Kaheteistkümnendat aastat kogusime kokku kingisoovid lastelt, kelle koduks on asendus- või turvakodu. Lõpusirgele jõudnud erilisel aastal olid ka jõulupeod Eesti asendus-, pere- ja turvakodudes erilised. Mõnes kodus käis jõuluvana maskiga, teises toimetasid päkapikud salaja kingid kuuse alla, kolmandas korraldati hoopis vahva meeskondlik kingiotsimismäng, neljandas käidi metsas loomadele süüa viimas. Aga ka tavapärased rõõmsad jõulutaadid, kellele lapsed said salme lugeda, ei jäänud peredes tulemata.

Tänan südamest kõiki annetajaid ja vabatahtlikke, kes olid oma aja, mõtete, südamega laste heaks detsembris kaasamõtlemas ja toimetamas! Kasvatajad ja perevanemad jagasid oma tagasisides, et kingitused tõstsid laste enesekindlust ja usku headuse võimalikkusse – sellesse, et ka nende elus on soovide täitumine võimalik. 

Erilised lapsed oskavad eriliselt rõõmustada

Ühes peres, kus elavad raske ja sügava puudega lapsed, valmistuti jõuluõhtuks varakult. Tuppa toodud kuusk oli ehitud jõulukaunistustega ning laual säras küünlameri, mis lisas õhtule õdusust. Pärast pidulikku õhtusööki tõi kasvataja tuppa suure kingikoti, kus igale lapsele kingipakk. 

10-aastane Anni sai pusle. Tüdruku silmad läksid kohe väga suureks ja ümmarguseks, kui ta oma kingitust nägi ja suult tuli väike naeruhõigegi. Koos kasvatajaga eemaldati pakend ja vaadati, kuidas pusle kokku käib. Anni hoidis terve õhtu puslet enda kõrval ja magama minnes võttis selle oma voodi juurde kaasa. Järgmise päeva hommikul toast välja tulles oli see jälle esimene asi, millega ta suurde tuppa mängima tuli.

Karl on 13-aastane poiss, kes ei räägi küll sõnadega, küll aga hõigete ja teiste häälitsustega. Loomult on Karl väga uudishimulik ja sõbralik poiss. Talle meeldib uurida loodust ja klotside-konstruktoritega ehitada. Tema jõulupaki sees oligi konstruktor, mis koosneb väikestest osadest, mida saab magneti abil ühendada ning neist vahvaid kujundeid meisterdada. Karlil tuli kingitust nähes näole lai naeratus ja ta hakkas ka kätega lehvitama, mis tähendab, et tal on väga hea meel.

Kert on 10-aastane poiss, kes ei räägi ega kõnni, kuid see-eest oskab hästi rõõmustada. Kui tal hea tuju on, siis rõkkab kogu maja Kerdi naerust. Talle meeldivad värvilised lelud ja hääli tegevad mänguasjad. Kerdile tõi jõuluvana voodikarusselli, mille saab kinnitada suure klambri abil voodiääre külge. Kui patarei sees, hakkas karussell pöörlema ja rahulikku muusikat mängima. Kerdi suust kostis kohe naeru ja kilkeid. Ta imetles oma uut mänguasja suurte silmadega ja mõne aja pärast jäi rahulikult magama. Kasvataja ütles, et see karussell mõjub tõesti rahustavalt ja uinutavalt ning nüüd kasutavad nad seda iga päev.

Lapsed armastavad muusikat kuulata

Ühe teise pere pesamuna on 8-aastane autistlik poiss, kellele meeldib väga esineda. Jõulukingiks sai ta radioola. Poiss soovis kohe oma toas muusikat kuulata ja seda ta ka tegi. Ta laulis ja tantsis terve õhtu oma toas muusika saatel ja lapse silmis säras puhas rõõm. 

Selle pere 14-aastase noormehe kingipaki sees oli liikuv, vilkuv ja häält tegev robot. Tema lemmikmänguasjad ongi robotid ja nendega mängides suudab ta, naeratus näol, pikemat aega keskenduda, mis on tema erivajadusest tulenevalt väga positiivne. 

Pere kõige vanem, eriliste erivajadustega täiskasvanud noormees, sai kingituseks CD-mängijaga raadio. Tema lemmiktegevuseks on õhtuti muusika kuulamine ja tantsimine. Kohe soovis ta jõululaulude plaati oma toas kuulata. Akna külge sai riputatud diskokera ja poisi toast kostis terve õhtu naeru ja kilkeid. 

16-aastane poiss, kes liigub ratastoolis, sai kingituseks pehme saunalina ja jõulutuled oma tuppa seinale. Ta veedab palju oma päevast voodis ja tema silmanägemine on suhteliselt halb, aga eredaid tulekesi oma toas jälgis ta suure huviga. 

14-aastane Viivi sai jalamassaaži vanni, ta tahtis kohe seda ka proovida ja jäi tulemusega rahule. Viivi sõnul oli pärast jalgades kerge tunne. 17-aastane Kersti sai jõulukingiks kellraadio, mille üle tal oli nii hea meel. „Nüüd ei jää ma enam kooli hiljaks,“ rõõmustas neiu.

2-aastane pisitüdruk oli rõõmus kõigi perre kingiks toodud mänguasjade eest. Sel ajal, kui kasvatajad mänguasjad lahti pakkisid, tegi ta rõõmsalt tutvust iga uue leluga. 13-aastasele poisile, kelle käed ei taha hästi liikuda, meeldis tema muusikaline mänguasi väga – selle klahve oli hea ja kerge vajutada. 

Oh seda elevust, kui kinke märgatakse!

Mitmes majas tõid kingid kuuse alla päkapikud ja sellisel puhul on alati oluline üllatusmoment. Väikeste lastega peredes tekitavad juba pakendid ise suurt elevust – nii tore on neid patsutada ja paberiga krõbistada. Ja kui põnev oli veel neid pakke avama hakata. Mõni laps esialgu natuke pelgas, kui aga krabisevate pakkide seest hakkasid välja ilmuma mänguasjad ja raamatud, andis see julgust juurde. Terve õhtu oli elevust täis: vaadati raamatuid, kuulati, mis häält loomad teevad ja üritati piltidelt loomi üles leida. Kõigil silmad särasid. Beebidele pakkusid suurt rõõmu uued voodikarussellid ja kõrinad. 

Ühes peres oli jõuluvana kingitused kuuse alla poetanud sel ajal, kui lapsed teistes tubades peitust mängisid. Kui suur kott tuppa toodi, oli lastel palju erinevaid emotsioone – käteplaksutamist ja naeru-kilkeid, hüppamist ja õnnepisaraid.

Kingituste kättesaamiseks luges Angela jõulusalmi, väike Isabel keerles tantsus, Christelle ja Angela tegid akrobaatikat. Elise õnnelikkust väljendavad emotsioonid tegid ka kõigile teistele rõõmu – ta kallistas ja musitas kingiks saadud Barbie nukku ega pannud seda enam käest. Ka Annabel rõkatas rõõmust, leides kingipakist soovitud roosa mänguliiva ning kibeles ootusest sellega mängima hakata.  

Christellele jõudis jõulukingi rõõm kohale teistest veidi hiljem, kuna tema kõrvaklapid mängisid kingikotis peitust ning ilmusid välja salamahti, nagu oleks ingel taevast need tema jaoks sinna võlunud.

Jõuluõhtu maskis jõuluvana ja tünnisaunaga

Üks õige jõulupidu nõuab korralikku planeerimist. Ühes peres valmistuti peoks eelmisel päeval asjalikult ülesandeid omavahel ära jagades. Suuremad tüdrukud käisid poes, väiksemad aitasid kodus asju pakkida. Jõulusalme aga õpiti kõik koos. Hoolikalt ettevalmistatud plaanis polnud kirjas jõuluärevust, aga see tabas kõiki siiski ja oli piisavalt suur, et plaan sassi ajada, nii et raske oli omavahel kokkuleppele jõuda, kes kui kiiresti, kes kui palju, kes rohkem jõuab! Ja kuigi uni on kindlasti ka jõuluplaanis, ei tahtnud see eelmisel õhtul paljudele lastele üldse tulla, sest kohe oleks ju võinudki juba olla homme. 

Viimaks jõudis kätte jõulupeo hommik! Jooksuga sussi juurde, et vaadata, mida päkapikk on toonud, kiire hommikusöök ja peoriided selga. Pärast õhtusööki mindi õue vaatama ilutulestikku, mis meelitas kohale ka maskis jõuluvana oma abilisega. Seekord esineti väikeste gruppidena, et oleks julgem ja lõbusam. 

Varsti oli kuulda ainult paberite harutamise krabinat, laste rõõmsaid kilkeid ja ülevoolavat heameelt oma kingituste üle. Kui kingid üle vaadatud ning enda ja teiste üle rõõmu tuntud, jõuluvanale ning päkapikkudele tunnustust jagatud, said selle pere lapsed eesti rahvakommetele kohaselt (tünni)saunamõnusid nautida. Kuum saun koos külma kaljaga oli jõulupäeva lõpetuseks nagu kirss tordil!

Rõõmu tõid nii Barbie-maja kui vajalik tööriistakomplekt

Ka ühes teises Eesti peres möödus terve päev ootusärevuses liigagi aeglaselt: „Millal tuleb, kui kaua veel!“ – see oli enne jõuluvana tulekut põhiküsimus. Kui kauaoodatud hetk oli käes, siis oli laste jaoks uskumatu, et jõuluvana tuppa ei tulnudki, vaid andis pakid üle hoopis õues.
Loomulikult oli terve õhtu elevust täis, eriti paistis silma neiu, kes ei tulnud tükk aega oma toast uuesti välja, kuna igatsetud Barbie-maja vajas põhjalikku uurimist. Noormehe arvutiklaviatuuriga aga läksid mängud poole paremini ja jõulumees sai kõvasti kiita väärt asja eest. Selles peremajas on nüüd ka oma meistrimees ja varsti saavad kõik asjad kohe parandatud, sest tööriistad on olemas ja vajavad kasutamist ning oskused tulevaseks eluks lihvimist. 

Järelhooldusel elav Andrus soovis endale sel aastal kingituseks uut panni ja uut teravat nuga: „Kuna õppisin koolis kokaks ja mulle meeldib väga süüa teha, siis mõtlesin, et kui ma uude korterisse kolin, siis oleks hea uute köögitarvetega kokata. Seekord jagas meile kinke roti kostüümis sotsiaaltöötaja, kes tantsis ja viskas nalja. Meil oli väga tore ja olen väga rahul kingi ja selle jõulupühade puhul koos olemisega,“ tänas Andrus soovitud kingituse eest.

Ju need päkapikud lakast luurasid!

Üks pere jagas, et neil olid sel aastal eriti üllatuste- ja rõõmurohked pühad. Kui piduroog söödud, koputati uksele. Lapsed olid esialgu ehmunud, aga kui jõuluvana suure kingikotiga sisse astus, oli rõõm suur,“ ütles perevanem.

Marek oli juba ammu unistanud puldiga kopterist. Ta oli eelmisel päeval veel mures, kas jõuluvana toob talle ikka kingituse, kuna poiss ei olnud kirja kirjutanud. Nüüd aga mõistatas ta, kust küll jõuluvana teadis just sellised kingid tuua, mida tema soovinud oli, ja arvas, et ju need päkapikud lakast luurasid. 

Anetele tõi jõuluvana puldiga reguleeritavad jõulutuled, mida ta kohe katsetama asus. Ta sai veel sülearvutikoti, mis teda samuti rõõmustas, kuna ta oli hiljuti saanud päris oma sülearvuti. Anete lausa hõiskas rõõmust, kui oma pakid lahti tegi. Maritale tõi jõuluvana CD-mängija – roosat värvi! Ka tema rõõm oli suur ning pakis olnud Tanel Padari plaat pandi kohe peale ja läks tantsuks lahti. 

Kõige vahvam oli aga Pekka, kes luuletas käigupealt vahva luuletuse. Kristoferil oli koolis õpitud luuletus meeles. Tagasihoidlikul Aulisel ei tulnud esimese hooga midagi meelde, aga sellest polnud lugu, sest Reelika luges pika luuletuse – ta saigi täpselt selle lõhnaõli, mida oli soovinud. 
Pekka hakkas kohe bussiga mängima, Klaarika läks oma tuppa kõrvaklappe katsetama. Kristofer pidi enne kella laadima, aga õhtul käidi koos kasvatajaga kõndimas ja vaadati õhinal järele, kui palju samme ja kilomeetreid kokku tuli. 

Punane auto pargib öösel juhi kaisus

Perre, kus kasvab kuus last, tõi jõuluvana kingid ukse taha ja oli lisanud ka kirja kaasa. Ta kirjutas, et tänavu on jõulud natuke erilisem aeg ja ta ei saa tuppa tulla seoses Covidi levikuga, kuid soovis lastele imelisi jõule ning volitas kingutuste üleandmise ja salmide kuulamise perevanemale. 
Tairole meeldib kuulata muusikat, kuid tal ei olnud kõrvaklappe, et saaks seda teha teisi häirimata. Ta soovis jõuluvanalt juhtmevabu klappe ning oh imet! – saigi need. Õhtul uinus poiss õnnelikuna, klapid peas. Tairi soovis ka kõrvaklappe, sest muusika kuulamine rahustab ja meeldib väga ka talle. Tüdruku rõõm oli väga suur, kui unistus täitus. 

Ariadna on armas tüdruk, kellel oli kindel väike unistus, et jõuluvana tooks talle L.O.L üllatusmuna. Jõuluvana justkui teadis, et sellist muna piigal enne ei olnud. Nüüd oli tal terve õhtu selle kokkupanekuga sisustatud. Darya suureks unistuseks oli saada beebinukk, kelle eest hoolitseda ja kellega mängida. Nukku nähes puhkes tüdruk rõõmust nutma ja tema beebinukk sai õhtu otsa erilist hoolt ja armastust. 

4-aastane Danyl aga armastab väga punaseid autosid, eriti puldiga juhitavaid. Poiss võttis riski ja soovis jõuluvanalt puldiga punast autot ning just see oligi tema kingipakis. Auto vuras terve õhtu mööda elamist ja sai jõuluööl Danyli kaisus magada.

Kingid pakkusid tegevust kogu jõuluõhtuks

Mõnda perre tuli jõuluvana autoga: „Korraga kuulsime õues auto tuututamist, jooksime kõik akna juurde ja oh üllatust: tuledesäras auto sõitis meie hoovi, juhiks jõulumees ise. Suuremad lapsed jooksid trepile vastu ja juhatasid taadi kuuse juurde istuma ja algas kinkide jagamine,“ kirjeldas ühe pere vanem, kuidas jõulud nende perre jõudsid.

9-aastane Kira sai kaks raamatut, tüdrukule meeldib väga lugeda ja uusi asju teada saada. Raamatus on palju huvitavat loodusest ja loomadest ning peale selle saab veel testi teha. Näiteks sai Kira teada, miks flamingo on roosa – see on seotud tema söögiga, milles palju orgaanilisi pigmente. Tüdruk loeb raamatut iga päev ja saab juurde uusi teadmisi. 

11-aastane Dima sai jalgpalli. Dima katsus jõuluvanalt luuletuse vastu saanud pakikest ja arvas kohe ära, et pakis on pall. Muidugi oli poisil kohe suur soov jalkat mängima hakata. Järgmisel hommikul läks poiss õue ja pani palli koos sõpradega veerema. Nüüd ootab Dima pikisilmi jalgpallitrenni, et saaks oma uue palliga uuel aastal uusi väravaid lüüa. 

13-aastane Sofja sai geelpliiatsite komplekti ning hakkas samal õhtul oma peene otsaga pliiatsitega portreed joonistama. Töö kestis kuni hiliste öötundideni. Komplekt meeldis noorele kunstnikule väga, sest seal olid isegi kontuurpliiatsid olemas. 12-aastane Renata sai akrüülvärvid. Ta tänas jõuluvana ja läks kohe oma tuppa joonistama. Renata-Lyle meeldib eriti joonistada inimesi, erinevate pooside ja näoilmetega. 

Jõuluvana teab, et autosid ei saa kunagi ülearu olla

6-aastane Artur unistas puldiautost. Jõuluvana muidugi teadis, mis poisile meeldib. Artur juhtis oma autot küll paremale, siis vasakule. Autol on suured rattad, mis võimaldavad sujuvalt põrandal olevatest asjadest üle sõita. Kui Artur sõitis oma autoga, siis Andrei oma politseiautoga ajas teda taga. 

Ka 4-aastane Andrei sai puldiga politseiauto. Poisi silmad särasid, kui ta paki avas ja sealt politseiauto leidis. Kuna auto oli puldiga juhitav, siis ootas ta kannatamatult kuni vabatahtlik Aljona patareid sisse pani. Ettevalmistused tehtud, läks sireenide saatel sõiduks lahti. Nüüd mängib Andrei iga päev ainult oma politseiautoga. 

Kui 4-aastane Joosep oma kingipaki avas, tuli sealt välja mini-võidusõitja veok. Auto sai kohe poisiga mängima hakata: Joosep tegi veoki luugid lahti ja hakkas väikesi autosid sinna panema. Siis läksid luugid kinni ja sõit algas ühest toa otsast teise. Ema sõnul võtab poeg õhtul oma auto voodisse kaasa ja magab koos sellega. 

4-aastase Danieli lemmikud on õhusõidukid. Poiss ootas kannatamatult, kui pulti patareisid pandi ja siis läks sõiduks lahti. Daniel juhtis oma kopterit kõrgustesse, põrandal vurasid politsei- -ja tuletõrjeautod. Poistel oli lõbu ja rõõmu palju. 

Ongi droon! Ivari esimene lennukatsetus õnnestus täiega

Jõulude juurde käib ka pidusöögilaud ja koos õhtustamine – paljudes peredes oodati kingituste jagamisega seni, kuni kõht täis ning ootusärevus oli lakke tõusnud. 

Ühes peres käis see nii. „Päkapikk“ võttis suurest kingikotist esimesena välja Ivari kingituse. Ivar oli soovinud drooni. Kui novembrikuus laste kingisoovide kohta maad kuulati, oli tema selles peres ainus, kellel oli üks ja kindel soov – droon. Paki lunastas Ivar ilusa lauluga ning oli kuni selle lahtikrabistamiseni veidi ärevil. Ja siis tuli hõise: „Ongi droon!“ 

Mõni aeg hiljem: kuigi õhtutunnid kiskusid juba hiliseks, kibeles Ivar õue drooni katsetama minna. Perevanemad püüdsid teda küll veenda, et see pole hea mõte, aga poiss läks seda siiski juba õhtupimeduses proovima. Tagasi tuli ta rõõmsa näoga: esimene katsetus õnnestus täiega. Järgmisel hommikul oli ta juba varakult drooniga õues.

Sonja ja Mari leidsid oma kingipakkidest lisaks kommidele kinkekaardid ja olid selle üle väga rõõmsad. Sonja on soovinud endale soetada uusi meigitooteid. Perevanem arvas, et kaupluse suures valikus sobiva ilutoote leidmisega oleks tema hätta jäänud ning seepärast sobis kinkekaart kõige paremini. Jääb Sonja otsustada, mida huvitavat ja põnevat ta proovida soovib. 

Annika oli väga rõõmus oma akupanga üle. Tundus, et kõige toredam asi oli see, et akupank oli roosat värvi, nagu Annika oli soovinud. Paveli kingitus oli kõige suurem. Tema karbist tuli välja autorada koos valgusfoori ja autodega. Annika aitas Pavelil autoraja kokku monteerida ja mäng võis alata. Pavel ei pööranud terve õhtu jooksul enam kellelegi tähelepanu. Valgusfoor vilkus ja laulis ja autod muudkui vurasid mööda sõidurada. Paistis, et see oli just see, mida Pavelile vaja oli. Anton sai kingituseks oma esimese pardli. Noormees uuris seda hoolega ja õhtu lõpuks ajas oma esimesed vuntsiudemed maha. Ütles, et aparaat töötab hästi ja meeldib talle väga. 

Valeria sai suure karu, oli terve õhtul koos temaga ja läks mõmmikuga koos magama ka. Denis sai dinosauruse, sest ta armastab neid väga. Tüdrukud näitasid üksteisele uhkelt oma kingitusi, poisid seadsid plaane, kuidas nad kõik koos mängima hakkavad. 

Ikka ja jälle väga vajalikud kõrvaklapid ja nutikellad

Peremajas, kus elavad lapsed ja noored vanuses 8–16 aastat, arutati soovid enne igaühega eraldi läbi. Noored teavad ise juba täpsemalt, mida neile on vaja, eriti neid enam suunata ei tule. Võib juhtuda küll nii, et peaaegu igal aastal on mõne lapse sooviks kõlarid või kõrvaklapid, aga ju need on talle siis vajalikud, sest vanad on katki läinud või unistab ta sel aastal mingitest teistsugustest kõlaritest-kõrvaklappidest.

16-aastase Kerli kindlaks sooviks olid juhtmevabad nööpkõrvaklapid, kindlasti valget värvi ja täpselt sellised ta saigi. Rahulolu näitas see, et need läksid kohe kasutusse ja on seda siiani. 16-aastane Reino sai oma elu esimese nutikella. Noormees tõmbas endale ise telefoni vastava äpi, millega telefoni juhtida. Esimesed kolm päeva kingi kättesaamisest alates käis tema jutt ainult kellast ja ta saatis kohe ka sõpradele sellest pilte. Rohkem kui mõne!

15-aastasel Raimol oli tema kindlaks sooviks, et klappidel oleks juures ka mikrofon. Sellised ta saigi – poiss ütles, et arvutimängudes on need ülivajalikud.

10-aastane Carina unistas pikalt käekellast, kuna ühel tema klassiõel oli koolis käe peal selline kell. Carina soov täituski: järgmisel päeval pärast kingi kättesaamist pani ta kohe kella kooli käe peale ja lubas õpetajale ka näidata. Ta oli oma kella üle ülirõõmus, eriti veel seetõttu, et kell oli täpselt sellist roosat värvi, nagu ta soovis.

8-aastane Carmen sai jõulukingiks kineetilise liiva. Tal on kunagi varem selline teraapiline liiv olnud ja talle väga meeldis sellega tegeleda. Sel korral oli tüdruk väga üllatunud, et liiv võib olla ka lillat värvi ja sellega olid kaasas ka erinevad vormid, mida ta kohe katsetama hakkas.

„Just sellest ma unistasin!“

Kuna jõuluvanal pole sel aastal liikumine perest perre tavapäraselt võimalik, saatis ta mõnele perele kingitused juba jõulude eel abilistega kohale. 24. detsembri hommikul olid ühes peres igatahes kõigi laste nimelised pakid juba kuuse all valmis, aga igaks juhuks siiski kardina taha peitu sätitud, nii et esimese hooga ei pannudki lapsed midagi tähele. Alles pärast hommikusööki märkas selle pere pesamuna Ilona, et kuuse juures on midagi teisiti ja läks asja lähemalt uurima. Ilona avastas kardina alt paistvad läikivad pakid ja siis jooksid juba ka kõik teised lapsed rõõmsalt puu juurde. 

Emotsioone oli palju, lapsed pakkisid kingitused kordamööda lahti ja iga avatud pakk tekitas positiivsete emotsioonide tormi. Mõnda aega oli elutoas laste rõõmus sagin, sekka kostsid hüüatused, et „just sellest ma unistasin!“. Stella kaisutas oma kaisukassi terve päeva ning Aleksandra mängis oma uue interaktiivse siiliga, mis teistelegi lastele suurt huvi pakkus. 

Karolina on tüdruk, kes mängib kitarri ja armastab oma pilli nii väga, aga hullusti raske oli seda kaasa võtta, et esinema minna, kuna puudus kitarrikott. Nüüd on see nii vajalik ese olemas. Karolina tunneb end rahulolevana, sest tema armas kitarr on välja minnes kaitstud vihma ja lume eest. 

Oh seda rõõmu ja silmade sära, kui Sandra oma paki avas ja roosat meigikohvrit nägi. Kõigepealt kallistas ta kohe oma kohvrit ja alles siis avas ning näitas teistele selle sisu: kohvris olid erinevad lauvärvid, põsepunad, küünelakid, kulmupliiatsid, huulepliiatsid ja erinevad huuleläiked. Sandra tahtis kohe oma toas proovida, mismoodi end lille lüüa. Sandra on siiralt tänulik kingituse üle ja lubas, et saab katsetada ka teiste tüdrukute peal erinevaid stiile ja kes teab, ehk saavad ka kasvatajad mõne meiginipi selgeks?

,,Minu elu esimene jõulukink, ma olen nii õnnelik!“

Emotsioone, mida lapsed kogesid oma soovide täitumisel, on puhuti väga raske kirjeldada, teinekord kõnelevad säravad silmad ja naerusuine näoke nii palju erinevaid positiivseid asju. Ühes peremajas, kus on sellest aastast kaks uut imearmsat last, 6-aastane Markkus ja 11-aastane Liina, on võimatu seda emotsiooni sõnadesse panna, mis järgnes kinkide avamisele, kirjutas perevanem. Üks siiras lause, mille Liina ütles, tõi perevanematel pisarad silma: ,,Minu elu esimene jõulukink, ma olen nii õnnelik!“

Nicole’il on lõpuks oma toas vahva värvide-mäng, mis ulatub lakke ja seintele, luues rahuliku ja hubase meeleolu. Seda on võimalik ka natuke rohkem pöörlema panna, nii et kui peres on plaanis diskot korraldada, siis on valgustus olemas ja Nicole on lahkesti nõus jagama oma värvide-mängu kõigiga. Ta on oma diskokera üle äärmiselt õnnelik ja rahul!

Annabel oli oma nutikella üle väga õnnelik. Kuigi neiu on juba teismeline ja väga palju emotsioone välja ei näita, oli tema silmadest ja tegutsemisest näha, et kingitus läks südamesse. Tänaseks on tehtud mitmed jooksuringid ja kell on kenasti käe peal oma tööd tegemas – samme ja pulssi mõõtmas.

Rahulik ja vaikne Andres haaras kohe oma konstruktori ja pusis selle kallal terve õhtu. Kuna poisile meeldib väga kruvida ja parandada, siis oli ka konstruktorit kokku panna tema jaoks väga põnev.

Tanel oli oma tõuksi üle häälekalt õnnelik. Kuna tegemist on väga aktiivse poisiga, siis läks see kohe kasutusse ja kuna praegused ilmad soosivad, saab tõuks suure tähelepanu osaliseks.

Jõulumäng üksikul saarel – meeskonnaga kingijahil 

Üks pere, kes ei väsi iseennastki oma ideedega igal aastal isemoodi üllatamast, mõtles välja oma muinasjutu-meeskonnamängu, kus võitmiseks ja kingituste leidmiseks tuli töötada koos ja üksteist aidata, et ülesannetega toime tulla. Jõulumängu legend oli selline, et lapsed on oma laevaga sattunud kadunud saarele, kus elavad mitte just kõige sõbralikumad pärismaalased. Esimene kõige toredam ülesanne oli end päriselanike moodi maskeerida ja meikida, et nad külalisi ära ei tunneks. Tüdrukud mõtlesid välja huvitavad soengud ja värvisid üksteise näod ning riietusid naljakalt. 
Kui maskeeringud olid valmis, leiti esimese ülesandega pudel, õpiti morsekoodi lugema ja dešifreeriti pudelist leitud sõnum. Siin näitas Milana end targa ja tööka tüdrukuna, kuna ülesanne oli keeruline ja lahenduseni jõudmine nõudis kannatust. Lapsed lahendasid üksmeelselt koos sõnalisi ja piltmõistatusi. Samal ajal oli vaja ruumist otsida peidetud vihjeid ja märkmeid, mis aitaksid mõistatusi lahendada. Aleksa aitas aktiivselt otsida. 
Täiendava vihje saamiseks tuli ette kanda metslaste tants, kus tuli appi suur tantsusõber Katja. Kõige raskemate ülesannete täitmisel aitas teisi aga Ksenia – tal tuli hästi välja piraadikaardi lugemine ning taskulambi abiga leidis ta õues pimedas hõlpsasti peidetud esemed. Lastel oli tõhus meeskond, kus igaühe tugevaimad küljed said hästi rakendatud. 

Jõulumuinasjutt metsas – loomadele süüa viimas

Ühes peres, kellel kodumets südame lähedal, käiakse igal aastal jõulude ajal metsas loomadele jõululauda tegemas. Lapsed olid juba hommikul väga elevil ja kui lõpuks õhtu eel metsa jõuti, tekkis muinasjutuline tunne. Metsas põlesid laternad ja nii mõnigi kuuseke oli end ehteisse löönud, kõik metsas säras ja oli niivõrd kaunis.

Väiksemad poisid kõndisid oma laternatega ja otsisid metsast üllatusi: oh seda rõõmu, kui Kevin avastas kuuse alt suure koti kommipakkidega ja Risto leidis põõsa alt kitsekese sarve, laste rõõm oli nii siiras, et suuremad lapsed tundsid ka heameelt meie väikeste sõprade üle.
Loomakesed said armsa ja toitva jõululaua, mis oli lookas kaalikate, porgandite, kapsaste, kartulite, pähklite ja peetide all. Kahjuks sel päeval lapsed loomakesi ei näinud, aga nad teavad juba, et õhtusöök maitseb loomadele ikka paremini, kui inimesi juures jälgimas pole. 
Tagasi koju jõudes selgus, et kingitused olid järsku ka tuppa kuuse alla tekkinud ning värskest õhust tulijaid ootas ka endid maitsev jõulaud. Pakid lunastati kas luuletuse, laulu või mõne vahva anekdoodiga. 

Risto sai kingituseks telgi ja madratsi ning oli nii õnnelik, et seda oli tema säravatest silmadest näha. Ta ütles, et nüüd varsti võiks juba suvi tulla, sest tahaks väga telgis magada ja õhtuti taevas tähti imetleda. Kevin sai eelmistel jõuludel kingituseks telgi ja madratsi, seekord palus ta täiendust – mõnusat magamiskotti ja patja. Nüüd võib ta rõõmsalt suve oodata, et siis veelgi enam telgis magamist nautida.

Pühade ajal kohtus jõuluvana ka lastega, kelle kultuuriruumis ei olnud jõuluvana varem käinud, nii oli tema külastus ja kingituste toomine tõesti imede ime.

Ilusat aasta lõppu ja head uut aastat! Püsime kõik terved!

Triin Lumi
MTÜ SEB Heategevusfond

MTÜ SEB Heategevusfond on loodud nende laste heaks, kes ei saa kasvada oma päritolu peres. Fond kogub annetusi ja teostab aasta ringi mitmesuguseid projekte turva- ja asenduskodudes peatuvate laste toetuseks ning annab välja stipendiume.