Laste päkapikukirjad kingisoovidega on ilmselt juba kõik valmis ja äragi saadetud. Poed on tulvil kirjusid vidinaid, mis ahvatlevad ostma. Kuid milline kingitus valmistaks lapsele rõõmu, mida ta tõesti vajaks ja mis ka jõulueelarvesse auku ei lööks? Parim viis selle selgitamiseks on lapsega rääkida ja teda kuulata. Kõik jõuluvanale kirja pandud soovid ei pea tingimata täide minema, aga sealt saab ideid, mida koos lapsega arutada. Päkapikkudest emade-isade eesmärk ei ole ju kõikide laste soovide tingimusteta täitmine, vaid lapse vajaduste mõistmine ja jõulurõõmu valmistamine.

•Kuula last, et teada saada, millised vajadused iga kingisoovi taga on. Vajaduseks on näiteks oma hobiga tegelemine, teistele meeldimine jne. Võid lapselt küsida „Miks sul seda vaja on?“, kuid see ei aita alati tegelike vajadusteni jõuda. Selleks võiks lapselt küsida veel „Millest sa ilma jääd, kui sa seda ei saa?“ või „Mis kasu sul sellest asjast on?“.

•Vajaduste selgitamiseks võid proovida panna ennast lapse asemele ja vaadata kingisoove tema pilguga, mõeldes tema vanuse, huvide, sõprade jm peale. Peegelda seda lapsele tagasi. Näiteks „Ma saan aru, et sulle meeldib väga väike merineitsinukk, sest tema juukseid saab kammida ja uusi soenguid teha. Sul on lasteaias sõbrannadel samasugused ja teil on tore mängida“. Nii võid saada rohkem teada, mida see kingisoov lapse jaoks tähendab.

•Last kuulates võib selguda, et kingisoovi taga on mõni vajadus, mida saab ka muud moodi lahendada. Näiteks 8-aastane soovib iPhone 6-t ja põhjendab seda sellega, et kõigil sõpradel juba on selline telefon. Kuulates selgub aga, et tegelikult on selline telefon vaid ühel popimal klassikaaslasel ja sinu laps tahab ka teistele meeldida. Lapsega saab siis arutada, mis võimalused veel meeldimiseks on ja kas asjad on alati need, mille abil sõpru leida. Vajadus on siin gruppi kuulumine ning lapse-poolseks lahenduseks iPhone 6. Samas võib lahendus olla ka näiteks vahel sõprade küllakutsumine, koos kinos käimine jne.

•Näiteks pere vanim laps võib soovida uut MP3-mängijat. Sa tead, et talle meeldib väga muusika ja ta on kuri väiksemate õdede-vendade peale, sest nende kisa ei lase tal rahulikult olla. Seega on ilmselt vajaduseks muusika nautimine ning lapse-poolseks lahenduseks MP3-mängija. Samas, kui muusikakeskus on juba olemas, võivad lahenduseks olla ka kõrvaklapid. Neid asju koos arutades saab ka laps ise paremini aru, mida ta tegelikult vajab ning oma kingisoovi täpsustada.

•Lisaks lapse-poolsetele põhjendustele võiks mõelda lapse vanuse peale. Kas on ikka vajalik, et 6-aastasel on nutitelefon või isiklik tahvelarvuti? Mis vanusest üldse oleks selline asi sobilik? Kui sa seda õigeks ei pea, siis tuleks taas last kuulata ja anda märku, et sa mõistad teda, kuid ikkagi enda otsusele kindlaks jääda. Näiteks „Sa oled kurb. Sa nii väga tahaksid seda telefoni. Jah, kui sa oled vanem, siis palume seda telefoni jõuluvanalt uuesti“. Lapse tunnete mõistmine on alati parem kui lihtsalt nende ignoreerimine või mahategemine. Nii aitad lapsel leppida, et kõik soovid ei saa täituda.

•Vahel on mõned asjad ka sellised, millest laps lihtsalt unistab ja mis talle väga meeldivad. Näiteks võib 6-aastane loomasõber soovida loomaaiapoes nähtud karvast mänguelevanti. Ta räägib sellest ikka ja jälle ning teda kuulates oled aru saanud, et see pole hetketuju. Tema mänguloomade seas pole ühtegi elevanti ja see on lihtsalt tema suur unistus. Miks mitte siis ka selliseid unistusi täita.

•Lepi sugulastega kokku, et lapsi ei külvata kingitustega üle. Vähesed unistustekingitused on alati parem kui hunnik suvalisi asju, millest on rõõmu ehk vaid saamise hetkeks. Kui oled last kuulanud, siis on tunduvalt suurem tõenäosus, et jõuluvana toob just neid unistuste kinke ja su pere ei upu peale jõule asjadesse.

Jõulud on aeg, mil rääkida ka andmisrõõmust. Vanem saab suunata last päkapikule joonistama, kirjutama või siis julgustada isetehtud piparkooki sussi pistma. Nii võibki jõuluootus mööduda tihedas kirjavahetuses päkapikukontoriga, lapse tõelist vajadust „koorides“. Koos lapsega saab arutada, mida päkapikk tunda võib, kui sussi sees teda ennast üllatus ees ootab ning sealt edasi ka mõelda, kellele veel jõulurõõmu valmistada. Näiteks võivad laps ja vanem vaadata üle mänguasjad, millega enam ei mängita ja mõelda, kes võiks neid asju rohkem vajada. Samuti on palju võimalusi teha annetusi. Näiteks loomade varjupaikadele.

Vaadata võib ka SEB Heategevusfondi „Jõulusoovide puu“ lehele, kuhu on kokku kogutud Eestimaa turva- ja asenduskodudes elavate laste jõuluvanale saadetud unistused ja soovid ning anda oma panus mõne soovi täitumisele. Selle kohta saab lähemalt lugeda siit: www.heategevusfond.ee/joulupuu.

Kadri Järv-Mändoja
Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja, pereterapeut