvalt võimaluse tegeleda sportimisega ja osa saada kultuurist. Õppimist töötamisega sidudes noorel tavaliselt aega spordi- ja teatrisaali jaoks üle ei jää.

Õppestipendiaadid oma kogemusest

Anzelika õppis õendust ja taotles stipendiumi isemajandamiseks. See raha oli talle väga vajalik, et osta koolitarbeid. Anzelika elab koolist üsna kaugel ning sõitis kooli ja kodu vahet iga päev bussiga. Tartus on kõik transpordivahendid tasulised ja vaja on osta sõidupilet. Vanavanemad, kellega Anzelika koos elab, on mõlemad pensionärid, seega pidi ta lisaks endale ka vanaema ja vanaisa eest hoolitsema. Neiu andis iga kuu vanaemale osa oma stipendiumist, et tasuda elamis- ja söögikulude eest. Ülejäänud raha kulus Anzelikal koolis ja praktikal olles toidule. Kui Anzelikal olid terviseprobleemid, oli tal samuti abi stipendiumist, millest ta sai pisut näpistada raviprotseduuride ja ravimite eest tasumiseks.
Tänu stipendiumile on Anzelikal nüüd üle pika aja jälle soe talvemantel ja jalanõud, mida tal varem ei olnud võimalik osta. Eriti õnnelik on ta oma lõpukleidi üle. Anzelikal on hea meel, et fondi toel sai ta teostada oma unistuse – õppida meditsiiniõeks.

Oleg õppis juurat. Ta on olnud kaks korda SEB Heategevusfondi stipendiaat. Stipendiumid aitasid Olegil õigeaegselt tasuda õppemaksu. Sellest oli väga suur abi, sest oli hetki, mil pere oli rahalistes raskustes ning Oleg ei oleks ilma stipendiumita õppemaksuga toime tulnud.
Oleg märgib, et tänu fondi korraldatud karjääripäevadele oskab ta nüüd ka kulutusi paremini kontrolli all hoida. Oleg ise arvab, et karjääripäeva töötoad aitasid tal paika panna ka isiklikud eesmärgid ja tulevikuplaanid.

Kelli õpib logistik-klienditeenindajaks ja sai stipendiumi eest endale arvuti soetada. Kelli tunnistab, et tänu arvuti olemasolule on ta saanud õpetajatele elektrooniliselt kõik puuduolevad tööd ära saata ja ka oma halvad hinded ära parandada. Kellil on hea meel, et ta ei pea enam muretsema, kas ja millal on tal juurdepääs arvutile, vaid saab sobival ajal oma koolitööd valmis teha.
Kellil on arvutis vastavad programmid, mille abil saab õppetööks vajalikke saatelehti koostada ja etikette teha. Lisaks päästis arvuti teda mahukatest käsitsi kirjutamistest. Lõputöö tegemine läheb nüüd palju kiiremini. Klienditeenindustundides saab Kelli kasutada tekstitöötlusprogrammi, et kirjutada konspekte või vastata õpetaja küsimustele. Tänu arvutile on tüdrukul nüüd rohkem vaba aega õdedega suhtlemiseks. Vanema õega saab Kelli kokku Skype’i kaudu.

Tanja õppis õendust ja tänaseks on ta kooli juba lõpetanud. Praegu töötab Tanja medõena haiglas. Ta nendib, et isemajandamise stipendium aitas teda väga. Noor naine kirjeldab oma pikki, ligi 12-tunniseid pingelisi päevi õpingute ajal, mil oli vaja ka praktikal käia ja tööl käimine oli võimatu. Seetõttu langes sissetulek ja elamiseks raha ei jätkunud.
Tänu stipendiumile sai Tanja korralikult koolis käia ja ei pidanud muretsema, kuidas oma eluga kooli kõrvalt hakkama saada.
Tanja on pärit Läänemaalt ja käis koolis Tallinnas. Ta elas pisikeses üürikorteris, mille tasumiseks suurem osa stipendiumist kuluski. Ühel hetkel oli vaja ka hambaravi raha, sest tarkusehammas läks põletikuliseks ja see tuli eemaldada, jällegi aitas stipendium täbarast olukorrast välja. Peale kooli lõppu sai Tanja kohe erialast tööd, mida ta väga armastab. Nüüd on värske diplomiga meditsiiniõde oma eluga kenasti järje peal. Tänu stipendiumile ei pidanud Tanja võtma ka õppelaenu ja selle üle on tal eriti hea meel.

Pirje arvab, et stipendiumist oli väga palju kasu, kuna lisaks koolitarvete soetamisele tundis piiga, et sai õppimiseks juurde ka motivatsiooni, kuna stipendiumiperioodi lõpuks oli vaja fondile hinneteleht esitada ja tüdruk ei tahtnud kehvade hinnetega välja tulla, vaid pingutas parema tulemuse nimel. Rahaasjade planeerimine läks Pirjel tänu karjääripäeva töötubade tarkusele väga hästi. Oste sooritades kaalub ta nüüd alati hoolega kvaliteedi ja hinna suhet.

Ander sai taotluse põhjal õppestipendiumiks isemajandamisraha. Raha aitas noormeest iseseisvumisel, ta sai rohkem olla iseenda peremees. Ander sai lubada endale enamat, kui olnuks võimalik lastekodu tillukese taskurahaga. Isemajandamise raha eest sai poiss osta endale toitu ja vahel ka magusat kraami ning ühikasse hügieenitarbeid. Samas ütleb Ander, et ta ei ole oma rahaga veel päris hästi majandama õppinud. Noormees tunnistab, et heategevusfondilt viieks kuuks saadud isemajandamisraha oli tema esimene n-ö püsisissetulek ning nüüd tunneb ta, et on vaja raha säästlikumalt kasutama õppida.

Meelis õppis Rakvere Ametikoolis ning lõpetamisel tegi ta kutsekvalifikatsiooni eksamil kõige parema tulemuse. Samuti sooritas ta väga hästi matemaatika ja eesti keele lõpueksamid. Nüüd õpib Meelis juba Tartu Ülikoolis kehalist kasvatust ja sporti. Õppestipendiumi taotles ta isemajandamiseks.
Meelis hindab stipendiumi enda jaoks väga kasulikuks, sest selle abil sai ta katta olulisi kulutusi, nagu näiteks toit. Üks suuremaid väljaminekuid, mille Meelis stipendiumiga tasus, oli suusatreeninglaager. Semestri alguses sai noormees stipendiumi eest lubada endale spordihallis treenimist, mis on seotud tema õpingutega ülikoolis. Stipendiumist jagus ka majapidamistarvetele.
Meelis on stipendiumi eest väga tänulik ning tunneb, et see on investeering tema tulevikku. Ta soovib elus palju saavutada ning usub, et ülikoolis õppimine annab talle selle võimaluse ja vajalikud oskused. Tulevikus loodab ta ka ise erinevates projektides kaasa lööma hakata ning abivajajaid aidata.

Laura õpib Tartus rätsepatööd. Talle määrati stipendium õppevahendite soetamiseks ja isemajandamiseks. Igakuist isemajandamisraha kasutas neiu koolis lõunasöögi ostmiseks ja soetas stipendiumi eest endale linnaliinibussi kuupileti. Vahel tuli jääda eriti pikkadeks päevadeks kooli, siis sai ta stipendiumiraha eest endale ka õhtusöögi osta. Laura ütleb, et see on hea tunne, kui ei pea söögiraha pärast muretsema ega tühja kõhtu kannatama. Ta rõõmustas, et tänu stipendiumile sai ta oma praktilised tööd õigel ajal valmis ja esitatud. Õppevahendiks taotletud stipendiumi investeeris Laura kvaliteetsetesse kangakääridesse, mis on tavalistest raskemad, kauem teravad ja võivad vastu pidada aastaid. Ülejäänud stipendiumiga saadud raha paigutas Laura kangaste ja pudukaupade ostmisesse, sest juba õpilasena tuli tal koolitööna võtta vastu tellimusi klientidelt. Laura võttis osa ka rätsepavõistlusest, kus pääses 12 parema hulka. Võistlustööks oli kleit, mille aluskleidi materjal oli soetatud stipendiumiraha eest.

Aleksander õpib tisleriks. Noormees ütleb, et õppestipendium oli talle vajalik, et üürida ühiselamutuba, osta süüa ja esmatarbekaupu. Peale selle sai ta stipendiumi eest soetada koolivahendeid ja -riideid. Aleksander märgib, et kui ta ei oleks stipendiumi saanud, siis oleks ta pidanud iga päev kodunt kooli sõitma, mis on vahemaa tõttu üsna tülikas ja ka kallis. Noormees ei ole kindel, kas ta oleks ilma stipendiumita üldse iga päev koolis käia saanudki, sest raha poleks lihtsalt jätkunud.

Anna lõpetas ülikoolis sotsiaaltöö õpingud ning on kindel, et õppestipendiumita ei oleks ta hakkama saanud. Tänu stipendiumile ei pidanud noor naine muretsema koolivahendite soetamise pärast ja sai rahulikult oma bakalaureusetööd kirjutada toidu või üüri eest tasumise pärast muretsemata. Sel suvel lõpetas Anna kooli ning on õnnelik, et saab erialasel tööl jätkata.

Heldurist saab tulevikus joogitehnoloog. Õppestipendiumi eest sai ta endale soetada isiklikud vahendid, mida on õpingute ajal vaja. Nüüd on Heldur juba oma uue blenderiga valmistanud jooke, mille retseptid sai ta koolist. Tsitruseliste purustaja on samuti tihedas kasutuses olnud. Kuna pere, kus Heldur elab, on suur, oleks perevanematel olnud rahaliselt keeruline koolitarbeid soetada. Noormees arvab, et kõik need asjad on vajalikud ka tulevikus päris oma kodus.

Pille-Riin on noor ema, kes õpib ülikoolis võõrkeeli. Noore ema stipendium oli talle nii majanduslikult kui ka emotsionaalselt suureks abiks. Ebakindlus sissetulekute osas tekitab paratamatult stressi ja stipendium aitas seda suurel määral leevendada. Nii sai noor naine paremini keskenduda koolile ja oma tütrele. Lasteaiatasu hüvitamine ja isemajandamisraha aitasid majanduslikult toime tulla. Pille-Riin kasutas stipendiumi nii elamispinna eest tasumiseks kui ka koolitarvete (õpikute, raamatute ja uue arvuti) ostmiseks. Ülikooliõpingud on tänu stipendiumile olnud oluliselt muretumad.

Sanna lõpetas sotsioloogia eriala õpingud sel suvel. Sügis oli tal üsna kiire ning tegemisi oli palju: õppimine, töötamine, noorte demokraatia- ja kliimahariduse konverents ning palju muudki. Ikka kõik selleks, et oma eesmärkide saavutamisele lähemale jõuda. Piiga tunneb, et mitmekülgsed tegevused on teda oluliselt arendanud ja loonud mõjusa baasi eduka karjääri loomiseks. Sanna on arvamusel, et eelnevalt kirjeldatu ei oleks olnud võimalik ilma õppestipendiumita, mis oli justkui määrdeõli elu poltide ja hammasrataste vahel. Tänu stipendiumile sai tüdruk paremini ette valmistuda ka oma bakalaureusetööks. Oli hetki, mil Sanna adus, et stipendiumil oli tema õpingute perioodil elu muutev roll ning ta tundis end palju edukama ja õnnelikumana.

Kevin taotles stipendiumi igakuiseks isemajandamiseks. Stipendiumi toel alustas noormees õpinguid autokoolis. Kursuste maksumus oli küll tunduvalt suurem, aga stipendiumiga sai ta olulisema osa õppemaksust kaetud. Ilma stipendiumita ei oleks Kevin kindlasti autokooli minna saanud. Juhilubade taotlemiseks ette valmistudes mõtles noormees oma tulevikule. Tulevikus on juhiload väga olulised tööle kandideerimisel. Kevin tunnistab, et ilma stipendiumiprogrammita poleks ta koolis nii hästi toime tulnud. Stipendiumiraha kulus ka inglise keele õpikute peale, et end keeleliselt arendada.
Tänu stipendiumile sai noormees tervislikult toituda, sest toidulaud oli rahaliste võimaluste tõttu nüüd pisut vaheldusrikkam. Kevin tunnistab, et vaatamata lahedamale rahalisele olukorrale uuris ta siiski toodete hindu ja sooduspakkumisi.

Steffani lõpetas sel aastal 10. klassi. Ta on noor ema, kes kasvatab pisikest tütart. Stipendium aitas tal kooli jaoks õppevahendeid soetada ning ta ei pidanud selleks emalt raha küsima. Steffanile tekitas see hea tunde, kuna ta sai iseseisev olla. Stipendiumi eest sai noor naine kooliskäimiseks bussipileteid osta ja klassireisil käia. Raha kulus ka toidule ja teatriskäimisele. Steffani tunnistab, et stipendium toetas tema toimetulekut väga palju.

Raigo õpib kivi- ja betoonikonstruktsioonide ehitust. Ta toob esimese positiivse asjana stipendiumi määramisel välja, et saab nüüd korralikult süüa ja soetada ka korralikud jalanõud ning riided, millega koolis käia. See kõik tõstis tema enesetunnet ja enesehinnangut. Nüüd käib noormees ka spordisaalis trenni tegemas ja vahel ujumas. Ka õde saab ta nüüd külastada rohkem kui varem. Õde on alati väga õnnelik, kui Raigo talle külla läheb.

Askost saab tulevikus kokk. Stipendiumi eest soetas noormees endale erialaga seotud vahendeid. Õpingute ajal on ta kursusevendadega juba üksjagu palju süüa vaaritanud ning see meeldib Asko kursuseõdedele, kes tulemust mitu korda kiitnud on. Tänu õppestipendiumile saab Asko oma toiduvalmistamisoskusi arendada, sest ka erinevate toiduainete ostmisel on stipendiumist abi olnud.

Triinu on küberfüüsikalise süsteemitehnika üliõpilane. Talle oli õppestipendium väga oluline õppeperioodil elamiskulude tasumiseks. Tänu vajaduspõhisele toetusele sai piiga enda kogutud rahale lisada natuke ka stipendiumiraha, et uus arvuti soetada, kuna vana jooksis kokku. Varem pidi Triinu koolitööde tegemiseks laenama arvutit toanaabrilt, aga see oli mõlemale tüdrukule väga ebamugav lahendus. Pealegi pidi Triinu kodutöid tegema uneaja arvelt, kuna ootas oma järge arvuti kasutamiseks. Nüüd on need probleemid tänu õppestipendiumile lahenenud.

Jürgen lõpetas sel kevadel arvutiõppe. Ta sai stipendiumi õppevahenditeks, tänu millele valmis kooli lõputöö. Stipendium kulus nii igapäevasele toidule kui ka tarbeesemetele. Jürgen on rahul, et eestkostevanem ei pidanud oma pensioni tema peale kulutama ning see andis talle rahulolutunde ja parema enesehinnangu. Stipendium aitas ka kooliskäimiseks jalanõud ning riided soetada. Karjääripäevast, mis stipendiumiga seotud oli, ta enda arvates erilist kasu ei saanud, sest oli nende teemadega end juba varem kurssi viinud. Nüüd tunneb noormees, et saab tööle pühenduda ja võib-olla oma firmagi luua.

Kadri õpib majutusteenindust. Ta on noor ema, kes kasvatab üksi kahte last, aga tahaks edasi õppida. Stipendiumi soovib ta kasutada lastehoiuks, et tööl käia ja õppida. Koolis tegi Kadri avalduse individuaalse graafiku alusel õppimiseks ning loodab, et saab vajalikud tööd tehtud ja esitatud. Laste kõrvalt ei ole see kerge. Kadri ütleb, et SEB Heategevusfondi stipendium oli talle suureks toeks, sest muidu oleks ta suures rahahädas. Väga raske on käia täiskohaga tööl, kasvatada lapsi ja samal ajal õppida. Nüüd saab Kadri lapsed lasteaeda viia ja õppimisele pühenduda. Kadri arvab, et kui ta ei oleks stipendiumi saanud, siis oleks kooli lõpetamine palju keerulisem, sest ta oleks pidanud palju rohkem töötunde tegema, et toime tulla. Tänu stipendiumile ei pea Kadri kartma, kas ta leiab lastele õpingute ajaks hoidja või mitte, sest nüüd käivad lapsed lasteaias, mille eest ta saab stipendiumiga tasuda. Kadri on õnnelik, et saab tänu õppestipendiumile kooli rahulikult lõpetada ja keskhariduse omandada, sest siis on suurem võimalus tulevikus paremat töökohta leida.

Mare on sisekaitseakadeemia tudeng. Tänu fondi toetusele on ta lõpetatud oma esimese õppeaasta edukalt. Isemajandamisraha, mille stipendiumikomisjon Marele määras, läks kaksikute hoidmise eest tasumiseks. Nüüd on Marel rahulik tunne õpingutele pühenduda. Tal on hea meel, et heategevusfond aitab sihikindlatel noortel oma unistuste poole püüelda ning mis peamine, haridusteed jätkata.

Kristina õpib maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist. Kristina taotles õpingute perioodiks isemajandamise raha. Esimese aasta õpingud läksid kenasti stipendiumi toel ja hinded olid üle keskmise. Majanduslikult ei ole Kristina varem kelleltki abi saanud, küll aga emotsionaalselt ning teda on aidatud ka kodustes toimetamistes nagu muru niitmine või puude riita ladumine, kuna neiu elab maamajas üksi koos oma lapsega. Kristina tunneb rõõmu stipendiumist, kuna see aitab teda tasapisi oma eriala lõpetamisele lähemale.

SEB Heategevusfond lõi õppestipendiumi programmi, et toetada vanemliku hoolitsuseta noorte toimetulekut esimeste sammude tegemisel iseseisvasse ellu astumisel. Programm pakub tuge edasiõppimiseks, enesetäiendamiseks ja oma annete realiseerimiseks. Stipendiumiprogrammi raames toimub ka karjääripäev, mis koosneb erinevate oskuste töötubadest ning aitab noort ette valmistada tulevikuotsuste tegemiseks.

Merike Villard
projektijuht
MTÜ SEB Heategevusfond