Märtsi viimasel pühapäeval lustisid Eesti erinevate turva- ja asenduskodude lapsed SEB Heategevusfondi eestvõttel juba üheteistkümnendat korda Tallink Spa ja Conference Hoteli sünnipäeva puhul sealses veekeskuses. Basseinides ujumise, veemängude ja saunamõnude nautimise kõrval pandi kõrva taha ka veeohutuse tarkusi ja õpiti sukelduma.

Paljud pered arutlesid juba hommikulauas veeohutusega seotud teemade üle. Teel Tallinna kuulasid kasvatajad laste mõtteid sellest. Räägiti, millised kogemused kellelgi on olnud ja kuidas on kombeks veekogude juures käituda. Nii mõnigi oskas rääkida südamemassaažist ning suust suhu hingamisest, kuid enamik tõdes, et päris täpselt nad seda teha ei oska.

Ootusärevus oli NII suur!

Lapsed olid juba eelmisel õhtul õhinas, uurides, kus veepidu täpselt toimub ja mis seal huvitavat on. Pakitud kotte kontrolliti mitu korda, et kas kõik vajalik – ujumispüksid-trikood-rätikud jm – on ikka kaasas. Ootusärevus ja soov veemõnusid nautida oli NII suur.

Kuna veepidu toimus Tallinki hotelli sünnipäeva puhul, olid lapsed kodus joonistanud vahvad õnnitluskaardid, mis kohale jõudes rõõmsa meelega töötajatele üle anti.

Kuigi Tallinki sünnipäeva puhul korraldatud veepeod on saanud iga-aastaseks meeldivaks tavaks, oli osa lapsi spaas esimest korda. Nemad olid kõige rohkem elevil. Alguses ei teadnud nad, kuhu basseini hüpata – kõik oli nii põnev.

Tuttav mereröövel ju!

Ukse peal võttis sünnipäevalisi vastu lõbus mereröövel. Nii mõnelgi oli ta meeles eelmisest kohtumisest loomaaias. Vana hea tuttava piraadiga said lapsed lõbusat naljajuttu ajada ja ka küsimusi sadas nagu oavarrest: „Kas sa oled tõeline mereröövel? Kas sa elad tõesti merel ja laevas?“ Piraat tundis Mareki kohe ära ja ütles, et poiss on aastaga suuremaks kasvanud ja poiss oli sellest silmanähtavalt õnnelik.

Lapsed said mereröövli juhtimisel osa võtta vees toimunud võistlustest: eriti vahva oli plastpudelite laskmise võistlus ja veepallimäng. Omamoodi väljakutseks oli välibasseinis ujumine. Antoni meelest oli huvitav see, et juuksed lausa jäätusid ära. Paljudele lastele meeldis väga, et ujuda ja vees möllata sai koos naaberpere lastega, kellega iga päev nii palju koos olla ei saa.

Vees on mõnus!

Kärola ja Olga olid tublid õpilased Eesti Ujumisliidu ujumistreenerite juures ning teenisid preemiaks välja ujumismütsid. Tüdrukud lubasid oma teadmisi jagada ka nende lastega, kes seekord koju jäid, ning nemadki paremini ujuma õpetada.

Marekile meeldis vees väga. Ka mullivannis oli mõnus mulistada. Kõige ägedam oli aga tema arvates akvalangiga sukeldumine. Selga pandi „suur must asi“ ja sellel olid küljes torud, mille abil sai hingata. Nii sai kohe päris basseini põhja sukelduda.
Ja ega siis saunamõnudki ununenud: kel tahtmist, sai keha mõnusalt kuumaks kütta. Väiksemad imetlesid laes põlevaid tähekesi ja märkasid, et saunas oli ka aur, nagu õuebasseiniski, ainult et soe…

Aurusaun mõjus mõne lapse helladele hingamisteedele ühtlasi hea inhalaatorina. Valentin ütles, et tuleks tihedamalt saunas käia. Ka 8-aastane Pavel ja 11-aastane Annikaga nautisid koos kasvatajatega saunamõnusid. Käidi nii aurusaunas kui ka Rooma saunas.

Torude ja maskidega vee all

Sukeldumiskursus toimus kahe sukeldumisklubi Barrakuuda instruktori juhendamisel, ja loomulikult koos täisvarustusega. 14-aastane Anton ja Laura olid sellest väga vaimustatud. Ka Kaidur oli supertegija ja sai juhendajatelt kiita. Jegor arvas, et päris lahe oli uurida, mis vee all toimub. Ta ütles, et toruga ei olnudki nii lihtne hingata, kui see esialgu tundus. Mõned poisid kasutasid sukeldumisvõimalust juhendajate abil koguni mitu korda.

Lapsed imestasid, et torude ja maskide abil saab vee all ringi vaadata ja isegi hingata! Nii mõnigi laps ületas sukeldudes oma veehirmu ja sai veega sõbraks. On ju hästi teada, et see sõprus kestab eluaeg!

Trevor ei mahtunud oma vanuse tõttu sukeldujate vanuseklassi. Aga see teda õnnetuks ei teinud, sest tema sukeldus mullivannis.

„Õuebassein oli vahva: see auras, kuid polnud üldse külm! Väikeses vannis mulises vesi, seal oli naljakas istuda ja see tegi kõdi ka!“ kirjeldas üks väiksem laps oma uusi kogemusi.

Harjutamine teeb meistriks: Kevin

Kevin ärkas sel hommikul vara. Ta oli ülitoimekas ja rahmeldas ringi, nagu oleks tal tuli takus. Ta tegi voodi ära, riietus ja pesi hambad ning pani kotti valmis ujumisriided, et olla valmis toredaks veepeoks – kõike seda iseseisvalt ja suure innuga, andes tähtsalt teada, et tema on juba minekuks valmis. Teisi lapsi ajas see naerma, sest minekuni oli veel aega küll. Siis aitas Kevin teistel end valmis sättida, olles silmapaistvalt sõbralik ja väga abivalmis.

Spaas tundis Kevin end seekord rohkem kui kunagi varem vees väga õnnelikult ja rahulolevalt. Ta proovis vennaga koos ka snorgeldamist. Seda selgeks saada polnud üldse lihtne, kuid Kevin ei andnud alla ja lõpuks nautis vee all avanevat vaadet. Treener käis vahepeal küsimas, kas poiss ei tahaks loovutada varustust juba ka teistele tahtjatele, kuid Kevin ütles kindlameelselt, et proovib veel.

Kuigi esialgu voolas vesi muudkui suhu ja toru ei tahtnud paika jääda, ei jätnud Kevin enne jonni, kui snorgeldamine lõpuks laabuma hakkas. Kasvataja kiitis, et poisi pealehakkamine ja kirglikkus, mida ta ka ujulas üles näitas, viib Kevini tähtsate ja edukate teede algusesse.

Mõni uus asi tuleb hästi välja: Kert ja Klaarika

Ka Kert oli veepeo tõttu suures ärevuses, vadistades enne minekut nii palju, et see teistele natuke tüütuks muutus. Lõpuks tunnistas poiss, et ei jõua ära oodata, kuna minema hakatakse.

Veepeol oli ta väga aktiivne, võttes suure pühendumusega osa kõikidest võistlustest. Ta õppis väga kiiresti snorgeldama ja sai sellega kohe hästi hakkama, kuigi tavaliselt võtab uue asja proovimine tal kaua aega ja vahel ei õnnestu üldse. Nüüd oli tal kuhjaga põhjust enda üle uhke olla ja seda ta ka selgelt tundis. Kert demonstreeris oma pere tüdrukutele snorgeldamist, tähtsalt teiste ees edasi-tagasi liikudes, nägu vees, toru veest väljas.

Muidu püsimatu poiss tundis selle tegevuse vastu suurt huvi ja tal jagus sedapuhku ka kõvasti kannatust uut asja proovida. Õhtuks oli ta siiski veidi väsinud, aga emotsioonid olid vägevad!

Klaarika oli alguses vees tagasihoidlik, nii nagu see tal loomuses on, kuid üsna kiiresti hakkas ta julgemalt erinevaid ujumisvahendeid kasutama ja väiksematega seltsima ning neid abistama.

Vette võinuks möllama jäädagi!

Basseinist olid lapsed nõus välja minema ainult selleks, et esmaabikursusel ja sukeldumas ära käia ning nautida maitsvat jäätisekokteili, mis andis jõudu edasi lustida.

Pere, kes spaast viimasena lahkus, oli sukeldumisest-sulistamisest nii haaratud, et ei märganudki, kui bassein aegamööda tühjenes. Sel nädalavahetusel oli kell keeratud suveajale, aga üks spaas olnud ajanäitaja tiksus veel talveajas ja kõik arvasid, et kella viieni on veel tund aega. Kuni lõpuks küsis päevajuht Piraat lahkelt, kas koju ei hakatagi minema ning tuli välja, et kell ongi juba viis.

Vees sulistamine andis lastele palju positiivsust ja uusi väljakutseid. Peale veepidu jagati teistega oma head tuju ja võimsaid emotsioone. Päeva lõpuks ei olnud lapsed üldse väsinud, vaid tulvil tohutut energiat, rahulolev pilk silmades ja kergus hinges. Nad said ju terve päeva vees möllata, palli mängida ja teiste lastega koos mängida.

Kuidas uppujat päästa

Anestesioloog Piret Hermanson õpetas peredele, kuidas toimida, kui keegi uppuma hakkab. Lapsed kuulasid hoolega, mis neile räägiti. Nad said omal käel teha kunstlikku hingamist ja omandasid uusi teadmisi, kuidas abistada teist inimest, kui temaga on juhtunud õnnetus. Marek oli aga mures, et kui nii kõvasti peab vajutama, siis võivad roided katki minna ja see on ju valus: aga kumb on tähtsam, kas katkised roides või teise inimese elu päästmine, see on tähtis küsimus.

Lastele õpetati ka seda, kuidas vees ja vee ääres ohutult olla ja toime tulla: veekogu juures ei tohi joosta ja hullata ning ka vettehüppeid ei tohi teha tundmatus kohas.

Lapsed said ka professionaalsele fotograafile poseerida ja teha mälestuseks perepilte: mõned võtsid sisse erinevaid poose, et pildid tuleks ikka ilusad, tõeliselt ilusad.

Lastel tuleb vees silma peal hoida 200%

Kodus õhtusööki süües muljetasid lapsed ainult veepeost. Ka esmaabi andmine oli väga hästi meelde jäänud. Nüüd nad teavad jälle natuke paremini, kuidas inimest päästa.

Spaas käimine oli õpetlik ka ühe laste turvakodu perega kaasas olnud Ukrainast pärit vabatahtlikule. Algul arvas noormees, et basseinis saab ise lõõgastuda, aga selles ta eksis oi kui sügavalt: kohapeal oli tähelepanu vaja hoida lastel 200% ja natuke enamgi veel.

Lastele meeldis väga ujumine välibasseinis – külma ilmaga väljas ujumine oli võimas kogemus! Sukeldumine oli äge ja instruktorid asjalikud ning abivalmid. Ja basseinis kokteili juua oli ka vahva! Nii mõnigi laps joonistas pärast spaas käiku veepidu meenutades palmi ja päikese – veepidu oli nagu troopiline puhkus välismaal!