Novembris käisid kaheksa perekodu lapsed üle Eesti – Tartust, Põlvamaalt, Ida-Virumaalt, Saaremaalt, Viljandist, Tallinnast ja Jõgevamaalt – Rahvusooper Estonia kammersaalis vaatamas uhiuut etendust „Sipsik ja vana aja asjad“. Eno Raua tuntud lasteraamatu ainetel tehtud muusikaline lavastus paelus nii lapsi kui ka kaasasolnud täiskasvanuid südant puudutava sõnumi ja meeldejääva lavakujundusega.

Sipsiku tegelaskuju oli paljudele lastele juba raamatust tuttav. Mõne jaoks oli kohtumine selle vahva kõneleva riidenukuga aga esmakordne. Sestap tuletati raamatu abil meelde, kes see Sipsik siis õieti on. Enamik kooliealisi lapsi oli Sipsikust kuulnud, piltidelt näinud ja osa ka raamatut lugenud.

„Tänapäevastele poppidele tegelastele vahelduseks on Sipsik värskendavalt südamlik ja rahulik kuju!“ arvas üks pereema. Mitmes peres jõudis jutt ka isetehtud kingitustele – jõulud olid ju ukse ees.

„Ma sain Anut näpuga katsuda!“

Mõned lapsed olid üldse esimest korda Tallinnas ja nii kaugel reisil. Seetõttu oli ka ühistranspordi kasutamine suures linnas kogemus omaette. 

Vastuvõtt teatris oli väga meeldiv ja sõbralik. Ratastoolilastega oli ligipääs Kammersaalile üsna keeruline. Laste saatjad olid väga tänulikud lahke toe eest: lapsi aidati treppidest üles ja alla ning ka saalis olid neile kohad sätitud nii, et kasvatajad said istuda lastega koos.

Laurale oli see esimene käik Estonia teatrisse. Ahhetamist ja suurt rõõmu pakkus nii suure teatri nägemine kui ka etendus ise. Kõik need helid, muusika ning näitlejate töö laval andsid piigale kõneainet nii koduteel kui ka järgmistel päevadel koolis ja kodus. 

Väikeses saalis toimunud etendus puudutas lapsi lähedalt. „Ma istusin padja peal ja sain etenduse ajal Anut näpuga katsuda,“ ütles üks laps. „Minu juuksed said märjaks, kui Anu mängis kevadel veega,“ teatas teine. „Mina olin ka mere ääres, päris ujumise tunne. Me hoidsime lainetest kinni!“ sõnas kolmas.

„Vanasti olid ikka huvitavad telerid!“

„Sipsik läks päris raketiga sõitma, see oli nii vägev,“ arvas üks väike vaataja. „Mart on väga hea vend, sest ta õmbles õele nuku,“ märkas teine. „Vanasti olid ikka huvitavad telerid, nüüd ei ole enam selliseid kaste,“ jäi lastele silma.

11-aastasele Daryale meeldisid lavadekoratsioonid, eriti kangast tehtud merelained. Darya soovib kohati olla täiskasvanu, nüüd oli ta aga esimeses reas kohe platsis ja vaatas laval toimuvat huviga. Ta ütles hiljem, et ei saanud küll kõigest aru, ent sellest hoolimata tõlkis tüdruk oma naabrile innukalt etenduse sisu. Kuigi vene keeles rääkivad lapsed ei saanud kõigest aru, aitas varasem „tutvus“ Sipsikuga – või ka tubli tõlk