Veenev motivatsioonikiri on tihti tulevikkumuutvate otsuste aluseks. See ei tohiks olla üksnes elulookirjeldus või vajaduste loetelu. See peaks avama laiema pildi kirjutaja olemusest, soovidest ja unistustest. Kuid mis on ühist heal motivatsioonikirjal ja jõuluvanale saadetaval soovil?

Oma elu esimesi ja südamlikult mõjusaid motivatsioonikirju kirjutavad täna kõik lapsed oma kodudes, kes ootavad jõuludeks ühe soovi täitumist. Kuidas kirjutada motivatsioonikiri, mis annaks lugejale puudutava vaate kirjutaja mõttemaailmast?

Motivatsioonikirjas on enese presenteerimisel soovituslik mitte mängida kaastundlikkusele, vaid edasipüüdlikkusele. Inimestele meeldib aidata neid, kes oskavad end ka ise aidata.

15-aastane Getter: „Jõuluvana, loodan, et sul on olnud edukas aasta, minult ka. Unistan, et kunagi saab minust psühholoog. Mul on suur soov, et mul oleksid mõned päris omad raamatud, mida saaksin ise osta ja mul on ammu plaan alustada päeviku pidamist. Palun too mulle Apollo raamatupoe kinkekaart.“

Emotsionaalsete seoste ja ühiste kogemuste olulisus. Läbi lugude, anname edasi oma väärtusi ja huvisid. Jagame selliselt endast isiksusena rohkem kui ükskõik milline isikuomaduste loetelu.

12-aastane Toomas: „Hea jõuluvana, tead, kuidas mulle endiselt jalgpall väga meeldib ja ma igatsen leida kingipakist uued putsad. Sulle võib tunduda, et ma kordan ennast - eelmisel aastal sa ju tõid, aga need on mulle väikeseks jäänud. Eelmise aasta omad annan väiksemale vennale. Kas tood?“

Seejuures pole tabu tuua esile ka oma nõrku külgi – lugeja resoneerub enim tekstiga, mis avab kirjutaja inimlikku poolt, ei ülista ainult enda parimaid tunnusjooni ning teadvustab seejuures ka enda igatsusi.

6-aastane Kristofer on laps, kelle suureks kireks on kõik asjad seoses elektrirongidega. Rongid on tema kinnisidee. Ta on rongidest ja rongisõidust tohutult suures vaimustuses. Tihti avaldab ta perevanemale soovi minna peale lasteaiast tulekut raudtee äärde rongidele lehvitama, ülesõidu juurde tõkkepuude allalangemist ja ülestõusmist vaatama. Kodus ehitab ta pea igal õhtul elutuppa paberiribadest raudteerööpaid ning mänguklotsidest rongidele tänavavalgustusposte.


Hea väljendusviis. Veenva teksti puhul ei tähenda hea eneseväljendus pelgalt oskuslikku sõnavara, õhkuvat enesekindlust ja õiget kirjavahemärkide kasutamist. Ühendades emotsionaalsuse aususega, saab lugeja motivatsioonikirjast aimu kirjutaja isiksuse sügavusest. Oma mõtete kordamine suunab lugeja tähelepanu just neile aspektidele, mida peab kirjutaja kõige olulisemaks.

13-aastane Nora: „Kirjutan sulle loo. Mul ei ole veel nutitelefoni. Tunnen, et mu sõbrad ei taha minuga koos olla, kui ma ei tea, mida nad eile chatis rääkisid. Saan ju aru, et nutiseade pole ainult hea - ma võin uppuda sinna nagu teised sõbrad - aga ma ikka nii igatsen seda, kõigil ju on.“

Kinnita motivatsioon argumentatsiooniga. Pelgalt tahtmisest millegi saamiseks või saavutamiseks ei piisa. Tuleks vastata küsimustele: miks ma olen motiveeritud ning mida sa sellega saavutada soovin?

14-aastane Aleks: „Mulle meeldib väga kalal käia. Mul on olemas juba päris mitu õnge, aga nüüd olen avastanud enda jaoks lendõngega püüdmise. Sellist õnge mul veel ei ole. Olen uurinud internetist, kust ja kuidas sellise õngega püüda. Tavalise ridvaga harjutasin suvel kuival maal liigutust, mida lendõngega tegema peab, ja sain teada, et püügiks on vajalikud ka lendõngeputukad. Jõuluvana, palun too mulle lendõngeritv!“

Kirja pikkus ja ülesehitus. Tihedate lõikude ja pika teksti puhul võivad jääda olulised punktid lugejale tähelepanuta. Oluline on oma sõnum selgelt välja tuua.

7-aastane Tuuli: „Mulle maitsevad väga kommid, väga maitsevad. Jõuluvana, too mulle palun suuuuur kommipakk, kus oleks sees nii nätsu- kui šokolaadikommid. Valge pähklitega šokolaad on mu lemmik!“

Maailma mõjusamate motivatsioonikirjade taga on lapsed

On ju nii, et kiri jõuluvanale on lapse elu esimene motivatsioonikiri! Tutvu 500 lapse jõulusooviga.