Iga jõulusoov on eriline ning iga soovi taga on omaette lugu. Kutsume teid jõulusoovide puu lehel ringi vaatama, et aidata jõuluvanal laste erilistele soovidele õlg alla panna: www.heategevusfond.ee/joulupuu

Kuigi teismeliste kohta on levinud müüt, et nad istuvad ainult ninapidi arvutis või nutitelefonis, oleme „Jõulusoovide puule“ saabunud kirju lehitsedes saanud kinnitust, et huvisid ja soove on väga mitmenäolisi. See lugu räägib kolme noormehe hobist, mis neid tihti värskesse õhku aega veetma viib.

Kalavennad Janek ja Aleksander

Vennad Janek ja Aleksander elavad ühes Kesk-Eesti asenduskodus ning on poisid nagu poisid ikka: käivad koolis, teevad sporti ning ajavad oma poisteasju.

Tugevate ja sportlike noormeestena on nad alati esindanud oma kooli peaaegu et kõigil aladel, alates kergejõustikust kuni ujumiseni. Iga-aastase koduse Paide-Türi rahvajooksu kõrval on nad saanud võistelda ka välismaal.

Töötegemine pole vendadele võõras, nad ei ütle kunagi ära, kui on vaja kedagi aidata. Lisaks heale füüsilisele vormile on neil osavad käed, mis saavad hakkama paljude praktilisi oskusi nõudvate ülesannetega. Vanem vend Aleksander läks selle tõestuseks edasi õppima kutsekooli ehitusviimistleja erialale, noorem veli Janek plaanib pärast põhikooli lõpetamist samuti mõne tegusa ameti põhjalikumalt selgeks saada.

Janekil ja Aleksandril on peale õppimise ning sportimise veel üks lemmiktegevus, mille tõttu nad juba praegu, jõulude eel, ootavad pikisilmi kevadet ja eriti suve. Umbes kuus aastat tagasi käisid poisid juhataja abikaasa kutsel esimest korda kalal. Hea eeskuju nakatas. Lähedal asuvad veekogud ja esimene saak aitasid kaasa sellele, et poisid „nakatusid“ õngitsemispisikuga.

Kuigi esimesed kättesaadud tillukesed särjepojad olevat antud külamehele suurema kala püüdmise jaoks söödaks, on vennad vilumuse kasvades hakanud koju tooma täiesti praeväärilisi isendeid, mida ise puhastada ning pannil maitsvaks roaks vormida.

Siiski pole saak peamine motivaator, miks Janek ja Aleksander tihtipeale õnged haaravad ning jõe äärde suunduvad. Vennad leiavad, et looduses käimine ning selle tundmaõppimine on väga meeldiv ja hariv ajaviide, millega vabal ajal tegeleda. Kogu eelnev planeerimine, varustuse kordaseadmine ja nädalavahetusele ettemõtlemine (eriti nüüd, mil vennad õpivad nädala sees kodust kaugemal asuvates koolides) – kõik see annab poistele võimaluse keskenduda igapäevateemadest erinevamale ning teha asju kahekesi koos. Rääkimata lootusest, et ehk näkkab seekord ka jõuluvanaga ning järgmisel suvel saavad nad Aleksandri uue spinningurulli ja Janeki tutika õnge abil oma rõõmutegeva hobiga veelgi tihedamalt tegeleda.

Dima viskab palli ja lanti

Kolmas peategelane on kõva spordipoiss: Dima mängib neljandat aastat korvpalli, treeningud maakondliku klubi juures toimuvad kaks-kolm korda nädalas. Eestimaa on meeskonnaga juba risti-rästi läbi sõidetud, võistlusreisid on viinud ka Lätti, Poola ja Itaaliasse.

Olgugi et korvpall on igatpidi asjalik ja huvitav harrastus, leidis Dima kaks aastat tagasi, et see on peamiselt füüsilist koormust ning pingutust nõudev tegevus, mille kõrvale sobiks hästi midagi lõõgastavamat – midagi, mis aitaks „närve puhata“.

Õnneks oli hea nõu kohe varnast võtta: asenduskodu bussijuht Valdek on kõva kalamees ning soovitas Dimal proovida kalastamist. Dima proovis korra, proovis teise ning rohkem polnud vajagi: otsus oli sündinud. Innustav eeskuju asjatundja näol ja ühised käigud kalastustarvete kauplusesse õigeid vahendeid valima olid boonuseks peamisele: kalalkäimine on tõesti mõnus ja rahustav ajaviide, milles ei puudu ka oma „kas näkkab või mitte“ hasardimoment.

Kuna kodu ligidal suuri jõgesid ega järvi pole, siis harjutamise mõttes käivad poisid kahe-kolme kaupa jalgratastega lähedalolevate ojade ja magistraalkraavide ääres kätt proovimas. Pidupäevaks on aga nädalavahetused, mil Valdek võtab nad bussi peale ja koos sõidetakse kuhugi kaugemale, näiteks Peipsi äärde kalale. Kuna need käigud tekitavad poistes suurt elevust, siis tihtipeale on juhtudel, mil väljasõit plaanitakse varavalgeks, raskusi õhtul magamajäämisega – mõtted keerlevad juba eeloleva laheda kalastuspäeva ümber ja mingil juhul pole tahtmist maha jääda ...

Jõulueelsel ajal keerlevad Dima mõtted aga veelgi kaugemal tulevikus: tema soov on saada esimene oma spinningukomplekt, et järgmisel suvel astuda suur samm päris kalameheks saamise teel ning minna koos Valdekuga paadiga järvele lanti loopima – seda juba tasub oodata!