MTÜ SEB Heategevusfond väljastas 2017. aasta sügisel 150 õppestipendiumi noortele, kellel puudub tavapere tugi ehk nad elavad asenduskodus või sugulaste eestkostel ja hooldusperedes. Stipendium võimaldab noortel valmistuda iseseisvaks eluks, mis riskiperede lastele on tavaliselt suureks väljakutseks.

Enne stipendiumite kättesaamist ootas noori SEB innovatsioonikeskuses ees karjääripäev, mille raames jagati teadmisi elukutse valiku, küberohutuse, isikliku eelarve koostamise ja planeerimise kohta.

Asendushooldusel viibivad noored vajavad iseseisvaks hakkama saamiseks mitte ainult rahalisi vahendeid, vaid ka esmaseid rahaplaneerimise oskusi. Võrreldes tavaperes kasvavate lastega ei näe lastekodulapsed iga päev oma vanemate või lähedaste pealt seda, kuidas rahaga ümber käiakse ja milliseid oskusi erinevad tegevused vajavad. Kui tavaperedes kasvavad lapsed saavad iseseisvaks järk-järgult, õppides oma vigadest ja saades lähedastelt juhendamist ja toetust, siis riigi eestkostel olevatele noortele tuleb täiskasvanuks saamine kindlal kuupäeval ja ilma eelneva ettevalmistuseta.

Seetõttu korraldab heategevusfond just iseseisvaks saamise toetamiseks põhjaliku koolituspäeva, mis annab rahaasjadega arvestamiseks uusi oskusi või kinnitab juba olemasolevaid. Koolitus aitab noortel majanduslikult turvalisemalt koolis õppida ja saada kogemus, kuidas oma sissetulekut võimalikult eesmärgipäraselt kasutada.

Oma vigadest saab õppida

Karel Nappus ja Markus Lember on Tartu Ülikooli tudengid, kes õpivad majandust ning tegelevad samal ajal ettevõtlusega. Noormehed on asutanud mitu firmat, millest kõik pole olnud küll 100% edukad, aga ka ebaõnnestumine on väga kasulik õpikogemusena. Ettevõtlusega tegelemine viis nad paar aastat tagasi isegi Eesti Rahvusringhäälingu saatesse „Ajujaht“.

Tudengid tulid karjääripäevale jagama oma kogemusi ja õppetunde, et toetada neid noori, kes ettevõtlusest alles unistavad. Tagasisides märkisidki karjääripäeva stipendiaadid, et neile oli väga oluline Kareli ja Markuse motiveeriv esinemine, mis andis jõudu oma unistusi ellu viima hakata. Noorte tudengite esinemise oluliseks märksõnadeks oli just julgus olla see, kes oled – kui ühte teed pidi ei saa, siis tuleks leida teine tee või hoopis õiged inimesed, kes aitavad sul tulemuseni jõuda.

Kuidas end tööandjale märgatavaks teha

Piibe Pilme on Tallinna Kaubamaja personalikonsultant. Tema arutas noortega võimalusi, kuidas kõige targemalt oma unistuste tööle ja ametisse saada. Mis on töövõtjale kõige olulisem kandidaadi isikuomaduste ja oskuste osas, et tööandjale silma jääda? Kuidas ja mida teha töötajana, et veel paremini end tööandjale märgatavaks teha? Millistelt interneti lehekülgedelt töökuulutusi leida ning millele tähelepanu pöörata, kui CV-d ja motivatsioonikirja kirjutama hakatakse.

Vestluse käigus tekkis omajagu küsimusi. Noored uurisid muu hulgas ka seda, miks tavaliselt töökuulutustes töötajale nii kõrgeid nõudmisi esitatakse, kui tegelikkuses konkreetne töö nende arvates neid oskusi ei vajagi.

Kuidas internetis ohutumalt tegutseda

Birgy Lorenz on IT-valdkonna doktor ja Tallinna Ülikooli lektor, kes on juba aastaid küberjuhtumitega tegelenud ning praegu ka küberolümpia projektijuht. Birgy tuli karjääripäeval stipendiaatidele rääkima küberohutusest.

Küberjuhtumite lahendamise töötoas arutati läbi viis juhtumit, mille keskne teema oli, kuidas interneti avarustes ohutumalt tegutseda. Näiteks, mida teha, kui internetti on sattunud pildid, mis seal tegelikult olema ei peaks? Mida teha, kui soovid tehnikat laenata või maha müüa, olles kindel, et kõvakettale salvestunud andmed võõraste kätte ei satuks? Kuidas sotsiaalmeedias oma digimina juhtida, et sellest ei jääks maha inetuid jälgi?

Birgy soovitab noortel, kes internetis juba targalt liikuda oskavad, aidata ka teisi ühiskonnaliikmeid – nii nooremaid kui ka vanemaid, kes veel nii hästi ei oska küberohutusega arvestada. Sellist aitamise võimalust on hea kasutada koostöös nii raamatukogude kui ka kohaliku omavalitsuste või koolidega, et meie ühiskonnas saaksid kõik kogukonna liikmed internetis liiklemisest teadlikumaks.

Rahaasjade plaanimine: kuidas vältida rahapuudust

Diana Zintšenko on SEB rahatarkuse projekti eestvedaja. Ta rääkis noortele isiklikust eelarve- ja karjääriplaneerimisest. Töötoas laienes planeerimise teema veelgi avaramaks ja kõne alla tulid ootamatud väljaminekud. Sellega seoses võeti jutuks rahaasjade etteplaneerimine, et vältida olukorda, kus raha pole. Lisaks tekkis elav diskussioon ameti ja eriala väljavalimise teemal. Noored arutasid koos juhendajaga, kas ja kuidas on need seotud tulevase majandusliku heaoluga ja kuidas see võib mõjutada noore inimese rahulolu tervikuna. Stipendiaate huvitas väga laenude teema, mis jäi ajapuudusel uut karjääripäeva ootama.

2017. aasta õppestipendiumi kevadises ja sügiseses voorus esitas MTÜ SEB Heategevusfondile oma taotluse kokku 120 noort inimest, kellest oli stipendiaate üle terve Eesti. Rahalist abi taotleti õppemaksu tasumiseks, õppevahendi soetamiseks, lastehoiu maksu tasumiseks (noore ema ja isa stipendium) ning samuti igapäevaseks toimetulekuks õppimise ajal.

Merike Villard
projektijuht
MTÜ SEB Heategevusfond