Head uut aastat! Hea annetaja, aitäh, et aitasite teoks teha laste jõulusoovid! Teil on võimalik jõulupuul piiluda, milline kingitus Teie toetuse eest jõulukotti pandi. Täname Teid tehtud heateo eest!

Jõuluaeg on maagiline kõikide laste jaoks olenemata sellest, kas nad kasvavad oma pärisvanemate juures või asenduskodus. Paljud turva- ja perekodudes elavad lapsed kogesid seda päris-päris jõulutunnet esimest korda – istusid esmakordselt kaunilt kaetud jõululaua taga, lugesid esimest korda jõuluvanale salmi või said oma elu esimese kingituse. Jagame siinkohal Teiega laste emotsioone.

Avati juuksurisalong

Selles Tartumaa peres kasvavad ka erivajadusega lapsed, kelle kingid valisid välja kasvatajad, mõeldes laste arendamisele. Need lapsed küll ei räägi, kuid rõõmu väljendavad nad ikkagi omal kombel. Laste silmad lõid särama, kui nad kuulsid uue muusikatoosi häält ja laavalamp oma mõnusa valgusega mõjus kingi saajatele väga rahustavalt.

Iiris ja Kadri olid soovinud soengumannekeene ning ega neil jätkunudki enam aega millekski muuks kui soengute tegemiseks. Sellele kulus kogu õhtu ning mitu päeva takkajärgi. 4-aastane Kaisa asus kohe uue mänguasjakäruga Barbie nukku sõidutama ja kodu mängima. Elari (11) aga pani loomulikult kingiks saadud Lego Ninjago samal õhtul kokku. Muidugi täpselt õpetuse järgi! Elaril on üks Lego ka varasemast ajast ja ta on tõeliselt osav nendest ehitamises. „Mida rohkem legosid, seda vägevamaid ehitisi saab teha,“ selgitas Elari.

Perekodu suurematel lastel olid soovid pisut suuremad ja pärast perevanematega läbi arutamist jõuti järeldusele, mida oleks mõistlik soovida. Kingid olidki täpselt sellised nagu palutud. Silvi (16) asus uhiuue föön-koolutajaga kohe teistel tüdrukutel juukseid sättima. Rosalya (13) aga vajus mõnusasti mõttesse, et mida saadud Lõunakeskuse kinkekaardiga küll osta. 

Elu esimene jõulukingitus

Tallinna perekodus kasvav 3-aastane Jegor sai oma elu esimese jõulukingituse – mängurooli. Muidugi hakkas poiss sellega kohe asjatama. 15-aastane Sofia oli soovinud UV-lampi küüntele ning selle ta ka sai. Neiu rõõmustas kingituse üle siiralt ning avas lausa oma küünesalongi – terve õhtu ja paar järgmistki kulusid sõbrannade küüntega tegelemisele.

Ühes teises perekodus Tallinnas on kombeks, et kingitused toovad kohale päkapikud. Kinkide jagamise ajal on kogu pere koos: üheskoos meenutatakse lõppeva aasta rõõmuhetki ning räägitakse oma tulevikuunistustest ja -soovidest. Lapsi üllatas, et nende jõulusoovid päriselt ka täitusidki. Näiteks Anna ootas MP3-mängijat, et saaks muusikat kuulata. „Olen märganud, et muusikakuulamine mõjub mulle rahustavalt,“ selgitas ta. „Ma sain täpselt sellise MP3-mängija nagu soovisin! Suur aitäh!“

„Mu soov täituski!“

Teises peres elavad esimest aastat Eerik ja Egert - poisid väga nautisid selleaastast jõuluaega. Egert on varem elanud teadmisega, et soovid ju ei täitu – aga seda suurem oli ta üllatus, kui kingipakist ilmusid välja just soovitud kõrvaklapid.

Pere suurel poisil Andrusel oli palju oma elust rääkida, sest tema läks lõppenud aastal teise linna uude kooli ametit õppima. „Mulle väga meeldib uues koolis,“ ütles Andrus. Jõuluvana kingitud lõhn kulub talle väga ära.

„Hei, vaadake, siia on mingi kott tekkinud!“

Mark (15) ja Danil (10) olid enne jõule üsna murelikud: kas päkapikud ikka sel aastal ka kingitusi toovad?
Jõululaupäeval ei märganud keegi, kuidas tekkis kuuse alla pirakas kingikott. Üllatus oli muidugi suur, sest kuidas said päkapikud NII suure kotiga sisse, kui uksed-aknad olid öösel kinni… Rõõmuhõisete saatel jagati kingitused laiali.

Danil oli oma kaunist pakist sedavõrd vaimustuses, et ei raatsinud seda alguses lahtigi teha. Nähes teisi aga õnnelikult paberitega krabistamas, tegi temagi oma kingituse lahti ja sealt ilmus just selline puidust kell, nagu poiss oli soovinud. Nimelt on Danil suur numbritehuviline. 

4-aastane Ljuba rõõmustas oma meisterdamiskomplekti üle kaasakiskuvalt, nii pidi kogu pere maitsma tema valmistatud plastiliinist makarone ja muid roogi. Suurem poiss Mark vajas spordikotti, millega on hea kooli minnes riideid kaasa võtta ning lähemal uurimisel selgus, et päkapikud olid talle toonud igati vinge ja vastupidava koti. 

Kõige ehedamat rõõmu aga avaldas 17-aastane erivajadusega Kristjan, kes armastab väga muusikat ja helilisi mänguasju. Tema uus lelu mängib nuppudele vajutamisel lastelaule ja Kristjan on nüüd tegelenud oma uue asjakesega päevi. 

Helisevad ja vilkuvad mänguasjad rõõmustasid ka erivajadusega Danat ja Maksimi. Nad ei räägi, kuid uus asi pani nad pead tõstma, silmadega helitekitajat otsima ja õnnelikult naeratama.

„Hakkan kiivriga suusatamas käima!“

Triinu (12) arvates oli jõulukingiks saadud jalgrattakiiver nii äge, et piiga lubas sellega lausa suusatama minna. Kui kunagi ikka lund tuleb... 

Lumest tunti selles peres jõuluõhtul parasjagu puudust, sest Tarvile (7) oli jõuluvana toonud roolikelgu. Kahju, et lähedasel mäel seda kohe proovida ei saanud, vaid peab veel lume tulekut ootama. 

Teele ja Timmo rõõmustasid oma esimeste telefonide üle. Need pandi kohe ööseks laadima, et hommikul saaks hakata sõpradele helistama ja numbrit jagama.

„Me pole varem nii ilusas jõululauas istunud!“

Nii leidsid ühe Tallinna pere lapsed. Jõululaud oli neil tõesti uhke, selle nimel oli kogu pere vaeva näinud: juba hommikul pandi koos paika plaan, millal mida on vaja teha ning mis kell toimub pidulik õhtusöök. Laud kaeti pidulikult valge lina ja parimate lauanõudega. „Me pole varem nii ilusas jõululauas istunud,“ sõnasid lapsed.

Keegi ei pannudki saginas tähele, millal tekkis kuuse alla kingikott. Kui seda aga märgati, oli mõttes vaid luuletuste lugemine, et kingitused välja lunastada. Elevuses näidati kingitusi üksteisele ja vadistati rõõmsalt.

Kairi lasi läbi uue kõlari oma telefonist kõigile kohe muusikat ja Raido pakkus oma uut habemeajamise komplekti nuusutada. Ning muidugi tehti kingitustest ka pilte, mida suhtlusmeedias sõpradelegi näidati.

Põhjalikud ettevalmistused

Valgamaal asuvas perekodus algasid jõuluettevalmistused varakult. Juba hommikul enne seitset oldi jalul, et hakata katsetama eelmisel päeval leitud ahjuprae retsepti. Kõik lapsed lõid toimetustes kaasa – kes valvas liha, kes aitas suupisteid valmistada, kes kartuleid koorida, lauda katta ja piparkooke teha. Kogu maja täitus jõululõhnadega.

Ühel hetkel meenus kellelegi, et salmid on ju täiesti õppimata. Imekiiresti otsiti jõululuuletused üles ja õpiti need pähe – ja kes salmi ei jõudnud meelde jätta, see lihvis mõnd akrobaatikatrikki. Pole ju ometi keelatud kingipaki saamiseks jõuluvana ees üks hundiratas visata?!

Jõulutaat oli selles peres hästi nooruslik ja humoorikas. Kingipakid lunastatud, läks lahti lõbus mäng. Pere 17-aastane muusikalembeline noormees demonstreeris kõigile oma uute kõlarite võimu ja kogu maja sai tema muusikat täis. Kingiks saadud drooni ja puldiga juhitava Ferrari autoga toimus ennastunustav tagaajamine ning uute telefonidega tehti kõned sugulastele-sõpradele kohe samal õhtul.

Matk loodusesse

Jõule võib veeta ka teistmoodi kui tubases õhkkonnas. Näiteks matkates. Nii otsustatigi Viljandimaa perekodus ette võtta jõuluretk 5-kilomeetrisel matkarajal, mis on jõukohane ka väiksematele lastele. Jõuluvana ja päkapikuga kohtuti metsas ning jõululõuna toimus lõkkel küpsetatud vorstikesi süües.
Stiiven (7) rõõmustas häälekalt Getter Jaani fänniraamatu üle ja kauples kohe välja, et suvel tuleb minna kontserdile ja küsida raamatusse laulja autogramm. 13-aastane Andre ei pannud uut tõukeratast enam käest ning sõitis sellega terve õhtu ringi. Aivar (15) proovis ka toas rula kohe ära, kuid jäi ikka ootama pühade lõppu ja seda, kui saab uue tõuksiga minna kohalikku noortekeskusesse sõitma. Andriasele (17) tõi jõuluvana pardli ja seda oleks poiss tahtnud ka kohe proovida. Aga oh ebaõnne – ta oli jõululaupäeva hommikul just oma õrna habeme ära ajanud. „Ehk kasvab järgmiseks hommikuks uus habe,“ arutles Andrias. „Siis saab pardlit ka proovida.“

Nii palju siiraid ja vahetuid emotsioone!

Diana (19): „Uut panni hakkan kindlasti kasutama igapäevaselt toidu valmistamiseks! Väga praktiline ja vajalik asi!“
Valeria (21): „Olen väga tänulik kaasaskantava kõlari eest! Hea kvaliteediga muusikat kuulates saan ka oma igapäevategevustega paremini hakkama!“
Marika (18): „Ma pole tõesti aastaid oma kingitusega nii rahul olnud!“ – Marika sai kingiks nutikäekella.
Juhan (16): „Oh, saingi!“ – Juhan sai Just Dance Xboxi mängu.
Anu (6): „Selle pidžaamaga hakkan ma nüüd alati magama! Vaata, kui äge pilt!“
Siiri (4): „Tulge kõik siia sisse!“ – Siiri sai mängutelgi, kuhu kutsus kõik perelapsed sisse mängima.
Erivajadusega Klen (21) kallistas oma uut seltsilist terve õhtu – ta oli väga-väga oodanud uut kaisukat!
Erivajadusega Ene (14) hoidis kogu jõuluõhtu süles uut Frozeni puslet ja ootas, millal saab seda hakata kokku panema.
Andreas (11) ootas pärast lambi sisselülitamist kannatlikult selle soojenemist ja imetles lambi sees toimuvat liikumist.
Autistist Taisile (19) meeldib üle kõige jälgida värvilisi tulesid. Uue valgustusega mänguasja, millega saab tekitada seintele ja lakke värvide mängu, võttis Taisi vastu rõõmuhõisetega ning kogu pere jälgis uhket värvide pillerkaari.

Parim on jõulukink, mis pakub rõõmu ja arendab – sütitab avastamiskihku, paneb teadmisi proovile või õpetab mõnda uut oskust. Tegite lapsele parima kingituse, sest panite tähele tema soove ja mõistsite nende soovide taga olevaid tegelikke vajadusi.

Jõuluõhtul kingituste jagamine oli paljude laste jaoks aasta kõrghetk, kuid elu käib 12 kuud aastas ja unistused ei lõpe jõuludega. Püsiannetaja tugi on hindamatu väärtusega, sest trennis käia ja hobidega tegeleda tahavad turva- ja asenduskodudes elavad lapsed aasta ringi täpselt samuti nagu koos vanematega kasvavad lapsed. Andke neile püsiannetajana turvatunne, et nad saavad oma lemmiktegevusega tegeleda praegu ja ka edaspidi!

Panustage 1 euro kuus, nii kingite lastele eduelamusi, uusi kogemusi või toetate noori hariduse omandamisel. Andke oma väike panus, et asenduskodus elaval lapsel oleks samasugune toetav ja arendav keskkond nagu meie oma peres kasvavatel lastel: http://www.heategevusfond.ee/joulupuu/pysiannetus

Aitäh laste nimel! Head uut aastat!