„Ma hakkasin pilli mängima 3,5-aastaselt. Üks minu esimesi mälestusi üldse on see, kuidas 3,5-aastaselt emale süntesaatoril unelaulu mängisin. Kust see viis tuli, ei tea, aga ma mängisin ja ema kuulas. See hetk on jäänud väga eredalt meelde,“ meenutab perekodus elav Gert (19).

Ammu juba ei kujuta ta ette päevagi ilma musitseerimiseta – mitmekülgne noormees mängib kitarri, trummi ja klaverit, osaleb bändis ja õpetab juba noorematele huvilistele kitarrimängu. Kõiki neid pille on Gert õppinud ise kuulmise järgi mängima ja see polevatki keeruline, sest noormehel on absoluutne kuulmine – piisab, kui kuulda mõnd viisi ja juba leiab ta sellel pillil kätte. „Kitarri õppisin ise mängima. Umbes 3-4 aastat tagasi avanes võimalus pill kätte võtta ja nii see vaimustus algaski sisuliselt esimesest hetkest,“ räägib ta.

Praegu õpib noormees viiendat aastat muusikakoolis trumme ja võtab juurde ka klaveritunde. Pilli harjutab ta iga päev ning teeb seda suurima rõõmuga – nii kui ta kitarri kätte võtab, tuleb juba naeratus näole ning mured ununevad. „Pillimäng on minu kirg,“ ütleb ta. „Kunagi laulsin palju ja osalesin edukalt lauluvõistlustel, aga siis käisin operatsioonil ja lauluhääl kadus. Lauljat minust ehk ei saa, aga pillimängu näen oma elu suure osana täiesti kindlalt ka tulevikus.“

Mehirtit lummab fotograafia

Mehirt (21) avastas viis aastat tagasi enda jaoks fotograafia maailma. Noormees hakkas pildistama ning selgus, et tal on sellele tegevusele vägagi silma. Ja mitte ainult – Mehirti oskused piltide töötlemisel on lausa imestamisväärsed. Mõistagi on ta innukas fotograafiaringis osaleja ning on sealt saanud palju uusi teadmisi ning oskusi. Neid ta otsekui imeb enda sisse. 

Teadupärast aga pole fotograafiaga tegelemine sugugi mitte odav lõbu, eriti kui selles vallas tahaks ennast arendada. Järk-järgult on Mehirt oma fotoarsenali ka täiendanud ning loodab väga, et õnnestub seda teha ka jõulude ajal. Mehirt sooviks väga, et jõuluvana talle Photopointi poe kinkekaarte tooks. Ka abist fotograafiaringi kuutasu tasumisel oleks väga suur abi, seda enam, et see raha Mehirti puhul on kindlasti investeering, mitte lihtsalt kulutus.

Abiline võistlusreisidel

Eliisel (13) on vähe vaba aega ja tihedasti sisustatud päevad. Tegus neiu tegeleb väga erinevate aladega – teda leiab mitu korda nädalas nii maadlustrennist kui ka tantsimast. Maadlemises on Eliise lausa nii kõva käsi, et sel sügisel pääses ta sumos võistlema Euroopa meistrivõistlustele Saksamaal. Võistlusreise ja treeninglaagreid on Eliisel muidugi tihti ning see on vaja sageli oma asjad kohvrisse pakkida ning kodust lahkuda. Hea oleks, kui asjad saaks kaasa võtta omaenda ratastega kohvriga ning just väikene ratastega reisikohver ongi see, mida Eliise jõuluvanalt sooviks. Salamisi unistab ka oma isiklikest maadlusjalanõudest.
Rõõm kingitusest on suurim just siis, kui unistatud soov täitubki. Lapsed on oma soovikirjades lahti mõtestanud, miks just see asi neile oluline on. Olgu sooviks kõrvaklapid, mis aitavad aeg-ajalt omaette olla või bluetooth-kõlar, mille abil teistega uuemaid muusikaelamusi jagada; tõukeratas, millega koolitee tundub lühem või äratuskell, mis aitab õpilaskodu elanikul õigel ajal bussile jõuda; pehmed klotsid, mille abil ehituskunsti alusteadmisi katsetada või miniköök, mis lubab nukuperel kõhu täis toita – igal soovi taga on lugu ja iga soov on eriline.
Vaadake ringi jõulusoovide lehel ning aidake jõuluvanal laste erilised soovid teoks teha: www.heategevusfond.ee/joulupuu/