Hobistipendium toetab noorte unistusi

Hobistipendium
toetab noorte unistusi:

„Oma uute puutsadega hüppan aina kaugemale ja saan lüüa palli aina kaugemale, heal juhul löön varsti ka vastase väravavahile värava!“

 

 

SEB Heategevusfondi hobistipendiumi programm on loodud selleks, et toetada noorte huviharrastusi. Igasugune hobitegevus – olgu see sport, muusika, lugemine, tantsimine või kasvõi kalastamine – toidab nii keha kui ka vaimu. Seeläbi arenevad noore enesetunnetus ja enesekindlus, sotsiaalsed oskused ja teistega arvestamine ning palju muud. 


Sel talvel toetab fond 92 noore huvitegevust

SEB Heategevusfondi hobistipendiaatidest mõned on oma harrastusega juba väga pikalt tegelenud ja mõned alles avastavad, mis neile meeldib. Taotlusvooru laekus 92 hobistipendiumi taotlust, millest esmakordseid taotlejaid oli 30. Kõigist taotlustest 63 olid 14 erinevast Eestimaa asenduskodust, 15 eestkoste- ja hooldusperest, 12 järelhoolduselt ja 1 turvakodus elavalt noorelt. Kõige noorem taotlejatest 5-aastane ja kõige vanem 25-aastane ülikoolis õppiv noor. 

Kõige populaarsem hobi stipendiaatide seas on ratsutamine ja hobuteraapia, sellega tegeleb 15 noort. Ka jalgpalli vastu on suur huvi, treeningutes osaleb 9 stipendiaati. Teiste seas on üks noor, kes õpib orelimängu ja teine stipendiaat käib klaveritunnis, mõned lastest osalevad näiteringis ning samas ka noori, keda huvitavad väga erinevad tegevused, näiteks kalastamine, vibusport, kettagolf, aerutamine, kergejõustik, võrkpall ja korvpall, tantsimine, poks, tennis, jalgrattasport, ujumine, iluvõimlemine, suusatamine, parkuurimine, lugemine, arboristika.

Kui soovid anda oma panust, siis palun sõlmige püsikorraldusleping ja toetage noori huviharidusega tegelemisel 5 euroga kuus (summat saate ise muuta).

Sõlmin püsikorralduslepingu


Sportimine toetab tervist ja aitab uusi sõpru leida

Eesti ja ka kogu maailma populaarseima spordiala jalgpalli harrastamisel on mitmeid häid külgi – see mõjub positiivselt tervisele, arendab füüsist ja õpetab mitmeid eluks vajalikke oskusi, nagu näiteks vastupidavus, meeskonnatöö ning teistega arvestamine. Aleksander (15) on tegelenud jalgpalliga kuus aastat: „Jalgpall jääb minu huvialaks, kuna seda armastan ma kõige rohkem. Käin ise jalgpallitrennis ja aitan ka noorematele trenne anda. Tänu oma uuele varustusele suudan rohkem keskenduda oma tööle, saan oma uute kinnastega rohkem palle kinni püüda ja oma uute puutsadega hüppan aina kaugemale ja saan lüüa palli aina kaugemale, heal juhul löön varsti ka vastase väravavahile värava.“

Tantsimine arendab koordinatsiooni ja kehalist liikuvust. Kindlasti on tantsimine ka terapeutilise loomuga, andes inimesele võimaluse ennast väljendada läbi liigutuste ja muusika tunnetuse. Laura (14) on tegelenud tantsimisega neli aastat: „Pidin vahetama tantsukooli, et saaksin jätkata sama tantsustiiliga. Arvan, et on põnev uue treeneri käe all õppida ja uusi sõpru leida. Trennis käimine on muutnud mind julgemaks ja minu füüsiline vorm on muutunud paremaks.“

Iluvõimlemine – täpsus, paindlikkus, graatsia – see on imeilus liikumise kunst, mida on silmale kaunis vaadata, aga mis vajab jäägitut pühendumist ja harjutamist. Keity (9) alustas iluvõimlemisega aasta tagasi: „Varem pole ma kahjuks üheski liikumisringis käinud. Võimlemine sobib mulle, kuna olen kehaehituselt pikk ja peenike ning paindun väga hästi. Võimlemine on minu jaoks huvitav. Saan seal ennast proovile panna ja oma painduvust ja liikumist arendada. Mulle meeldib liikumine koos muusikaga – tantsin tihti muusika saatel oma toas. Mulle meeldib, et saan võimlemas käies suhelda teiste lastega. Olen saanud ka mitu sõpra endale sealt, varem mul palju sõpru polnud.“


Harrastused õpetavad hoolima endast ja teisest

Hobustega tegelemine mõjub rahustavalt ja kellegi eest hoolitsemine tekitab hea tunde. Esmakohtumine hobustega võib olla hirmutav, sest tegemist on suurte ja graatsiliste olenditega, aga kui hirmust on üle saadud ja hobuse usaldus võidetud, on see sõprus imeline. Meriliis (17) on tegelenud ratsutamisega viis aastat: „Ratsutamine ja hobused on olnud alati mu kirg ja ma loodan, et saan sellega tegeleda veel pikalt. Seda tunnet, mis tekib, kui olen koos hobustega, on võimatu sõnadesse panna. Stress ja hirm on nagu tuulega viidud ja päike hakkab eredamalt särama. See hetk, kui vaatad sügavale hobuste silmadesse, on nagu sukeldumine merre, kust ära tulla on võimatu.“

Suusatamine on küll hooajaline tegevus, aga milline mõnu on kargel talvepäeval panna alla suusad ja asuda teele lumisel suusarajal. Looduses viibimine ja füüsiline aktiivsus mõjuvad hästi nii füüsisele kui ka vaimule. Reimond (9) on tegelenud suusatamisega varsti kaks aastat: „Talv on mu lemmikaastaaeg, ootan juba väga jõuluaega ja lund. Koolis saame ka suusatada, aga oma isiklike suuskadega oleks parem.“

Ujumise üks moto on „Omanda oskused, mis võivad päästa elu – sinu enda või kellegi teise!“. Andres (14) on tegelenud ujumisega kaheksa aastat: „Ma olen tegelenud põhiliselt ainult ujumisega, sest mulle meeldib ujuda. Olen hea ujuja ja kavatsen käia ujumistrennis nii kaua kuni võimalik. See arendab mu keha. Ma tahan saada heaks ujujaks ja minna tulevikus võistlustele, ujumine on minu lemmikhobi. SEB Heategevusfondi hobistipendiumi toetus annab mulle võimaluse kolm korda nädalas ujumistrennis käia ning ennast arendada ja olla hea ujuja ning saada näiteks tulevikus ujumisõpetajaks.“


Avardub mõttemaailm ja tekib huvi kõrgemale pürgida 

Lugemine on mõnus tegevus, mille kaudu on hea sukelduda kellegi teise loodud maailma ja vaadata seal ringi. Lugemine suurendab sõnavara ning avardab maailmapilti, mõnikord on lihtsalt tore toita oma fantaasiat ja unistada, teinekord aga teada saada elulisi asju. Liisa (15) huvitub lugemisest ja raamatutest juba mitmed aastad: „Mulle alati ei ole lugemine meeldinud, kui pidin kohustuslikku kirjandust lugema, siis tegin seda alati poolvägisi, kuid lõpuks sain aru, et asi ei olnud minus endas, vaid raamatutes. Paar aastat tagasi sain isalt ühe krimiromaani, mis oli inglise keeles. See oli esimene raamat, mida ma lugesin ja jäingi seda lugema, ilma et mu ümber olevad inimesed ja tegevused mind häirinuks. Lehekülg lehekülje järel ja olingi lõpus, ma olin isegi kurb, et see raamat nii kiiresti läbi sai, kuid samas ka õnnelik, et lõpuks leidsin raamatu, mis mulle huvi pakkus. Hakkasingi rohkem huvi tundma raamatute vastu. Minu lemmikautor hetkel on Haruki Murakami, ta on oma sõnadega nii hea ja oskab alati panna sind sinna olukorda, kas omadest kogemustest või lihtsalt sümpaatiast, mis see ka ei oleks.“

Arboristika sobib neile, kes ei karda kõrgust. Puulatvades kõikudes peab sisemine tasakaal paigas olema. Priit (15) on arboristikaga tegelenud ühe aasta: „Arboristiga koos käin puid hooldamas ja langetamas. Selleks on vaja vastavat varustust, et puude otsas ronida. Praegu kasutan tema ronimisvarustust, kuid kui mul oleks enda varustus, siis ei peaks ma kogu aeg juhendaja käest küsima. Soov oleks saada endale zigzag, mille abil on võimalik ronida. Sellega on väga lihtne ronida ja laskuda. Kui mul seda vidinat ei ole, siis läheks poole kauem aega üles saamiseks ja puuvõras liikumiseks.“


Muusika ja kunst õhutavad sisemaailmas ringi uitama

Muusika viib meid rändama ja loob teistsuguse reaalsuse, kus kaovad aeg ja ruum – helide maailm on piiritu nagu ka inimese võime luua helisid. Liisa (12) on õppinud kaks aastat klassikalist kitarri. Õpetaja ütleb: „Tema kitarriõpetajana julgen väita, et tegu on ühe töökama ja andekama õpilasega, kes mul on olnud. Aastaga, mil Liisa on minu juures õppinud, on ta arenenud ülikiiresti ja kuna tal on pillimängu vastu meeletu huvi, on temaga töötamine väga lihtne ja harmooniline. Ta on äärmiselt motiveeritud õpilane ja leian, et tal on väga head väljavaated, olemaks tulevikus seotud loomingulise valdkonnaga.“

Kunstikool aitab üles leida kunstiandega noored. Tõeline kunstnik on see, kelle fantaasiarikas sisemaailm vormub suurema vaevata paberile ja teda ei piira joonte tõmbamisel „õige“ või „vale“ lähenemine – ta kasutab julgelt detaile ja värve. Marko (14) alustas kunstikoolis õpinguid sel aastal. Kunstiõpetaja sõnul õnnestub tal kõige paremini maalimine akvarellidega: „Tema loomuses on piisavalt püsivust, et oodata, kuni värv paberil mängib ja vaikselt oma kuju võtab. On selge, et kunst annab talle võimaluse sukelduda reaalsest maailmast teise – siseilma. Ja ta ei karda seal ringi uidata.“

Oluline on leida hobitegevus, mis noort kõnetaks ja silma särama paneks, selleks omakorda on aga vaja pealehakkamist, proovimisjulgust, tahet ning pikemas perspektiivis järjepidevust, et oma valitud alal edasi areneda ja oskusi lihvida. Kõige tähtsam, et leitud hobi valmistaks noorele rõõmu ja annaks uusi kogemusi. Oluline ülesanne täiskasvanutele on noort kogu selle protsessi jooksul toetada ja innustada.

SEB Heategevusfondi hobistipendiumi eesmärk on võimaldada neil lastel ja noortel, kes ei saa elada oma sünniperes, teistega võrdsematel tingimustel tegeleda oma huvialadega, ennast täiendada ja oma andeid realiseerida. Stipendiumile võivad kandideerida kuni 25-aastased eestkoste- või hooldusperes, turva- või asenduskodus elavad noored ja samuti noored, kes on õppimise ajal järelhooldus- või tugiisikuteenusel.