Aprillis said Eesti turva- ja asenduskodudes elavad lapsed üle Eesti osa Pärnu Endla teatris etenduvast muusikalist „Oliver Twist“. Tänapäevasesse sõna, muusika ja tantsu keelde pandud kuulus lugu haaras jäägitult kaasa nii suuremad kui ka väiksemad teatrilised.

Nii nagu ikka, loeti peredes enne raamatust Oliver Twisti lugusid ja vaadati üle, mis teatri kodulehel kirjas.

Peres, kus üks laps on vaegkuulja, kellel on laval räägitavast tekstist väga raske aru saada, on põhjalik tuur plaanitava etenduse kodulehel alatine tava enne teatrisse tulekut. Sest kui „kodutöö” on hästi tehtud, ei hakka lastel igav ja lugu hargneb igast otsast kõnekamalt lahti.
Samas peres on ka üks laps, kes kardab pauke – temagi sai aegsasti teada, et vähemalt üks SUUR pauk tuleb ka selles etenduses...

Kevadine Pärnu tegi lustakaks

Kuna „Oliveri“ etendus hakkas kell seitse õhtul, said kõik pered toreda võimaluse Pärnu peal ringi vaadata ja teha kevadises suvepealinnas perepilte. Osa peresid leidis aega jalutada pargis, jõe ääres ja tutvuda Pärnu tähtsamate objektidega. Pildistamine oli seekord laste jaoks eriti äge kogemus – pakuti välja igasuguseid lahedaid poose. Naeru ja nalja oli nabani ning pered tõdesid pärast, et neile tegi rõõmu see, kui põnevad ja lõbusad perepildid fotosessioonist välja tulid.

Tutvuti teatrimaja ja kuulsustega

Mõne pere jaoks oli see esmakordne Endla teatri külastus. Seega tuli juhust kasutada ja teatrimajaga lähemat tutvust teha. Lastele meeldis, et seal on nii palju nurgataguseid, treppe ja ruume. Uudistati ka näitlejate fotosid, mis seintel rippusid ja uuriti, keda neist on varem nähtud – kes on tuttavad, kes võõrad. Ühel lapsel oli äsja koolis antud kodune ülesanne, kus tuli Eesti kuulsusi teada. Nüüd saadi koos seda teemat korrata: lapsed leidsid päris mitu tuttavat nägu. Ühte tüdrukut huvitas, kuidas lapsed teatrisse mängima satuvad. Nii tuli juttu ka casting’utest ehk osatäitjate otsimisest, osade jagamisest ja prooviesinemistest.

Popp ja noortepärane lavastus

Etendus oli kaasahaarav ja meeldis lastele väga. Selle muusikaline pool oli popp ja noortepärane, kasutati palju tänapäeva noortele omaseid žeste ja sõnu. Teise vaatuse ajal tuli see kauaoodatud pauk aga nii ootamatult, et too eelmainitud kartja ei jõudnud veel kartma hakatagi!

Mari ütles, et soovitab ka oma klassijuhatajale seda tükki koos klassiga vaatama minna. Ta ise oleks „iga kell“ nõus seda uuesti vaatama.

Lapsed naersid etenduse ajal mitmeid kordi kõva häälega ja tõsisemaid kohti jälgiti suure huviga. Ühe pere pesamuna väsis tüki lõpus ära, aga ärkas püssipaugust üles. Kuigi mõned venekeelse emakeelega lapsed keelebarjääri tõttu päris kõike ei mõistnud, mõisteti laulude ja tantsude keelt sõnadetagi – keegi ei kurtnud, et ei saa laval toimuvast aru või et on igav.

Orvu lugu kõnetas eriliselt

Ühele 13-aastasele noormehele meeldis eriti just Oliveri ja kogukonna käskjala härra Bumble’i mäng – teda kehastas Priit Loog. Pärast sai noormees ka oma lemmikutelt autogrammi ja tegi koos nendega pilti. Kasvataja tagasisidestas, et kuigi sellel poisil on sageli raske etendusi jälgida, ütles ta seekord, et saab loost hästi aru ja avaldas soovi isegi „Oliver Twisti“ raamatut lugema hakata. Talle meeldisid väga ka muusika ja tantsud.

Ka ühe teise pere kasvataja kirjutas, et see etendus oli lastele nagu „rusikas silmaauku“ – mõnel hetkel tõi meelde iseenda valusad mälestused ja siis jälle sai korraliku kõhutäie naerda. Lapsed leidsid, et vanasti oli orbude elu ikka väga raske ja pidevalt tuli ellujäämise eest võidelda. Nad imestasid ka, et lapsi etenduses mängivadki päris lapsed.

President oli ka!

Palju elevust tekitas lastes Eesti presidendi kohalolek. NII uhke tunne oli koos Kersti Kaljulaidiga ühes saalis istuda. Lapsed said proua presidendile tere öelda ja häid pühi soovida. Võimalik oli kavalehele saada ka pühendusega autogramm!

Muidugi tekitas rõõmsat ärevust ka pärast etenduse lõppu kohtumine näitlejatega: lapsed võtsid autogramme nii kätele kui ka paberile. Paljude lemmiktegelaseks oli söakas Oliver – väga vahva oli temaga pärast etendust kohtuda.

Igaüks sai oma lemmikut „käega katsuda“. Ühiselt tehti pilti nii koos näitlejate kui ka lihtsalt oma perega.

Mida lapsed arvasid?

Maarika: „Etendus oli selline armas. Mulle meeldis, et oli head muusikat, see andis energiat.“ Roger: „Vahepeal on hea Tallinnast välja saada. Fotosessioon oli lõbus, hüppasime ja kargasime seal.“
Samuti meeldis lastele Pärnu rannas promenaadil jalutamine – paljudele oli see esimene kohtumine mere ja plaažiga. Tagasiteel jagus kuhjaga muljeid nii nähtud etendusest, Endla teatrimajast kui ka kaunist Pärnu linnast. Vahetati infot, kes kellelt autogrammi sai ja loeti „saak“ kokku – mida rohkem, seda uhkem! 

See oli üks suurepärane ja meeldejääv päev, olid kõik ühel meelel.