Märtsis said turva- ja asenduskodude lapsed üle Eesti SEB Heategevusfondi toel osa Rahvusooper Estonia lummavast balletist „Uinuv kaunitar“. Peale muinasjutulise etenduse oli suureks elamuseks ka lavatagune ekskursioon, mis võimaldas piiluda võlumaailma telgitagustesse.

Millest jutt? Hea võidab kurja

Enne teatripühapäeva loeti muinasjuttu „Uinuv kaunitar“, et laval toimuvat paremini mõista. Balletist peab ju aru saama sõnadeta!

Tatjana teadis: „Etendus on kahes vaatuses ja seal tantsib kaunis printsess ja prints ning printsess on kuninga ja kuninganna laps. Aleksandra lisas: „Seal tantsivad ka haldjad ja üks on kuri haldjas.“ Andra ütles: „Loos on nii, et kuri haldjas soovis printsessile halba, isegi surma.“ Mihhail täiendas: „Head haldjad päästavad ta ja printsess ei sure ära, vaid jääb kauaks magama.“

Pereema selgitas, et etendus lõpeb sellega, et prints suudleb magavat printsessi ning ta ärkab üles. Lapsed said aru, et hea võidab kurja.

Ekskursioonid linnas ja lava taga

Üks pere jõudis Tallinna natuke varem ja lapsed soovisid ajatäiteks mööda linna ringi sõita. Bussijuhil polnud selle vastu midagi ja nii tehti kevadises pealinnas kiire tutvumistuur.

Seekord algas teatrikülastus lavataguse ekskursiooniga. Paljud lapsed olid üllatunud, et teatril on oma kingsepad ning õmblejad, kes teevad kohapeal kingi ja kostüüme. Saadi teada, et teatris töötab lisaks tantsijatele ja baleriinidele palju osavate kätega ametimehi – rekvisiitorid, lavameistrid, kunstnikud, grimeerijad –, kellel igaühel on täita tähtis roll.

Uudistati Maalisaali, mille põrandat kattis väga suur dekoratsioon ühe uue etenduse tarvis. Grimmisaalis tehti grimmi nõia rolli täitnud tantsijale ja hiljem teda laval näha oli laste jaoks mõnus äratundmisrõõm. Põnev oli jälgida, kuidas juustega mehest sai kiilakas.

Silma jäi kostüüme ja rekvisiite, mis hiljem rõõmuga ära tunti. Imestati, kuidas need asjad tunduvad laval nagu päris.

Ka orkestriruum ja see, et lava saab tõsta, tekitas lastes palju elevust. Artur küsis kohe, kus see nupp asub, mis lava tõstab. Lisaks tutvustati punast tulukest, mida baleriinid peavad tantsimise ajal jälgima, et tasakaalu ei kaotaks. Seda jälgisid paljud lapsed ka ise etenduse ajal pidevalt.

Paljud polnud varem teatri lavatagustes ruumides käinud – kõik oli põnev ja kaasahaarav. Pärast arutati selle üle, kui suurt vaeva nähakse ühe lavastuse valmimiseks, alates dekoratsioonidest, lõpetades kostüümide ja grimmiga.

„Mulle meeldis grimmituba, kuna seal oli naljakate nägudega mehi,“ kommenteeris üks 7. klassi poiss.

Miks see onu seal kepiga vehib?

Marek ei olnud enne balletti vaatamas käinud ja ei teadnud, mis toimuma hakkab. Enne etenduse algust käis poiss koos kasvatajaga pille ja pillimehi uudistamas.

Üks poiss ütles kava uurides: „See on nii vana etendus!“ – „Kuidas vana?“ uuris kasvataja. Koos kavast järele vaadates selgus, et maailma esietendus toimus 1890. aastal. Pisut praktilist matemaatikat ja kooruski välja fakt, et see toimus 127 aastat tagasi. Nii et etendus on tõesti vana!

Esimestes ridades istujad nägid hästi ka orkestrit ja dirigenti. Mõni laps ei saanud esialgu aru, miks üks onu seal augus kepiga vehib. Saša arvas, et seal on „pjanõi muž“ ja tuleks kutsuda politsei… Kasvatajal oli põhjust selgitada, kes on dirigent, mida ta teeb ja mida see „kepiga vehkimine“ tähendab.

Uhked kostüümid ja imeilus muusika

Neile, kes eesti keelt väga hästi ei oska, polnud vaja sel korral tõlkida, kuna balletietendusel ju ei räägita. Lapsed nautisid kaunist muusikat, graatsilist tantsu ja ilusaid kostüüme.

Kuna Marekile meeldivad ilusad inimesed ja uhked riided, siis eesriide avanedes nägi ta laval just kõike seda. Üks baleriin kaunim kui teine – ja veel nii ilusates kostüümides! Aga tegelastest meeldis Marekile kõige rohkem kuri haldjas Carabosse, kellel oli madu peas.

Väga vali muusika Marekile eriti ei istunud, aga vaiksemaid ja ilusamaid lugusid nautis ta silmnähtavalt. Ta pani tähele just harfi meloodilisi käike ja kohalt, kus istus, oli see imeline muusikariist ka hästi näha.

Etendus kestis ligi 3 tundi ja nii pikalt paigalpüsimine oli Marekile ikka paras katsumus, aga ta sai sellega hakkama.

Balleti nautimine eeldab teatrikogemust

Paljudele lastele oli see esimene balletikülastus – nii mõnigi laps arvas pärast, et tavaline teater meeldib neile ikkagi rohkem. Samas on alati neid, keda just ballett lummab. Markol on oma erivajaduse tõttu keeruline sõnalisi etendusi mõista, tema jaoks on just ballett sobiv ja huvipakkuv. Seega ootas Marko väga just seda etendust.

Kevin rääkis pärast etendust, et „üks inimene jäi magama“. Kasvataja arvas alguses, et saalis keegi (suurest igavusest), kuid siis selgitas poiss, et lava peal – uinuv kaunitar ju…

10-aastane Alex jäi oma arvamistes tagasihoidlikuks. Ütles, et vaatas rohkem sõjamehi ja kurja haldjat. Poiste asi!

17-aastane Milena jälgis tantsijate liikumist. Ta on balletitrennis käunud ja oskas tantsu tehnilisemast küljest vaadata.

Sašale meeldis kuri nõid ja tema punetavad ussisilmad, tüdrukud olid võlutud printsist ja poisid kihistasid naerda selle üle, et suudlus äratas kaunitari.

Laural aga kinnistus soov saada baleriiniks. Tekkis vaid küsimus, kas see on võimalik tema „kõrge“ vanuse tõttu: tüdruk muretses, et ta on ju praegu 7, aga baleriiniks hakatakse valmistuma juba 3-aastaselt.

Miljon miksi

Esmakordse balletikogemusega kaasnes ka omajagu miks-küsimusi, millele koos vastuseid üritati leida.

- Miks kava on kirjutatud ka inglise keeles? – Sest Estonias käib ka palju välismaalasi etendusi vaatamas.
- Miks enne etendust on imelik muusika? – Nii kõlab pillide häälestus.
- Miks eesriie ei avane, kui muusika juba käib? – Sissejuhatav pala häälestab vaataja etenduse lainele.
- Miks orkester augus on? – Sest muidu ei näeks vaatajad ju lava.
- Miks naistel on „puukingad“ ja meestel pole? – Siinkohal jäi vastaja hätta…

Rõõmu äratundmisest ja uuest kogemusest

Lapsed tundsid laval osa tegelasi ära ja elasid neile innukalt kaasa.
Esimeses vaatuses üritati leida haldjaid – Sirelihaldjas, Siirusehaldjas, Elujõuhaldjas, Suuremeelsuse haldjas, Kauni kõne haldjas või Kirehaldjas... Teise vaatuse ajal plaksutasid lapsed käed valusaks erinevate muinasjututegelaste etteastete peale. Äratundmisrõõmu tekitas Punamütsikese, Hundi, Sinilinnu, Tuhkatriinu ja Saabastega kassi nägemine. Muljet avaldasid Sinilinnu võimsad hüpped ja piruetid.

Tatjana: „Mulle väga meeldis printsess ja tema kaunis graatsiline tants ja õrn, valge balletikleit!“ Andra: „Mulle meeldis printsess, prints ja veel see, kui paljud baleriinid koos tantsisid. Seal peavad kõik ühel ajal tantsima, et oleks kaunis.“

Aleksandra: „ Muusika oli ilus ja lava oli kaunistatud ilusasti.“ Martinile ja Mihhailile jäi meelde kurja haldja tants, kes tantsis väga hoogsalt, tehes kõrgeid tantsusamme. Lizale meenus kaunistatud kiik, kus printsess magas.

Lapsi jahmatas tantsijate rohkus laval, imelised kostüümid ja võimas muusika. Nad imetlesid sünkroonis tantsu, printsessi graatsilist keha – ja kätehoiakut. Järjest ja järjest pani imestama balletikingades varvastel tantsimine ning pikalt varvastel ühes asendis seismine. Lapsed järeldasid, et ballett on väga sportlik ja raske tegevus ning selle selgeks õppimine võtab ikka väga kaua aega.

„Mulle meeldis see, kuidas nõid lahkus lavalt ja see, kuidas prints printsessi leidis. Imestasin, kuidas näitlejad saavad nii kaua kõndida varvaskingades,“ ütles üks 5. klassi tüdruk.

Etenduse vaheajal sai küsida tantsijate autogramme ning teha koos nendega pilti.

Lapsed olid väga tähelepanelikud. Neil ei jäänud märkamata ka see, kui näitleja komistas. Üks tüdruk pidas lausa plaani, et ka endale sellised sussid soetada. Põhjenduseks tõi ta, et need on lihtsalt nii ilusad.

Iga uus kogemus julgustab

Mõnele lapsele avanes seekordse teatrikülastusega ka võimalus iseseisvust ja julgust harjutada. Nii sai üks tüdruk, kes enne teisi Tallinnas oli, võimaluse kõigile piletid välja võtta. Ta sai sellega kenasti hakkama ning oli ise ka uue kogemuse üle väga uhke.

Üheskoos vaadati istekohad üle ja arutati, kas keegi tahab mõnda teist kohta, et sõbra või sõbranna kõrval istuda. Lastele meeldis aga olemasolev variant, nad otsisid ise oma kohad üles ja tundsid end hästi. Vaheajal muljeid jagades olid nad väga uhked, et said iseseisvad olla.

Emotsioone jagus mitmeks päevaks

Teatrist tulles oli lastel väga palju emotsioone ja terve tagasitee bussis arutati nähtut. Arutelu jätkus veel järgmiselgi päeval.

Koduteel räägiti pikalt balletist, osatäitjatest ja eri rahvuses tantsijatest ning kuninga ja kuninganna fantastilisest riietusest. Mainimata ei jäänud ka balletitantsijate kostüümid, imestati, kuidas need küll õmmeldud olid, et need nii hoogsas tantsimises katki ei lähe.

Ühes peres käib korra nädalas vabatahtlik, kes õpetab lastele balletti. See etendus andis huvilistele jälle sihi silme ette. Esmaspäevase balletitunni vastu oli huvi märkimisväärne!

Selles peres on tihti nii, et lapsed mõtlevad ise etenduse ja esitavad seda siis töötajatele. Kui siiani oli rõhk ainult piletite kirjutamisel, siis nüüd said lapsed aru, et hea etenduse jaoks on hoopis olulisem ette valmistada lava ja näidendi sisu.

Nii et selles peres võib nüüd oodata koguni balletietendust!