2. juunil korraldas MTÜ Oma Pere koos Paide linna ja SEB Heategevusfondiga Eestimaa südames Paides heategevusliku kõnni, millega üheskoos toetati mõtteviisi, et iga laps peaks kasvama turvalises peres.

Sportlik perepäev algas Paide keskväljakul, kus ürituse patroon Heinz Valk andis stardipaugu kuni 5 km raja läbimiseks. Kõnni järel jagus Vallimäel tegevust kogu perele: sai kuulata kontserti, ronida seiklusrajal, vaadata keskaegset mõõgavõitlust, külastada ajakeskust, hüpata batuudil, joonistada näomaalinguid, veeta aega Lõvi Leoga ning osa saada paljust muustki põnevast. Samal ajal oli kultuurimajas avatud ainulaadne Oma Pere fotonäitus „Lapsed sünnivad südames“, mille fotode autor on Katrina Tang. Fotonäitus oli läbilõige erinevatest Eestimaa peredest, keda ühendab märkimisväärne panus vanemliku hoolitsuseta laste heaks. Eestimaa südames kõndisid teiste hulgas ka sadakond turva- ja asenduskodus elavat last – just nemad tahavad endale head kodu armastavate vanematega.

Teel Paidesse oli kasvatajatel bussis hea võimalus arutada lastega selle üle, millised mõtted ja tunded neis tekivad, kui ümberringi räägitakse päris kodust. Harjumaa lapsi saatnud kasvataja sõnul olid tema pere lapsed kõik väljendanud tahet elada ikkagi kodus – kas siis enda kodus või kellegi juures. Aga kuuene Hanna ütles nii: „Lastekodus võib küll vahepeal halb olla, aga kindlasti on siin palju parem kui minu päris kodus.“ Ning tagasiteel küsis seesama tüdruk üsna õnnetult: „Kasvataja, kas mina ka sellel suvel ÜLDSE kuhugi saan? Laagrisse või kellegi juurdegi vähemalt?“ Viimasele küsimusele ei osanud ka kasvataja vastata, vaid suur kurbus tuli peale. Kuid minul on usk ja lootus, et ka väikese Hanna jaoks on olemas kusagil päris kodu koos kasuvanematega, kuhu teda tingimusteta armastusega oodatakse.

Päevale lisas väärikust kõikidele Eestimaa lastele pühendatud manifest, mille luges ette Heinz Valk.
„Eestis on veidi alla 1,3 miljoni elaniku. See arv näitab, kui oluline on igaüks, kes meie maal elab. Eriti väärtuslik on iga siia sündinud laps. Lapse arengus on hindamatu roll perekonnal – selles ühiskonna minimudelis kujuneb välja laps kui tulevane kodanik kõigi oma väärtushinnangute, sealhulgas ka enesehinnanguga.

Usku oma riiki ja ühiskonda loome kõigepealt meie ise. Seda mõistsid meie riigiisad eelmise sajandi alguses, pannes kirja „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“, kus on öeldud järgmist: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös!“

See sõnum on aegumatu. Eesti on meie kodu ja meie perede nägu. Just oma perekondade kaudu on meil võimalus Eestit, tema iseseisvust ja heaolu ikka ja jälle uuesti luua. Iseseisev riik on pidev looming, milles me kõik võrdselt osaleme.

Kodanikuühiskonnas ei tohiks inimestel olla ükskõik, mis saab nende riigist ja kultuurist. Et Eesti areneks heaks kodanikuühiskonnaks, on vaja kõikide perede tahet, usku ja hoolimist.
Usume, et igale lapsele on parim kasvada üles koos oma vanematega, aga kui see pole võimalik, tuleb lapsele leida uus pere.

Kutsume kõiki inimesi märkama vanemliku hooleta lapsi ning pakkuma neile turvalisi ja armastavaid suhteid, mis kestavad kogu elu.

Toetame inimesi, kes soovivad vanematest ja kodust ilma jäänud lapsi aidata.”

Eesti asenduskodudes (lastekodus) elab üle tuhande lapse – väikese Eesti kohta, kus iga inimene on väärtus, on see number väga suur! „Kõik saab alguse meie hoiakutest,“ ütles perepäeva üks korraldaja Sigrid Petoffer. „Kui me eelistame vanemliku hoolitsuseta lapse abistamisel asutusele perekonda ja loome peredele võimalused saada igakülgset tuge, siis on suurem tõenäosus leida lapsele kasvamiseks uus pere.“

Triin Lumi