Enne jaanipäeva külastasid Eesti erinevates asendus- ja turvakodudes peatuvad liikumise ja seikluste sõbrad Kiviõli Seikluskeskust Ida-Virumaal. Päevale lisas vürtsi tuuline ilm, mis muutis füüsiliste väljakutsete seljatamise ka vaimselt veelgi võimsamaks kogemuseks.

Seikluspäeva eel olid kõik ootusärevil: pargi kodulehelt uuriti, mida seal teha saab, et pilt päevast oleks silme ees. Kui poisid olid näinud netis Kiviõli seikluspargi videot, tahtsid üritusest osa võtta kõik, sest seal on väga palju erinevaid atraktsioone ja iga vanuse jaoks. Suurematele poistele meeldisid mägiautod ja kõrgseikluspark, väiksematele liikluslinnak ja rattapark. Marek hõiskas rõõmust, kui nägi elektriautosid. Danielil oli kindel plaan bagiga sõitma minna.

Torm ja tuhamägi

Hommikul ärgates olid lapsed mures, kas seikluspark on ikka avatud, kuna öösel oli olnud tugev torm. Esimese asjana külastati Kiviõli seikluspargi kodulehte. Erakordne oli see külaskäik ka selle pärast, et tegemist on täiesti uue kohaga Eestis: seikluspark avati 18. juunil 2018.

Kiviõli mägi tundus lastele ikka väga võimas – oli jahmatav teada saada, et see on tekkinud ärapõlenud põlevkivituhast. Pered said ise aega planeerida ja lastega vabalt pargis ringi liikuda. Päev oli küll pikk, aga lõpuks ei tahtnud lapsed kuidagi koju minna. Lapsed, kes vahel on käitumisega kimpus, unustasid oma mured ja nautisid seikluslikku õhustikku täiel rinnal.

Hirmude ületamine

Veidi võttis aega keskuses orienteerumine. Marek otsis kohe elektriautod üles – need olidki just nii ägedad, kui arvutist paistsid. Ta oleks võinud nendega sõita terve päeva. Kuna aga teisedki tahtsid sõita, pidi ta vahepeal muid asju ka proovima. Koos käidi tuld kustutamas ja oldi silmapaistvalt hea tiim. Paadiga sõites oli tuul nii tugev, et paat ei tahtnud hästi sõna kuulata, aga sõit sai tehtud.

Marek oli vaimustuses ka ekskavaatoritest, millega ta käis mitu korda kaevamas. Lennukit ja bussi juhtida oli samuti väga uhke tunne. Daniel käis sõitmas mägiautodega, ronis ronimislinnakus ja proovis ära ka teised atraktsioonid. Nad ronisid koos sõbraga päris mäe tippu, kust oli näha Kiviõli ja kogu ümbrus. Kui juhiload käes, saaks ka bagiga sõitma minna, unistasid poisid.

Alguses olid nii mõnelgi lapsel ka väikesed hirmud, mis hiljem tublilt ületati ja lõpptulemusena oli kõigil hea meel uutest kogemustest ja hakkama saamise tundest. Seiklusrajal ronimine pakkus väljakutseid, sest teisel rajal läks üsna keeruliseks, nii et kolmandale minekust tuli mõnel ka loobuda.

Ühe pere 16-aastane laps tõttas tiiki kinni jäänud paadile oma paatkonnaga appi. Peale pikka proovimist saadi hädas paat liikuma. Ka mägikartide rada tundus esmapilgul üsna heidutav, aga siingi oldi üksteisele toeks, et hirmudest üle olla. Mõni sõitis küll esialgu natuke rajalt välja, aga soovis pärast seda veel teist kordagi proovida.

Ühel perel oleks seiklusrada peaaegu kahe silma vahele jäänud. Õnneks märgati siiski kõrgel mäe otsas trossi, millega inimesed alla sõitsid. Üleval olles püüdis kasvataja edasiminekust loobuda, aga lapsed ütlesid, et ei tohi asja pooleli jätta – nii sai kogu pere koos oma adrenaliinilaksu kätte! Siinkohal oli tõhus õppetund, et üheskoos saadakse kõigist hirmudest üle.

Iga laps omas elemendis

Kui esimene tutvus pargiga oli tehtud, leidis igaüks oma lemmikpaiga ja jätkas seal rahulikult tegevust. David oli lummatud pumptrack’ist – see on koht, kus saab trikirattaga sõita, hüpata, võtta erinevaid tõuse ja langusi. Ja nii ta trikitaski seal praktiliselt terve päeva. Väga tore oli vaadata, et poiss oli omas elemendis ja tal tõesti tuli sõit hästi välja.

Väikesele Laurale meeldisid kõige rohkem elektriautod ja rannavalvepaadid. Raido leidis ennast pidevalt Põnevkivi kaevanduses kopaga kaevandamas, omandades täiesti arvestatava tulemuse kopaga töötamisel. Kairile meeldisid nii kõrgseikluspark kui ka paatidega sõitmine ning tuubirada.

Poiste vaieldamatud lemmikud olidki kopad, millega kaevati auke ja tõsteti neid taas täis. Algul oli kangidega pisut pusimist, aga seda suurem oli rõõm, kui sai toimetatud nii, nagu vaja ja pinnas tõstetud vajalikku kohta.

Tiigilsõit oli sel päeval ka pisut hirmutav, sest tuul kõigutas paate. Kasvatajatele aga jäi silma, kui abivalmis lapsed olid: kui mõni paat ei saanud kuidagi tagasi kai äärde, siis lapsed aitasid-juhendasid ning kui lõpuks teised köieotsas kaldale toodi, oli kõigil hea tunne – kõige rohkem aitajatel.

Huvi pakkus ka istumine piloodi toolile, kus võis end ette kujutada päris lendurina. Lapsed said teda, et lennuk Tooru lendas pikki aastaid Hiiumaale ja Saaremaale, enne kui ta seiklusparki jõudis.

Kes on see julge mees?

Üks Ida-Virumaal elav pere oli seekord eelisseisus seetõttu, et Kiviõlisse oli neil kui kiviga visata. Ilm andis seiklustele vürtsi juurde, sest õues möllas väga tugev tuul. Kui käepaelad käes, asuti kohe tegutsema. Enne oli lastega läbi arutatud, kes mida teha soovib.

Väiksemate lemmikuks osutus tuubirada. Ander, Liza, Maksim, Martin, Kristjan ja Mihhail said pikalt oma jõuvarusid tuubisõiduga kulutada. Selle pere suured poisid – Dimitri, Andre ja Janek – uudistasid mägiautosid ja ootasid kannatlikult, millal tõstuk neid üles viib. Oma oskused mäest alla laskumises proovile pandud, võeti ette kõrgemad eesmärgid ehk trosslaskumine. Pealtvaatajad jälgisid huviga, et kes see julge mees on, kes kõige esimesena alla tuleb. Selgus, et ikka kõige noorem ja tublim – Dimitri.

Lastel jätkus jaksu uudistada veel tuletõrjeakadeemias, põlevkivikaevanduses, liikluslinnakus, Sportlandi rattapargis ja lennukiga mänguväljakul.

Kasvatajatele torkas silma see, et turvakodus muidu üsna rüblikud ja kannatamatud, seisid lapsed atraktsioonide järjekorras väga rahumeelselt. Mõni laps valis endale atraktsiooni, kuhu eelistas jääda kogu päevaks: nii oli ühes peres üks ustav tuubirajaline ja teine pump-tracker. Selle pere ülejäänud neli last proovisid erinevaid asju.

Natuke tuska valmistas lastele osa atraktsioonide vanuseline piirang. Heameelt tegi seevastu kõik, mis vanusega piiratud ei olnud.

Tegevust nii suurtele kui väikestele

Osavust sai harjutada skate-pargis ja kõrgusekartust ületada seiklusrajal. Virgemad käisid ära ka mäe tipus, kust avanesid imelised vaated ümbrusele.

8-aastasele Sassile meeldis kõige rohkem ronimine ja kopaga mulla tõstmine. Ronimises olid kõige agaramad aga kaks tüdrukut, kellel tekkis omavaheline võistlus – ja nii nad vallutasidki mõlemad ära kõige kõrgema platvormi. Kasvataja tunnistas, et temal oli seda alt üsna kõhe vaadata.

17-aastasele Kennethile meeldivad autod, tema ainult nendega sõidakski. Noormees ütles, et kui järgmisel aastal tullakse, siis saab ta juba ise safarit juhtida. Zlata oli õnnelik, et sai elektriautoga sõita kolm ringi – tal läks ringide lugemine sassi. Äge oli, ütlesid lapsed.

Seikluspargi külastamine on laste jaoks alati pidu. Kiviõlis võis iga laps leida palju väljakutseid ja proovida midagi uut. See reis aitas leida hea koha pere vaba aja veetmiseks. Seikluspargis saadi aru, et meeskonnatöö ja läbirääkimised mängivad ühiskonnas tähtsat rolli. Kui sa tahad proovida atraktsiooni, siis oota oma järjekorda – kui ei tea, kuidas käituda, tuleb nõu küsida kas perevanema või töötajate käest.

Millal jälle tullakse?

Lapsed jäid käiguga väga rahule, seekord polnud probleemiks isegi pikk sõit, mis nii mõnigi kord on pannud lapsed kojusõidul torisema. Kõik atraktsioonid olid vägevad. Enne ärasõitu küsisid lapsed, millal jälle tullakse. Ühe pere õhtu lõppes karastava suplusega Kauksi rannas: lained olid suured ja vesi suhteliselt jahe, kuid elamus missugune!

Külastuse eredaim mälestus sõltus sel korral ilmselt vanusest – täiskasvanud räägivad veel nädal hiljem, kuidas sellist tuult pole ammu näinud ja lapsed arutavad elavalt, kas ikka oleks pidanud ronilas kõrgemat taset katsetama. Ilm lapsi ei heidutanud, torm andis põhjust üle rääkida, millised ohud meid sellise ilmaga varitsevad.

Sellest, kuidas see päev lastele meeldis, annab ilmekalt tunnistust ühe noormehe konstateering: „Ma ei suuda uskuda, et ma nii elevil olen!“

Panusta 3 eurot kuus ja kingid lastele eduelamusi, uusi kogemusi või toetad noori hariduse omandamisel, mis on elutähtis iseseisvasse ellu astumisel. Anna oma väike panus, et asenduskodus elaval lapsel oleks samasugune toetav ja arendav keskkond nagu meie oma peres kasvavatel lastel: http://www.heategevusfond.ee/aita-sina-ka