Edukad kutsuvad teisi rikkaid rohkem heategevusse panustama, sest need, kel on läinud paremini, peavad ühiskonnale ka tagasi andma.

Endine USA president Barack Obama pidas paar nädalat tagasi Johannesburgis enam kui 15 000 kuulajale kõne. See oli pärast ametiaja lõppu tema esimene suurem ülesastumine, milles ta tõi Donald Trumpile vastanduvate poliitiliste sõnumite kõrval väga selgelt esile maailmas üha olulisemaks muutuva probleemi: varandusliku ebavõrdsuse suurenemise, mis on oht ühiskonnale. Ning sellega haakuva annetamise teema.

„Kuigi tehnoloogia areng ja globaliseerumine on avanud uued võimalused, turgutanud hädas olevate piirkondade majanduskasvu, on globaliseerumine ka paljude riikide põllumajandus- ja tööstussektori pea peale keeranud. See on järsult vähendanud nõudlust mingite tööde tegijate järele ning vähendanud ametiühingute ja töötajate läbirääkimisjõudu. See on globaalsete ettevõtete jaoks teinud lihtsamaks maksude maksmisest kõrvale hoidumise ning seadustest mööda hiilimise: miljoneid ja triljoneid dollareid saab liigutada vaid klahvivajutusega,” rääkis Obama. „Kõikide nende trendide tulemus on majandusliku ebavõrduse plahvatuslik kasv. Mõnele tosinale eraisikule kuulub sama palju vara kui inimkonna vaesemale poolele. See ei ole liialdus, see on statistika. Mõelge sellele.”

Rikkad aina rikkamaks

See on tõepoolest statistika: aasta alguses avaldatud 20 sõltumatut heategevusorganisatsiooni ühendava mittetulundusorganisatsiooni Oxfam uuringu järgi on 42 rikkamal isikul sama palju vara kui maailma inimkonna vaesemal poolel. Peale selle, 82% eelmisel aastal loodud rikkusest läks 1% rikkama elanikkonna taskusse, samal ajal ei saanud vaesem pool elanikkonnast midagi. Majanduse arenguga loodavad hüved liiguvad väga väikese inimkonna osa kätte, rikkad muutuvad aina rikkamaks. Põhjusena toob ka Oxfam välja maksude tasumisest kõrvale hoidumise, töötajate õiguste vähenemise, kulude kokkuhoiu ning äriettevõtete üha suureneva mõju poliitilistele otsustele.

Obama tunnistas oma kõnes, et on üllatunud, kui palju raha tal tegelikult on. Perekond Obama teenis Forbesi analüüsi järgi aastatel 2005-2016 enam kui 20 miljonit dollarit, seda peamiselt raamatulepingutest. Selle asemel et üritada endale haarata üha rohkem ja rohkem, näitab Obama sõnul inimese ambitsioonikust küsimus, kuidas ja keda saaks ta aidata. „See on ambitsioon. See on mõju. See on mõjukus, see on imeline anne suuta aidata mitte ainult ennast, vaid ka teisi,” rääkis Obama. Kas ta ise on oma sõnade järgi käitunud? Aastatel 2009-2015 andis Obama Forbesi andmetel heategevuseks enam kui miljon dollarit.

The Chronicle of Philanthropy arvutas mullu sügisel välja, et kõige rohkem heategevusse panustanud Ameerika miljardärid on Warren Buffett ja Bill Gates. Buffett oli alates 2000. aastast heategevuseks andnud enam kui 46 miljardit dollarit ehk 71% oma varandusest. Gates on loovutanud 18 miljardit dollarit ehk 22% varast. Tänaseks on need summad kasvanud, nii annetas kogu oma vara heategevuseks anda lubanud Buffett hiljuti neljale heategevusorganisatsioonile 3,4 miljardi dollari eest oma investeerimisfirma Berkshire Hathaway aktsiaid.

Väheneb või suureneb?

Globaalses pildis see paraku nii ei ole. Üleilmseid annetussuundi peegeldava CAF World Giving Index 2017 järgi on heategevus maailmas languses. See puudutab kõiki indeksi tipus olevat 20 lääneriiki. Indeks ei puuduta ainult raha, vaid ka võõraste abistamist ja vabatahtlikku tööd. Raha annetajate osakaal on viimase kolme aasta madalaim. Eesti on 139 riigi seas 100. kohal ja heategevusega tegeleb 27% elanikest. Võrreldes varasema aastaga oleme oma kohta parandanud: 2016. aastal olime 118. kohal ja heategevusse panustas 23% elanikest. Seejuures on kõik suhteline, 2015. aasta indeksis olime 99. kohal. Võrdluseks: Läti on 18% panustajatega tabelis 131. kohal, Leedu 16% 137. kohal. Põhjanaabrid soomlased on 40% panustajatega aga 37. kohal. Tabelit juhib Myanmar, kus 65% inimestest panustab teiste aitamisse. Järgnevad Indoneesia ja Keenia. USA on kukkunud viiendale kohale. Selle põhjus on peamiselt raha annetajate vähenemine – see näitaja on langenud 7% ehk 56%-le –, ning vabatahtliku töö tegijate vähenemine. CAF-i kõige värskem indeks peegeldab 2016. aasta andmeid.

Maksu- ja tolliameti andmed kinnitavad, et raha annetamine heategevuseks eestimaalaste seas suureneb. Annetanud eraisikute arv ja loovutatud summad on kümne aastaga enam kui kahekordistunud. Ettevõtete seas on annetanute arv küll mõnevõrra kasvanud, kuid summad seevastu vähenenud. Ärilehega rääkinud ettevõtjate kinnitusel on heategevusse panustamine nende jaoks üsna loomulik, kuid nagu üks mees nad enda nime leheveergudel näha ei soovi, sest peavad siirast head tegemise reklaamimist ebaeetiliseks.

„Mul on elus väga hästi läinud. Olen selleks ise palju teinud, aga ka õnnefaktor on oluline olnud. Ma olen tänulik. Ja on loomulik, kui annan osa teenitust ära. Tegelikult ei ole elus õnnelik olemiseks väga palju tarvis,” tunnistab neist üks. Küll kinnitatakse, et Eesti inimene on heategevusaldis ning usutakse, et meie tippärimeeste ja -naiste aastased annetused ei jää Barack Obamale alla..

„Valime küll EKRE-t ja kakleme kõrtsis, aga oma olemuselt oleme siiski head inimesed ja tahame teisi aidata,” lausus üks ettevõtja eestlaste üldise suhtumise kohta, lisades, et oma ettevõtete kaudu kellegi toetamist ei saa pidada heategevuseks. „Heategevus on ikka see, mille sa käid välja pärast tulumaksu tasumist,” lausus ta.

Annetavad pereemad

„Eesti inimene on valmis annetama,” kinnitas eestimaalaste annetuste edetabeli esikoha, SOS Lasteküla Eesti ühingu välissponsorluse koordinaator Hanna Jäe, kelle sõnul muutuvad meie inimesed järjest teadlikumaks ning panustavad oma aega, et uurida, kuhu ja mille jaoks nende raha läheb.

Hille Tänavsuu vähiravifondi Kingitud Elu asutaja Toivo Tänavsuu tõdeb, et nende fondil ei ole palju suurettevõtjatest annetajaid. Vähiravifondi toetab näiteks energeetikaaettevõtja Kristjan Rahu, kelle antud 100 000 eurost fond enam kui neli aastat tagasi alguse sai. „Suur-suur osa on väikeannetajad, lihtsad inimesed, tüüpiline toetaja on keskklassi pereema,” ütles Tänavsuu. Fond ei ole suurärimeeste poole toetuse saamiseks ka pöördunud. Pigem on kohtutud kaubanduskeskustes rahakogumisaktsioonide ajal. „Oleme poes kohtunud ja siis nad kümme eurot annavad,” lausus Tänavsuu.

Paar aastat tagasi saatis ta kirja riigikogu liikmetele ning kutsus neid püsiannetajateks, kuid mitte eriti tulemuslikult – vaid paar neist on aeg-ajalt toetanud.

Kodanikupalk. Kas väljapääs või läbikukkumine?

Sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise kontekstis räägitakse palju universaalse baassissetuleku ehk kodanikupalga rakendamisest. Küsimus muutub edaspidi veelgi aktuaalsemaks, sest sissetulekute vahe suureneb üha rohkem, kuna tehnoloogia areng ja robotite pealetung hakkab kaotama keskmisi oskustöökohti. Arenguseire keskuse juht Tea Danilov on selle näiteks toonud raamatupidaja või lepinguid vormistava erajuristi. Töökohti tuleb loomuliult ka juurde, kuid keskmisi oskusi nõudvad töökohad kaovad ning iga keerulisemaid oskusi nõudva töökohaga tuleb juurde lihtsamaid oskusi nõudvaid teenindusvaldkonna töökohti, mis on vähem tasustatud.

OECD tööhõive, tööturu ja sotsiaalasjade direktoraadi tööturuanalüütik Paolo Falco kinnitas Tallinnas töö tuleviku konverentsil esinedes, et automatiseerimine mõjutab eriti tugevalt nn keskmise kvalifikatsiooniga töökohti, inimesi, kes moodustavad praeguse keskklassi. „See on väga oluline muutus, sest just keskklass on olnud arenenud ühiskondade alustala,” rääkis Falco. Üks tõsine küsimus ongi kodanikupalk. Aga kust selleks raha võtta? Robotite võimalik maksustamine on kired üsna teravaks kütnud.

Ainsana on Euroopas kodanikupalka katsetanud Soome. 2017. aastal eksperimenti alustades oli eesmärk inimeste tööturule naasmist kiirendada. Põhjanaabrid valisid 175 000 töötu ja abiraha saaja seast välja 2000 inimest, kes saavad kuus maksuvabalt kätte 560 eurot. Eksperimendis ei saanud inimesed midagi niisama juurde, vaid pangaarvele laekus sama suur summa kui töötu abiraha, kuid kadus töötamise piirang. Eksperiment lõpeb selle aastaga. Kuigi kodanikupalgavastased toovad Soomet kodanikupalga idee läbikukkumise näiteks, siis tegelikult seda väita ei saa, sest analüüse veel tehtud ei ole. Soome saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi selgitas, et valitsus otsustas sellega mitte jätkata, sest rakendati uus aktsiivsusmeede. Pärast eksperimendi lõppu tehakse analüüsid ning ei saa välistada, et teema juurde mõne aja pärast naastakse.

Eestimaalased on annetusteks rahakotti avama üha altimad

Kümne aastaga on eraisikust annetajate arv ning abivajajatele laekunud summad enam kui kahekordistunud. Ettevõtete seas sellist märgatavat kasvu ei ole.

Annetusi teinud asutuste arv

Annetusi teinud füüsiliste isikute arv

ANNETUSED

EUROT

■ F1 POOLT ANNETATUD SUMMAD

■ ASUTUSTE POOLT ANNETATUD SUMMAD

Suurimate annetuste saajad 2017

1.

2 414 228
SOS Lasteküla Eesti Ühing

2.

1 769 692
Sihtasutus Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu

3

1185 874

Eesti Rahvuskultuuri Fond, sihtasutus

4.

839 047

Eesti Kooriühing

5.

740 437

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster

6.

736 379

Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit

7.

661 455

Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit

8.

569 203

Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne Kogudus

9.

567 491

Tallinna Lastehaigla Toetusfond, sihtasutus

10.

512 341

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Narva Jumalaema Narva Ikooni Kogudus

11.

458 489

EEKBKL Oleviste Kogudus

12.

443 707

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

13.

409 700

Spordiselts, MTÜ

14.

352 993

Sihtasutus „Solenum"

15.

345 463

Eesti Juudiusu Kogudus

16.

328284

SEB Heategevusfond, MTÜ

17.

294 796

Eesti Olümpiakomitee

18.

291255

Tennise Toetusgrupp, MTÜ

19.

290 356

Perekonna Ja Traditsiooni Kaitseks, sihtasutus

20.

284175

Eesti Kirjanike Liit

21.

273 984

Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus, MTÜ

22.

268 352

Telia Spordiklubi, MTÜ

23.

264 844

Teeme Ära, sihtasutus

24.

248 487

Koma, noorteühendus

25.

241 429

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja Ikooni Kogudus