TÕENÄOLISELT ÜTLEB nii mõnigi eestlane ameeriklasi iseloomustades kõigepealt, et nood on paksud. Aga ka pooled keskealised eestlased ning järjest suurem hulk lapsi on ülekaalulised. Niisiis võivad varsti meiegi rahvuslikuks tunnuseks saada kilogrammid.

Teadupärast käivad inimese kehakaal ja liikumisharjumused käsikäes. Et tervise­sporti harrastab vähemalt neli korda nädalas kõigest 15 protsenti parimas tööeas inimesi, pole ülekaaluliste suur arv Eestis üllatav.

See teeb muret, sest lisakilod ei tähenda ainult halba tervist, vaid ka suurenevaid tervishoiukulusid ning kahanevat töö- ja õppimisvõimet.

KANADA ON maailmas esimese riigina hakanud välja andma istuvat eluviisi reguleerivaid suuniseid, milles on selgelt öeldud, et lapsevanemad peavad vähendama laste televiisori ja arvuti ees viibimise aega.

Selleks et poiss või tüdruk ei istuks päevas kuus (!) tundi ekraani ees, võiks ta kooli minnes vähemalt mingi vahemaa kõndida. Samuti soovitab juhend vanematel sisustada laste koolijärgne ning pere ühiselt veedetud aeg liikumisega.

Seda pole raske teha ning kasu tõuseb sellest kuhjaga, sest õues mängimine võimaldab lapsel ka päriselt, mitte ainult virtuaalselt sõpradega aega veeta.

Isegi need, kes tegutsevad vähemalt tunni päevas mõnes trennis, võivad kokku puutuda terviseriskidega, kui veedavad ülejäänud aja täiesti passiivselt. Vanemad, kes oma lapsi hoolsalt mitu korda nädalas treeningule viivad, peaksid sama hoolsalt vähendama aega, mille järglane veedab arvuti- või teleriekraani ees.

Mulle tundub silmakirjalik, kui kamandan lapse õue mängima ja vajun ise arvutiga diivanile, sest «üks töö on tarvis veel ära lõpetada». Eeskuju on teadagi nakkav, seepärast võtan ka ise õuetee jalge alla.

MÕISTLIK ON alustada väikeste sammudega. Seda sõna otseses mõttes, sest liikumine ja kehaline aktiivsus ei tähenda ainult spordiklubi pääsme lunastamist ja hirmkalli treeninguvarustuse soetamist. Hakatuseks piisab sellest, kui läheme metsa jalutama või teeme rattaga ühe tiiru.

Igal aastal korraldatakse spordiüritusi, mis panevad inimesi ühel või teisel viisil rohkem liikumisele mõtlema. Näiteks möödunud aastal Ukrainas ja Poolas peetud Euroopa jalgpalli meistrivõistlustega kaasnes mõlemas riigis ulatuslik tervisekasvatuse programm.

Suurt jalgpallipidu kasutati, meelitamaks ligi neid inimesi, kes iga päev sporti ei tee. «Austa oma tervist!» — selle loosungi all korraldati väikestes kogukondades jalgpalliturniire, mis ei nõudnud «suurele» jalgpallile iseloomulikku tohutut vastupidavust ja triblamisoskust.

IGAL AASTAL osaleb maijooksul SEB heategevusfondi lahkete annetajate toetusel 150 Eesti asenduskodude last. Teist aastat korraldasime suve algul koostöös Eesti jalgpalli liiduga Lilleküla staadionil suure jalgpallipäeva, kus sajad asenduskodude lapsed said koos spordikuulsustega mängida.

Suvel ootavad lapsi jalgpallilaagrid, kus neil on võimalik professionaalsete treenerite käe all koos eakaaslastega liikuda, sporti teha ja pallimängu harjutada.

Vanemliku hoolitsuseta lastega tehtava töö kogemus on näidanud, et mobiiltelefon on noore inimese käest visa kaduma, sest poisil või tüdrukul on lihtsalt igav. Kui pakkuda talle alternatiivi, on ta meeleldi nõus virtuaalmaailmast välja tulema. Liikumisvõimaluste loomine ja eeskuju andmine on kõige lihtsam ja odavam viis elu huvitavaks teha.

Kati Käpp,
MTÜ SEB Heategevusfond projektijuht

Allikas: Sakala