Kas saab olla liiga palju neid inimesi, kes meist hoolivad? Kindlasti ei. Kunagi ei tea, milline suhe meid vee peal hoiab või meid elus paremaid valikuid tegema motiveerib. Nii on ka laste ja noortega, kes viibivad asendushooldusteenusel.

Käimas on SEB Heategevusfondi hobistipendiumi sügisvoor ja taotlusi lausa sajab meie postkasti - lapsed ja noored kirjutavad motivatsioonikirju, miks just nemad peaksid saama toetust oma hobile. Kirju on pikki ja lühikesi, päris ise või toetava täiskasvanu abiga kirjutatud. Üks motivatsioonikiri, mille saime, on Noormehelt SA Tartu Perekodu Käopesast – aitäh, et jagada lubasid! Ta kirjutab nii: 
„Ma olen 12-aastane, enda arvates rõõmus ja energiline poiss. Suvel ma  tegelesin jalgpalliga ja korvpalliga, käisin isegi Poolas võistlustel - see oli äge kogemus. Muidugi ka väsitav. Sel aastal algab mu teine aasta kergejõustikutrennis. Kergejõustikutrenn on mind õpetanud, kuidas paremini joosta jne. Seal on palju sõpru ja seal on lõbus teistega harjutusi teha. Ma olen õppinud kõrgushüpet ja tõkkejooksu. Palju asju tahan ma veel õppida paremini tegema.

Kõige rohkem mulle meeldibki joosta. Ise ka ei tea miks, kuid see on kõige ägedam. Võibolla kunagi saangi hoopis jooksjaks, ei teagi praegu täpselt, kelleks saada soovin. 

Hetkel ma tean, et ma ei soovi kuhugi mujale trenni minna. Kergejõustik on lihtsalt nii äge. Veel lahedam on see, et ma olen suutnud nii kaua ühes trennis olla. Meil on ka tore treener, kes oskab mind kiita ja õpetada.“

Aitäh, annetajad – tänu teile saame ka sel sügisel toetada seda Noormeest ja ka väga paljusid lapsi ja noori üle Eesti!

 Anna oma panus: nii aitad täituda asendushooldusel viibivate laste unistustel ja pakud neile tavapere lastega võrdseid võimalusi.

Foto: James Kovin | Unsplash