2015. aasta oli Eesti suurematele heategevusfondidele väga edukas. Ärilehe vaadeldud 15 fondi tulud suurenesid keskmiselt 21%. Fondidega seotud inimeste töötasud võivad julgelt ulatuda üle Eesti keskmise. 

Eestis on kümneid heategevusorganisatsioone, mis kõik soovivad oma eesmärkide saavutamiseks raha saada. On õnnelikumaid, mis saavad raha riigilt ja Euroopa fondidest, kuid on ka neid, mis tegutsevad ainult heade inimeste ja lahkete ettevõtete abiga. Ärileht vaatas 15 Eesti suurema heategevusorganisatsiooni tegevust, et saada aimu, kui palju raha nad teenivad ja millele see kulub.

2015. aasta heategevusturu kasvu vedasid kaks fondi, mis suuendasid tulu üle 400% võrra. Sihtastutuse Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu tulu oli eelmisel aastal veidi üle 760 000 euro, mis tõstis nad üheks Eesti suuremaks heategevusfondiks. Seda juhib Hille Tänavsuu poeg Toivo Tänavsuu.

„Meie strateegia oli hoida pidevalt erinevate kampaaniatega raudu tules, otsida ja teha palju koostööd firmade ja asutustega, käia kogumiskastidega suurematel festivalidel, korraldada meile juba traditsiooniks saanud talguid ning anda pidevalt avalikkusele tagasisidet fondi töö kohta,” selgitas Tänavsuu.

Kingitud Elu edu taga on nende agressiivne lähenemine. Fondil on nimekiri ligi 150 vabatahtlikust, kes on neid vähemalt korra või paar eri üritustel aidanud. Mitu fondi andsid Ärilehele teada, et ka nemad kavatsevad nüüd panna vabatahtlike kaasamisele suuremat rõhku, et olla avalikus ruumis rohkem näha. Samal ajal ei saa väita, nagu oleks Kingitud Elu teistelt turuosalistelt otseselt raha ära võtnud. Kasvu on näidanud enamik suuremaid fonde.

Võtame näiteks MTÜ SEB Heategevusfond, mille tulu suurenes aastaga 21%. Vanemliku hoolitsuseta laste heaks loodud fond saab igal aastal kindla osa tulust SEB pangalt, kuid põhiosa tuleb püsiannetajatelt. Siin on tegemist mitteametliku Eesti rekordiga.

„Meie fondil on üle 8000 püsiannetaja, mis teeb sellest Eesti suurima püsiannetajatega fondi. Peamiselt on tegemist Eesti ja välismaa eraisikutega,” selgitas fondi projektijuht Merike Villard.

Eesti suurim fond kasvas

Eesti suurim heategevusfond on SOS Lasteküla Eesti Ühing. Poole oma tulust saavad nad riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt, 24% Eesti annetajatelt ja 24% rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Muude tulude osakaal jääb 2% kanti.

„2015. aastal tegi meile annetuse 7658 eraisikut ja 592 ettevõtet. Püsiannetajaid oli eelmise aasta lõpuks 3082,” kinnitas ühingu fundraising’u juht Kadi Sumberg.

Kui tavaliselt on heategevuses väga suur roll vabatahtlikel, siis SOS Lasteküla puhul on nende osa seni olnud tagasihoidlikum. Põhjus on selles, et laste jaoks on oluline tagada igapäevane rutiin ja stabiilsus. Lastega tegelemine on ööpäevaringne töö.

„Küll aga loodame peagi leida võimalusi, kuidas vabatahtlikud saavad anda oma panuse annetuste kogumisse ja ürituste organiseerimisse,” lubas Sumberg.

Riigi rahastus on ebaselge

Lastekaitse liidule oli eelmine aasta tulude poolest rekordiline. 90% tulusid laekub sinna sihtfinantseeringuna. Suurim rahastaja on 27 tegevusaja jooksul olud hasartmängumaksu nõukogu, kuid eelmisel aastal toimus muutus. Esmakordselt suurenes ministeeriumite ja ametite toetus, mis moodustas 37% eelarvest. Hasartmängumaksu osaks jäi 23%. Kuni kolmandik eelarvest tuleb kokku Euroopa fondidest. See tähendab liidule pidevat projektide kirjutamist ja nende kohta raportite koostamist. Ainult 5% tulusid saadakse annetustest. Liit on aga pigem nördinud, et rahastus on riiklikult kehvasti reguleeritud.

„Kodanikuühenduste rahastus on ebaselge. Ka ministeeriumite rahastamise alused on omavahel ühtlustamata, see on enamasti projektipõhine, mis ei ole ühenduste arendamiseks ja tegevuseesmärkide saavutamiseks jätkusuutlik. Seega oleks vaja ühtlustada kodanikuühenduste rahastus, muu hulgas vaadata üle hasartmängumaksu nõukogu toetuste andmise põhimõtted. Peale selle tuleb tagada tegevuste mõjususe hindamise toetamine ja tõenduspõhiste programmide rahastus,” nentis liidu juhatuse esimees Helika Saar.

Heateo Sihtasutus on suutnud luua tugevate partnerite võrgustiku, kuhu kuulub nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid, kes neid järjekindlalt toetavad. Väikeannetajate hulk on aastatega suurenenud. Ühtlasi juhib sihtasutuse kommunikatsioonijuht Anna Lindpere tähelepanu huvitavale paradoksile, mis puudutab heategevust üldiselt.

„Iga aastaga annetatakse aina rohkem telesaadetele, mis on ühtpidi murekoht, sest annetaja teeb otsuse emotsiooni põhjal, mitte hinnates toetatud sekkumise mõjusust. Siit tulenebki põnev paradoks, kus annetajad ütlevad, et ei soovi panustada organisatsioonide tegevusse, kuna tunnevad, et kogu raha ei lähe otse abivajajale, samas jääb neil märkamata, milline summa, mis annetatakse telesaadetele, läheb turunduseks ja teiste abivajajaga mitte seotud tegevuste katteks.”

Miljoniteenistus kolmel

2015. aastal said kolm heategevusorganisatsiooni tulude reale kirjutada seitsmekohalise summa. Need olid SOS Lasteküla, Eesti lastekaitse liit ja MTÜ Mondo. Kõigi nende tulud suurenesid aastaga oluliselt. Suurim aastane langeja oli SA Eesti-Hollandi Heategevusfond ehk Toidupanga nime all tegutseva fondi peamine juriidiline keha. Toidupanga struktuur on muidu keerulisem, sest selle alla kuulub veel üle kümne maakondliku tegija. Ent Toidupanga käekäik ei ole kiita. Väga palju tuleb loota vabatahtlikele, kes tegelikult teevad tööd, mis vääriks palka. Toidupanga juhi Piet Boerefijni sõnul oodatakse riigilt ja omavalitsustelt suuremat panust.

Kui palju kulub palgafondile?

Ärileht soovis teada, kui suur osa tuludest kulub fondidel töötasudeks ja millised on neis töötavate inimeste palgad. Võib ju ka küsida, kui palju kulub organisatsioonidel büroo ülalpidamiseks, kuid kuna fondidel on väga erinev ülesehitus, siis ei oleks aus neid niimoodi võrrelda. SOS Lasteküla on üles ehitatud nii, et n-ö kontori osakaal on suur. Mõni teine organisatsioon ei vaja suuri ruume ega palju töötajaid.

Kõige rohkem raha kulub palgafondile Eesti naiste varjupaikade liidul, kus on tööl 18 inimest. Samal ajal on sealne keskmine brutopalk vaadeldud fondidest üks madalamaid. Teises otsas on vähiravifond Kingitud Elu, kus palgafond moodustas ainult 5,21% kogukuludest, kuid Toivo Tänavsuu brutopalk on 2488,7 eurot kuus, mis tähendab ka fondide seas suurimat keskmist brutotasu.

„Printsiip on, et palgasaajaid, täistöökohti on üks ja mitte rohkem. Mina olen sellel kohal olnud tegelikult justkui asendaja pärast seda, kui meie tegevjuht lapsehoolduspuhkusele jäi. Sügisel plaanime teha isikkoosseisus muudatusi,” selgitas Toivo Tänavsuu.

Allikas: Eesti Päevaleht