Koolivaheaja reis Jurmala veeparki: „Kuidas mullid vannis otsa ei saa?“

4.01.2019
Blogi

Aasta esimesel reedel võtsid 200 Eestimaa asendus- ja turvakodudes elavat last ette traditsioonilise koolivaheaja reisi meie lõunanaabrite juurde Lätti, külastades Jurmala veeparki.

Reisi Jurmala veeparki ootavad lapsed igal aastal pikisilmi. Paljudes peredes on see juba vahvaks talviseks traditsiooniks saanud: lapsed teavad, mis neid ees ootab ja on minekust väga elevil. Ühe pere pesamuna alustab Jurmala kohta küsimist tavaliselt juba esimese lumesajuga …

Bussisõit möödus lauluga

Enne reisi kodus räägiti üle, et sõidetakse võõrasse riiki, kus kõneldakse võõrast keelt ning seetõttu tuleb omavahel kokku hoida.

Lapsed olid elevuses juba ainuüksi pikast bussisõidust. Eriti meeldis see Vitalile, kes soovib suureks saades saada bussijuhiks. Mõni väiksem laps küsis seevastu iga viie minuti tagant, kas ollakse juba kohal. Muu hulgas räägiti ka Lätist ja Läti ajaloost.

Kärsitumate jaoks on kasvatajatel omad nipid. Näiteks ühes peres valiti enne sõitu välja paarkümmend eestikeelset laulu, mida pikale sõidule kaasa võtta. Plaat oli laste seas väga menukas ning hoidis tuju pikal bussireisil üleval. Tagasi sõites lauldi samu laule uue hooga – lastel olid juba välja kujunenud oma lemmiklaulud.

„Nii palju mullivanne!“

Veepargis jagus huvitavat tegevust igale vanusele. Jurmalas on ju teadupärast kõige vingemad liutorud! Need, kes Jurmala veekeskuses enne käinud olid, võtsid kohe ette oma lemmiktorud, millest alla kihutati ja kiljuti. Eriti suurt vaimustust tekitas sinise-valgekirju toru, mida lapsed kutsuvad tornaadoks.

Nauditi ka kõiki saunu ja mullivanne. „Nii palju mullivanne! Ja kuidas mullid vannis otsa ei saa!“ rõõmustasid lapsed. „Üks saun oli päris naljakas! Sees oli tihe udu ja veel lõhnas ka!“ jagati muljeid. Üks 12-aastane neiu, kellel on käimisega raskusi, mõnuleski koos kasvatajaga peamiselt mullivannis.

Kõige pisematele meeldis madalas basseinis mereröövlite juures sulistada. Väike Ljuba veetis enamiku aega lastebasseinis, aga käis koos kasvatajaga ka suurte rõngastega ujumas.

Võõras kohas toimetuleku kool

Mitmel perel oli kaasas ka uusi lapsi, kellest enamik polnud nii suures ujulas käinud. Lapsed olid erinevates basseinides veemõnusid nautides elevil ja õnnelikud.

Veekeskuse külastus on lastele ka hakkamasaamise ja toimetuleku kool – ollakse ikkagi ju sedavõrd suures ujulas ja tundmatus kohas, tundmatute inimeste seas. Ning peale ujumise ja basseinides mõnulemise said lapsed ka omavahel teises keskkonnas suhelda – nii saunas lõõgastudes kui ka mullivannis lebotades. Andrianole meeldiski ennekõike see, et sai koos sõpradega ujuda ja saunas käia.

Lastele meeldis väga ka välibasseinis ujumine – Maarja käis isegi jääkülmas basseinis. „Saime õues ujuda, samas oli ümberringi lumi! Ma ei ole kunagi varem talvel õues ujunud!“ jagasid „talisuplejad“ oma vaimustust.

Kirsiks tordil oli jäätisekokteil – nii uskumatult mõnus oli seda basseinibaaris nautida! Laste arvates jäi külastus kuidagi lühikeseks, sest aeg lendas tõesti kiirelt.

Lõunasöök nagu vanaema juures

Lõuna Jurmala hotellis oli laste jaoks nagu imede maailm. Nad ei uskunud, et kõike sööke võib võtta ja magustoitu jätkus ka suurematele maiasmokkadele piisavalt. Igaüks sai valida just endale meelepärase roa.

Üks kasvataja kirjutas tagasisides, et oli selline tunne, nagu oleks lahkutud armsa vanaema juurest, kes veel head ja paremat söögipoolist reisi peale kaasa pakkis.

Tagasiteel koju oli väljas pime ja seda enam pääses mõjule Riia linna kauni jõuluvalgustuse ilu, mis lummas nii suuri kui ka väikesi.

Positiivsed emotsioonid ja uued kogemused

Eriti õhinas olid lapsed koduteel, rääkides, kuidas nad tuisuga „jääaugus“ käisid. See oli neil esmakordne kogemus. Pikk arutelu ja uhkeldamine teemal, kes kuipalju kuskilt alla lasta jõudis, oli loomulikult põhiteema.

Viktorile ja Vitalile meeldisid kõik asjad, aga poiste vaieldamatud lemmikud olid liutorud, millest nad oleksidki jäänud alla laskma. Ka arvasid poisid, et Läti on ilusam kui Eesti – rohkem ja kaunimalt ehitud.

Koju jõudes oleksid Viktor ja Vitali jäänudki muljetama, sest positiivsed emotsioonid lausa ajasid üle ääre. Pikk sõit oli igati asja ette, sest andis palju häid emotsioone ja vahva kogemuse aasta algusesse. Toredaid muljeid jagus veel mitu päeva tagantjärele.