Kiikla mõisakompleksi juures hõikab tervituseks süsimust labrador Freddy. Ainsad keset päeva kodus olevad lapsed kaheaastane tüdruk ja 10-kuune poiss tudivad lõunaund. Kasvatajad valmistavad koolist tulijatele einet ning 200 õunapuud puhkavad esimese lumevaiba all.

Istume Kiikla lastekodu juhataja Aili Ilvesega rohelise peremaja esimese korruse suure söögilaua ääres. Kasvataja Virge on küpsetanud kaneelisaiu. Avatud söögituba läheb ühel pool üle suureks elutoaks. Küdevast kaminast tulvab tuppa mõnusat hubasust.

Kümnele mõeldud majas elab praegu kaheksa last. Kolm neist on vennad, kes palusid end ühte tuppa majutada. Nõnda ongi lastekodu 17 elanikku kahe maja vahel ära jagatud eelkõige õdede-vendade kaupa. Paraku kasvab siin ühe ja sama pere lapsi arvukalt: neli ühest, kolm teisest ning koguni kuus last kolmandast perest.

Nõukaajal oli enamik Eesti lastekodudest ühiselamutüüpi, nn kombinaatlastekodud. Septembri lõpul oma 5. sünnipäeva tähistanud Kiikla näol ei ole tegu riikliku, vaid eraalgatusel asutatud lastekoduga. Kollases majas asub pisema tita pulgavoodi kõrval kasvataja ase. Ülejäänud tubades elatakse kahekaupa. Oma nurgake ühes laua, tooli ja lambiga on isegi lasteaiavanustel. On CD-mängijaid ja arvuteid. Teismeliste tüdrukute lauakestel lebab läbisegi kõikvõimalikku kribukrabu: kosmeetikat, maiustusi ja limonaadipudeleid. Riiulil ootab kaart kirjaga "Emale".

Tugi ja troost

Tugiisikuks võib saada igaüks, kes selleks soovi avaldab ning kelle kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja pärast kandidatuuriga tutvumist ja kodu külastamist heaks kiidab. Kindlasti peaks tugiisik teadvustama, miks ta nii olulise sammu ette võtab. Ta peab mõistma, et otsus ja kohustus olla lapsele sõbraks ja toeks nõuab järjepidevust ja koostööd lastekoduga. Osa lapsi käib vanaema juures külas. "Kuhu see 18-aastaseks saanu lastekodu väravast välja astudes läheb, kui tal mitte kedagi ei ole?" tunneb Aili muret. "Kohalik omavalitsus peab seisma hea, et endised lastekodulapsed saaksid eluaseme ja neid aidatakse ka töökoha otsingutel."

SIIN JA SEALPOOL VÄRAVAT

Jutuajamise vahepeal räägib Aili telefoniga. Helistaja pakub abi, sedakorda paberit. "Võtame vastu, jah, muidugi, tulge õhtupoole," vastab Aili. On pakutud ka raamatuid ja riideid. Mänguasju vähem, sest ilmselt ei jää eelmistest omanikest terveid lelusid suurt järele.

SEB Heategevusfondi ja teiste toetajate abiga saavad Kiikla lapsed elada aktiivset elu. "Sügisesel koolivaheajal käisime Avinurme puiduaidas laastukorve punumas, Jõhvis Rakvere teatri "Tuhkatriinu'' etendust vaatamas, Klooga-Rannas teraapialaagris ja Aseri savitoas." loetleb Aili.

/---/

Allikas: Eesti Naine