Hobi on lihtne ja tõhus viis iseendaga tuttavaks saada või oma „mina“ säilitada. Hobi ehk meelistegevuse harrastamine on hea stressi maandaja ja annab võimaluse arendada oma võimeid ning neid uutes olukordades realiseerida. Ühtlasi laieneb silmaring ning elu muutub huvitavamaks ja mitmekülgsemaks.

Hobi tõstab enesehinnangut. Huvialaga õhina ja kirega tegeledes saame end tunda mõnes situatsioonis enesekindlamalt, sest teeme midagi paremini kui kaaslased. Hobi aitab negatiivsetest emotsioonidest eemale hoida ning sukelduda millessegi, mis pakub rahuldust ja aitab tekitada või hoida inimesele nii vajalikku õnnetunnet.

Hobistipendiaatide tagasiside

Aleksandr (16) kirjutab, et tänu hobistipendiumi toetusele sai ta endale soetada võistlusriided, mida tal sel suvel eriti vaja on läinud. Noormees tegeleb juba mitu aastat aktiivselt pesapalliga. Treener on Aleksandriga väga rahul ning sel kevadel oli noormehel võimalus osaleda võistlustel Helsingis ja Ukrainas. Aleksandr ütleb, et ta on ka varem võistlustel käinud, aga nii suurel ja olulisel mitte. Nii hea tunne oli Eesti lipu all võistelda, kirjeldab ta. Aga kui ta neid riideid ei oleks saanud, poleks ka nendel võistlustel osalemine võimalik olnud, sest sinna ilma spetsiaalse riietuseta ei lubata. Aleksander on väga uhke ja õnnelik, et sai hobistipendiumi toetuse ning saab tegeleda spordialaga, mis talle väga meeldib.

Silver (12) tunneb ennast pärast ujumistrenni hästi – ta ei kujuta oma elu ilma selleta enam ettegi. Silver käib trennis koos sõbraga. Kasvataja kinnitab, et tänu ujumisele on Silveri seljahädad leevendust saanud. Trenn on kaasa aidanud ka sotsialiseerumisele: Silver suhtleb rohkem eakaaslastega, orienteerub lähiümbruses ja tunneb kella, tal on tekkinud kohusetunne ning soov liikuda ja olla aktiivne.

Daniel (17) taotles stipendiumi, et osaleda treeninglaagris. Kuna Daniel tegeleb jalgrattaspordiga, siis otsustas ta stipendiumi taotleda ka jalgratta kompuutri jaoks. Laagris tegi poiss trenni kuus korda nädalas, puhata sai ühe päeva. Laagri alguses tegi ta trenni lauskmaal, laagri teises pooles aga mägedes, mis oli noormehe sõnul oluliselt raskem. Iga trenn kestab umbes neli tundi ja laagris veedetud päevade jooksul väntas Daniel rattaga kokku maha 2100 kilomeetrit. Daniel kiidab, et jalgrattalaagrist oli talle suur kasu, sest intensiivne trenn lisas vastupidavust ja jõudu.
Fond toetas Danieli 150 euroga ning poiss ise panustas ülejäänud vajamineva summa. Rattakompuutri abil saab ta nüüd mõõta kiirust, pulssi, vändapöördeid ja aega ning peab internetis usinalt treeningpäevikut. Muidugi aitab see kõik kaasa ka võistlustel paremate tulemuste saavutamisele.

Ivar (21) sai endale päris oma pilli. Tänaseks on ta juba mitu uut lugu mängima õppinud. Ukulelega harjutamine on nüüd ka palju mugavam, sest väikest pilli saab soovi korral alati ka kooli kaasa võtta ning sellega on ühistranspordis lihtsam liigelda kui kitarriga. Seetõttu on noormees saanud mängimist palju rohkem harjutada kui varem. Sel aastal mängis Ivar ukulelel õpitud lugusid ka jaanipäeval lõkke ääres. Ta oli õnnelik, et sai külalistele oma oskusi näidata. See oli väga tore kogemus. Ivar on oma uue pilli üle uhke.

Kevin Gerhard (19) soetas hobistipendiumi eest treeningriided. Kuna taipoksis on spetsiaalne riietus, saab ta ülejäänud treeninggrupiga samastuda. Kevin Gerhard tunneb, et tal on nüüd paremad sportimisvõimalused ja usub, et kandideerib järgmisel aastal kindlasti uuesti, kuna lemmiktrennist osavõtt teeb ta õnnelikuks.

Liis (10) on veendunud, et ujumistrennis käimine on teda palju rahulikumaks muutnud. Ka kasvataja arvab, et tüdruku olemine on pingevabam ning ta satub tülidesse vähem. Erivajadustega laste grupis saab Liis professionaalset toetust ja juhendamist. Kui hobistipendium poleks toeks olnud, olnuks oluliselt keerulisem tüdrukule ujumist tagada, kuna pere eelarve nõuab võrdset jagamist kõigi laste vahel.

Randy (10) armastab ujumistrennis käia ning sealt on poiss saanud lisaks ujumisoskusele ka uusi sõpru. Kasvataja kirjutab, et Randy ujumistrennis osalemine on tasakaalustanud poisi käitumist: vees saavad pinged korralikult maandatud ning õhtul, pärast trenni on ta väga rahulik.

Meriliis (14) on õnnelik, et saab käia ratsutamas. Ta armastab väga hobuseid. Kasvataja ütleb, et ratsutamine on Meriliisi palju arendanud ja tema maailma avardanud. Kui varem oli piiga üksildane ning ei vajanud enda lähedale inimesi, siis ratsutamisteraapia on ta eraldatusest välja toonud: nüüd otsib ta inimestega kontakti, suhtleb ning osaleb omaealistele mõeldud tegevustes. Ratsutades ilmub tüdruku näole sageli naeratus, mida muul ajal võib harva näha.

Elari (12) ja Kadri (11) ei osanud enne trennis käima hakkamist üldse ujuda. Nad on mõlemad olnud ka uppumisohus. Nii et algul ei usaldanud õde-venda ujulas torustki lahti lasta. Juhendaja aga oli tore ja toetav ning enam Elari ja Kadri vett ei karda. Neile meeldib trennis käia ja nad on ka uusi sõpru juurde saanud. Kasvataja lisab, et Elari ja Kadri hoiavad väga ühte. Elari tahtis juba ujumistrennist loobuda, sest kartis hämaratel õhtutel üksinda trennist tulla, kuid füsioterapeudi soovitusel on ujumine poisile väga vajalik ja kui õde Kadri samuti ujumistrennis käima hakkas, oli Elaril kohe seltsiline olemas. Nüüd on mõlemad noored ujumises suuri edusamme teinud. Laste rüht on paranenud, nad planeerivad aega paremini ning julgevad iseseisvalt linnas liikuda.

Raul (12) tahtis koos sõpradega ujumas käia. Poiss kirjutab, et tegelikult oskas ta juba enne asenduskodusse elama asumist ujuda ja talle väga meeldib see. Raul arvab veel, et niisama kodus passimine on igav.

Silvi (17) on ligikaudu kuus aastat sulgpalli mänginud. Ta teab, et liikumine on oluline, kuid enamasti meeldib talle vabal ajal pikutada ja sõpradega telefonis vestelda, vahel loeb ta ka raamatut. Et rohkem liikuda, otsustas Silvi hakata käima sulgpallitrennis. Nüüd on tal meeldiv kohustus, sest trennis on vahva ja see on tervisele väga kasulik. Iga trenniga tunnetab piiga, et muutub aina osavamaks.

Madis (14) on rõõmus, et sai SEB Heategevusfondilt oma hobitegevuse toetuseks stipendiumi. Madis käib hokit mängimas. Jäähokitrenn on väga kallis, aga tänu fondi toetusele on noormehel võimalus lemmikala harjutada. Poiss areneb oma oskustes jõudsalt. Siiani ei ole Madis erinevaid trenne katsetades kusagil väga püsiv olnud, jäähokiga on nüüd teisiti. Kogu pere on rõõmus, et Madis ja hoki teineteise üles leidsid.

Priit (12) kirjutab, et sai tänu hobistipendiumile Digi ajakirja tellimuse ja kõrvaklapid. Poiss on ülimalt tänulik, sest põnev on teada saada, kuidas tehnikamaailmas elu areneb. Priit arvab, et kui ta ei oleks stipendiumi saanud, oleks tema maailm tehnikateadmiste osas palju vaesem.

Jaanika (20) käib spordiklubis trennis. Probleemiks osutus esialgu vaid see, et spordiklubi asub Jaanika ühiselamust üsna kaugel – neiu peab liikuma kahe bussiga, et trenni jõuda. Stipendium aitas Jaanika hobitegevusest osavõtule kaasa, kuna tänu sellele sai ta võimaldada endale kuukaardi. See oli ka hea motivatsioon trennis käimiseks, sest enam ei saanud kaugust ettekäändeks tuua. Neiu nendib, et spordiklubis on kasulik käia, sest vastasel juhul mööduks aeg lihtsalt mitte midagi tehes. Jaanika on tänulik, et talle stipendium määrati ja tema ning teiste noorte aktiivsust märgati ja toetatakse.

Karina (14) stipendiumiperiood möödus väga edukalt. Ta õppis palju uut ja sai uusi kogemusi. Näiteks sai ta lisaks klaverile õppida veel orelit, mis talle väga meeldib. Ka klaveris on ta nüüd märksa parem. Muusikakoolis olid Karina hinded väga head. Ilma toetuseta poleks üldse kindel olnud, kas Karina oleks saanud muusikakoolis edasi käia.

Jaak (15) tänab SEB Heategevusfondi, mille toel ta endale uued jooksujalatsid sai. Jaagul oli kevadel võimalus oma uued jalatsid kohe ära proovida, kuna ta osales välismaal kergejõustikuvõistlustel. Poisil läks seal väga hästi: ta sai jooksmises ja kaugushüppes hõbemedali. Eduelamusi on toonud ka kodused võistlused – ja ikka nende samade jooksujalatsitega, mis sai hobistipendiumi eest soetatud. Aitäh!

Hobistipendiumi programm on loodud selleks, et toetada laste ja noorte huvitegevust ning edendada nende tervisekäitumist. Programmi eesmärk on võimaldada vanemlikku hoolt vajavatele lastele tavaperes kasvavate noortega võrdsemaid võimalusi, et nad saaksid tegeleda oma huvialadega, end täiendada ja oma andeid realiseerida.

Hobistipendiaate oli 2017. aastal kokku 71. Nendest 41 taotles trennist või huviringist osavõtutasu stipendiumi. Suurem osa neist oli seotud sportliku tegevusega – jalgpall, korvpall, jäähoki, kikkpoks, taekwondo, ujumine, kergejõustik, saalihoki, ratsutamine, jooga, jõusaal, BMX rattasõit.

Osavõtutasu taotleti ka laulu- ja tantsutundidest osavõtuks ning tehnikaringis käimiseks, ukulele ja kitarri õppimiseks.

Spordivahendite toetuse saamiseks esitati kokku 47 taotlust – enamjaolt sportlikuks tegevuseks mõeldud rõivastuse soetamiseks. Üksjagu taotleti stipendiume ratsutamisrõivastuse ja -jalatsite tarbeks. Üks taotlus oli ukulele ja üks kitarri soetamiseks. Laagritest ja võistlustest osavõtuks taotleti 24 stipendiumi.

Taotlusi esitas 15 asenduskodu.

Kui soovid olla osaline ja toetada noori hobitegevuses, siis saad panustada siin: http://www.heategevusfond.ee/aita-sina-ka.