Jõulukombed on igas peres isemoodi. Mõnes peres käiakse enne õhtusööki kirikus, teises metsas loomadele süüa viimas. Mõnes peres poetavad kingitused kuuse alla tegusad ja nähtamatud päkapikud, teises astub tuppa vana hea jõulutaat, kes uurib, kas lastel jõulusalmid ikka hästi peas. 

Sel aastal rõõmustasid kogu Eestimaad imelised lumised jõulud, mis lõid tõelise pühademeeleolu nii maal kui ka linnas. Ühes peres lükkasid poisid jõululaupäeval hoolega lund, et jõulumees lumes sumpamata ikka tuppa pääseks, teises tehti ettevalmistusi maastikumänguks, sest ega häid lumeolusid tohi lasta raisku minna! Mõned pered on jõudnud oma jõuluõhtust heategevusfondile juba ka kirjutada.

Uus tõuks ööseks voodisse

„Jõuluõhtu ettevalmistused kulgesid elevas meeleolus ja tegevust jagus kõigile. Kes soovis, tegi jõulupuule ja lauale kaunistusi, jätkus ka neid, kes piparkookidele kuju ning värvi andsid. Samal ajal valmistasid paar kasvatajat ette maastikumängu,“ kirjutab ühe pere vanem. 

Selle pere lapsed mõistsid, et jõuluvana oli kingikoti ukse taha jätnud - koroona tõttu ta seekord sisse tulla ei saanud. Jõulumeeleolu see ei rikkunud ja lapsed esinesid rõõmsalt ka niisama oma kasvatajatele. Siiski arutati, kas järgmisel aastal astub jõulutaat sisse ka. Loodetavasti!

Elise (6), kes alles õpib lugemist, esitas oma teksti nii puhtalt peast, nagu käiks juba teises klassis. Ta sai trikitõuksi, mille vennad ja kasvatajad koos kokku panid. Randy (13) oli ammu teadnud, et tema kõige soovitum kink on Vansi riided, temagi oli südamest rahul. Kõige rohkem pöördes oli aga ilmselt Karlis (15), kes sai oma soovitud LED-ribad – nendega oli kõigil tegemist ja kui kõik oli lõpuks üles pandud, imetles terve maja tema tuba. Marcus (11) lubas oma uute tõuksi ratastega koos öösel voodisse magama minna.

Rõõmu nii enda kui teiste kinkidest

Peres, kus elavad eriliste vajadustega erilised lapsed, nauditi kauneid helisid ja kuulati mõnusat jõulumuusikat. Kingituste üle oldi tänulikud. Nüüdseks on põriseva hambaharja kasutamine muutnud hammastepesu lõbusamaks ja mängulisemaks. Roni (1) muusikakaar teeb pisikesele suurt rõõmu. Tema alles harjub oma perega ja see teeb kindlasti olemise kodusemaks. Rebeca (3) naudib asendipatja, mis hoiab teda hellalt õiges asendis pikemat aega. 

Rohkem muusikat ja nukumänge 

Peres, kus lapsed olid laua katnud ja kauneid lauakaunistusi valmistanud, jäi jõuluõhtul üle veel vaid ärevalt ukse poole piiludes jõuluvana oodata. Ega ta end kaua oodata lasknudki – tuli veel abi küsima kottide kandmisel, sest osa pakke olid suured ja rasked.

Kui jõuluvana, kellega koos sai ka tants tantsitud ja pildistatud, oli koduteele saadetud, sukeldusid lapsed kingituste avamisse. Oh seda rõõmu, kui selles musikaalses peres sai suisa kaks last endale kitarri – nende üle oldi väga õnnelikud, sest just hiljuti oli asutud muusikaringis kitarritunde võtma. Annika (14), kes sai hobuse hoolitsemise tarvikuid, asus kohe kasvatajale näitama, mis ja kuidas neid kasutatakse. 

Sel aastal esimesse klassi läinud pisipiiga sai kingiks Barbie nuku, millele patse punuda ja ta mängis sellega kogu õhtu. Selles peres oli vaja tüdrukutel kokku panna ka nukunurk, nüüd on tulekul vahvad nukuetendused!

Kõrvaklappide eest kaks luuletust!

Ühes peres oli sel aastal kaks uut last – Tatjana (17) ja Aleksandr (14) –, kelle jaoks need on üldse esimesed jõulud, mida üheskoos peetakse. Tatjana soovis jõuluvanalt meikimiseks tuledega peeglit. Neiu oli üllatunud ja rõõmus, kui kuuse alt soovitud kingituse leidis. Harutas oma pakke ja muudkui hõikas rõõmust ning kutsus kasvataja oma peeglit vaatama. 

Aleksandr oli soovinud jõuluvanalt hantleid. Luuletus oli poisil ka kenasti olemas, mis siis, et telefonis! Ta luges selle sealt jõuluvanale soravalt ette ja lubas, et järgmisteks jõuludeks on luuletus peas. 

Vitalile tõi jõulumees kuuse alla kõrvaklapid. Rõõmu, kui palju… ja temal oli kohe kaks korralikku luuletust esitada – üks Lermontovi, teine Puškini sulest, poiss oskab väga ilmekalt deklameerida. 

Rulatrikid jõulukuuse all

Jõulude ajal käiakse selles peres ikka kirikus. Nii ka tänavu. Kella neljaks sõideti jõuluteenistusele. Ilm oli maagiliselt ilus ja lumine. Autos lauldi laulu „Läbi lume sahiseva” ja räägiti sellest, kuidas vanasti sama vahemaad saaniga kirikusse sõideti. 
Lapsed olid päev otsa väga elevil ja ütlesid, et ei jõua õhtut ära oodata. Kingituste jagamine on ju iga jõuluõhtu tipphetk. Salmid olid kõigil peas ja väikesed päkapikud küsisid luuletusi ka täiskasvanutelt. Kinkide avamise ajal oli tuba krõbinat ja pabereid täis. 15-aastane poiss oli saadud pusaga väga rahul ja tema suust „Oh, vähemalt on nüüd uus normaalne pusa, mida selga panna“ tähendab väga suurt kiitust.

Johanna (10) sai kingituseks rula. Juba jõuluõhtul näitas ta teistele ette esimesed trikid, mida sellega teha saab. Paar korda kõikus kuusk ähvardavalt, aga kõik asjad jäid siiski terveks. Õnneks luud-kondid ka. Romina (8) sai kingiks koera, mida saab mängukrõbinatega sööta ja mis ka ise kakab. Õhtu oli koeramängudega sisustatud ja ööseks võttis tüdruk kutsa koos varem ostetud pehme koeramajaga endale kaissu. Assar (11) sai Šveitsi taskunoa, mis leidis kohe rakendust pakkide avamisel. Mari-Leene (14) sai jõuluvanalt Harry Potteri raamatu. 

Elsa nukud ja „kunstikombinaat“

Peres, kus on palju väikesi lapsi, kes veel päkapikkudesse ja jõuluvanasse usuvad ja teda piki-pikisilmi ootavad, uurisid pisikesed pidulikult riietatud jõulupidulised iga natukese aja tagant, millal ta küll tuleb ning käisid akna ja ukse juures piilumas. Ta tuli! 

Lapsed lunastasid pakke luuletuste, tantsu, laulu või ka kallide ja patsulöömisega. Pere pesamuna oli oma salmi hoolega harjutanud ja jõuluvana ette astudes tuli tal selle esitamine väga hästi välja. Ta oli kingitust vastu võttes väga uhke. 

Lapsed näitasid elevusega mänguasju, mille nad pakkidest leidsid. Elsa kleitidega tüdrukud olid eriti õnnelikud Elsa nukkude üle. Terve õhtu käisid nad nendega ringi ega raatsinud käest panna. Poisid vuristasid autodega mööda tube ringi. 9-aastane poiss hakkas oma 3D pliiatsit katsetama ja üksteise järel valmis erinevaid kujusid. Tema õde sai kunstikomplekti ja nii nad siis võidu terve jõuluõhtu joonistasid. Suuremad preilid kuulasid muusikat ja tegid näohooldusvahenditega spaa-õhtu.

„Oi, vaata, mis mina sain!“

Ühe pere vanem kirjutas tagasisides nii: „Kui uks oli jõuluvana selja taga kinni läinud, hakkas kostma kõva paberikrabinat ja laste hõiskeid. „Oi, vaata, mis mina sain!“ – „Ja ma saingi kõik need asjad, mis ma tahtsin!“ – „Küll see jõuluvana on ikka äge mees, toobki alati need asjad, mis ma tahan!““

Pere üks poistest, kes soovis endale kalastustarbeid, ei suutnud uskuda, et sai tõesti kogu komplekti, millest ta unistanud oli. Neiu, kes sai juuste kosutamiseks vitamiinid, nentis, et „nojah, isegi jõuluvana juba nägi, et ma olen oma juukseid värvimisega päris palju kahjustanud...“. Kõik lapsed said just need kingitused, mida nad olid soovinud ja rõõmsaid hõiskeid kostis pikalt.

Pere kõige vanem laps, 17-aastane ratastoolis olev poiss sai kingituseks öölambi. Ta veedab suure osa oma päevast voodis ja tema silmanägemine on suhteliselt halb, aga eredaid tulekesi oma toas jälgis ta suure huviga.

8-aastane poiss, kes on selles peres uus, sai uhke 4-korruselise autoparkla ja rõõmustas selle üle väga. Eerik (18) soovis endale telefoniakut – ta tundis asjaliku kingi üle rõõmu ja võttis selle kohe kasutusele. 

Kasvataja magas päkapikud maha

Eelmisel õhtul uurisid lapsed, kuidas kasvataja peres jõuluõhtut tähistatakse. Lapsed arvasid, et oleks ju äge, kui ka neil oleks kingid kuuse all. Veel õhtul magama minnes palus kõige noorem, et kasvataja jälgiks öösel iga krabinat, mida ta kuulma juhtub, sest on ju tema tuba kuusele kõige lähemal. „Ent kui pingsalt ma ka ei püüdnud olukorral pilku peal hoida, jäid need kõige olulisemad hetked siiski nägemata ning kui lapsed ärkasid, olidki laste pakid kuuse all. Meie pere pesamuna olevat küll jõuluvana toimetamist vilksamisi pealt näinud. Ta olevat silmanud punast kuuesaba välkumas ja väikest kuusekestki jõulutaadi õla peal. Mul oli siiralt kahju, et sellest vaatepildist ise ilma jäin,” kirjutas perevanem.

Pärast hommikusööki loeti selles peres koos üht vana ilusat jõulujuttu. Aga kõikide laste silmad vilksasid ikka jõulupuu poole, et ehk nüüd oleks juba aeg vaadata, mis seal kuuse all peidus on. Lapsed olid ära õppinud pikad korralikud luuletused, keegi ei tulnud lühikeste liisusalmidega „lööma“. Jan aga lõi hoopistükkis tantsu, mida ta õpib koolis tantsuetenduse jaoks.

Mudelautode põrin muusika saatel

Teises peres alustati juba hommikul vara koos lastega jõulutoitude valmistamisega, et õhtul koos laud katta. Lapsed olid elevil ja arutasid, et kas tuleb jõuluvana ise või toovad päkapikud kingitused hoopis kuuse alla. Tuli jõuluvana! 

Kinkide lunastamiseks lapsed laulsid ja lugesid luuletusi. Jõulutaadilt uuriti, kus ta elab ja kuhu põhjapõdrad jättis ning kas päkapikud elavad koos tema perega või eraldi… 

Jõuluvana lahkudes hakati kinke avama ja oh seda melu ning rõõmuhõiskeid, kui pakid avanesid. Lapsed olid õnnelikud ja elevil. Perevanematel oli tegu, et kõikide kinke korraga vaadata, sest lapsed tahtsid ühekorraga näidata, mis nad kingiks said. 
Õhtu kujunes väga tegusaks ja meeleolukaks – oli kuulda nii muusikat kui ka mudelauto põrinat. Üks väike neiu istus, kõrvaklapid peas ja kuulas muusikat, üks noormees seadistas kohe enda nutikella. Kui lastel tuli magamamineku aeg, olid kõik nii väsinud, et uni tuli kohe.

Aitäh SEB Heategevusfondi headele annetajatele!

Parim on jõulukink, mis pakub rõõmu ja arendab – sütitab avastamiskihku, paneb teadmisi proovile või õpetab mõnda uut oskust. Teeme lapsele parima kingituse siis, kui paneme tähele tema soove ja mõistame nende soovide taga olevaid tegelikke vajadusi.
Jõuluõhtul kingituste jagamine on paljude laste jaoks aasta kõrghetk. Aga aastas on 12 kuud, 365 päeva, 8760 tundi, 525 000 minutit ja 31 536 000 sekundit. Iga päev, tund ja hetk inimese elus on võrdselt tähtis!

Unistused ei lõpe jõuludega. Kõik perekodudes kasvavad lapsed soovivad igapäevaelust rõõmu tunda ja hobidega tegeleda aasta läbi, täpselt samuti nagu koos vanematega kasvavad lapsed. Seepärast vajame järjepidevat toetust. Oleme tänulikud, kui teete püsiannetuse, sest koos saame teha suuri tegusid iga päev. 

Panusta 5 eurot kuus ja kingid lastele eduelamusi, uusi kogemusi või toetad noori hariduse omandamisel, mis on elutähtis iseseisvasse ellu astumisel. Anna oma väike panus, et asenduskodus elaval lapsel oleks samasugune toetav ja arendav keskkond nagu meie oma peres kasvavatel lastel. 

Teen püsiannetuse