Lastega ja lastele

Auhinnaga „Lastega ja lastele“ täname ja tunnustame inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on positiivselt mõjutanud laste ja perede käekäiku.
Tunnustusauhinna taotluste voor on avatud 15. aprillini.

Esita taotlus

SEB head teod

vabatahtlikud.ee

SEB panga heategevuskarjäär algas 10 aastat tagasi. Siis loodi heategevusfond ning hakati mõtlema, kuidas ettevõttena ühiskonda tagasi panustada. SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas meenutab: „Pärast pikki kaalutlusi otsustati toetada turva- ja asenduskodudes peatuvaid lapsi. Esmajoones toetame laste ealist ja võimetekohast arengut. Teiste koostegemiste seas on tänaseks jõulusoovide puu projekt kestnud 7 aastat ja see sai alguse algatusest, kui SEB töötajad tegid jõuludeks individuaalsed jõulukingid turvakoduteenusel olevatele lastele.“

Heategevusfondis töötab kaks inimest, kes kõike ise ära korraldada ei jõua. Seetõttu kutsutaksegi ürituste korraldamiseks ja läbiviimiseks appi kolleege ja kliente. Kümne aasta jooksul on heategevusfondi tegevustes kaasa löönud 70 vabatahtlikku. Sageli on nõudlus suurem, kui vabatahtlikku tegevust pakkuda on. Fondi tegevustes kaasalöönud töötajal on hiljem võimalus võtta üks vaba päev.

„Alguses pelgasin minna turvakodus peatuvate lastega koos üritustele,“ jutustab Evelin. “Teadmatus ja nende päritoluperede lood tekitasid minus abituse tunde, aga kui kokku sain, hirmud hajusid – lapsed on nagu lapsed ikka, nii nagu tavaperedes kasvavad poisid ja tüdrukud! Tänaseks päevaks on turvakodu laste juures käimine saanud minu igapäevaelu osaks. Lisaks sellele olen tegevustesse kaasanud ka oma abikaasa, kes korraldab juba viiendat aastat lastele jalgpallipäeva. Hobitegevus köidab ja teeb meele rõõmsaks, samuti õpetab jalgpall meeskonnatööd ning kasvatab teistega arvestamise oskust.“

Panga töötajatele korraldab heategevusfond kord kuus targa lapsevanema õhtukooli. Teiste seas on fondil hobi- ja õppestipendiumi ning noore lapsevanema õppestipendiumi projektid asendushooldusel viibivate laste heaks. Kõik ikka selleks, et toetada noorte hea hariduse saamist ning nii vähendada tõenäosust, et nad ei jääks elu hammasrataste vahele ja saaksid elada täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena.”

Evelin on veendunud, et vabatahtliku tegevuse korraldamine on aidanud luua ettevõttes turvalist keskkonda ja mõnusat ühtekuuluvustunnet. Faktid räägivad iseenda eest: SEB töötajate keskmine vanus on üle 40 aasta ja tööstaaž tänases kiiresti muutuvas maailmas suisa 15 aastat.

Finantskirjaoskusest

„Tajume, et meilt eeldatakse kogukonda panustamist esmajoones põhitegevusega. Meie töötajad on finantsteemadega väga hästi kursis ja seetõttu on rahatarkuse tundide läbiviimine koolides asja loomulik jätk,“ arutleb Evelin.

Finantskirjaoskuse teema eestvedaja Katrin Laks jätkab: „Pangaliidu eestvedamisel oleme põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele finantskirjaoskust käinud õpetamas juba neli aastat. Vajadus sellise koolitunni järele on meie hinnangul väga suur. Ka Rahandusministeeriumi tellitud uuringust ilmneb, et täiskasvanute finantskirjaoskus ei ole piisav. Rahatarkust ei õpetata igapäevaselt ka meie koolides.“ Kui lapsed küsivad finantsnõu vanavanemate või vanemate käest, kelle teadmised tänapäevasest finantsmaailmast ei ole piisavad, mis siis juhtub?

„Lastest saavad täiskasvanutena ju kohe sundinvestorid!“ lisab Katrin: „aga kuidas sa valid sobivat II samba pensionifondi, kui sa ei tunne termineid ega oska erinevad fonde omavahel võrrelda? Teemat tundmata on keeruline teha üks kõik milliseid mõistuspäraseid finantsotsuseid!“ Kõige selle tõttu otsustas SEB sel aastal esimest korda ka omal käel taolisi koolitunde läbi viia.

Katrin selgitab: „Koolitunnis teeme lastega praktilisi harjutusi. Räägime, mis on eelarve ja kuidas seda koostada. Näiteks proovime abiturientidega teha I kursuse tudengi eelarvet. Räägime olulistest mõistetest: tulud-kulud, püsikulud, meelelahutuslikud kulud ja arutame, millised võiksid olla potensiaalsed tulud (stipendium, õppelaen, vanematelt saadud raha). Arutleme ka, miks üldse eelarvet teha. Keeruline on ju sedasi, kui vanemate antud raha on nädala pärast otsas, pole neilgi seda kuskilt juurde võtta!“ Tänasel päeval annavad tudengite vanemad lastele kuus majandamiseks ca 300-350 eurot. Katrin toob välja tõsiasja, et tänastele väikelaste vanematele tundub see summa šokeerivalt suur. Aga siiski: noorele üliõpilasele napp eelarve, aga vanema rahakotti jääb suur auk.

Rahatarkuse tunnis räägitakse ka laenamisest. Näiteks sellest, kas tasub võtta õppelaenu või mitte. Arvutatakse läbi, kuipalju maksab arvuti, kui see osta kiirlaenuga, väikelaenuga, järelmaksuga või kogutud rahaga. Teinekord jõutakse rääkida ka kogumisest, säästmisest ja investeerimiseks. Katrin ütleb lõpetuseks: „Oluline on, et noortel tekiks rahaasjadest parem arusaamine, et nad oskaksid nõu küsida, erinevaid lahendusi kaaluda ja et neil oleks finantsasjad kontrolli all.“

Märtsikuu – rahatarkuse kuu

Rahatarkuse kuul käiakse Pangaliidu kaudu koolitamas 9. ja 12. klassi õpilasi, kus SEB vabatahtlikud samuti usinalt osalevad. Osalemine on lihtne: nimekiri koolidest on ees ja iga kooli juures on kirjas, millisele klassile ja mitu tundi soovitakse. Pangatöötajad saavad siis vabatahtlikult valida, millises koolis ja kuimitu tundi nad tahavad õpetada.

„Kuigi vabatahtliku tegevuse eest saab võtta vaba päeva, ei ole see väga populaarne. Ausalt öeldes ei kompenseeri vaba päev kuluvat aega ära. Kui lähed esimest korda tundi, siis on vaja teha eeltööd. Tegeled materjalidega. Kui pole esinemiskogemust, tahad seda tuttavaga harjutada ja läbi mängida. Aega võtab ka sõit kohapeale,“ loetleb Katrin ajakulu: „Väga sageli tahetakse minna oma kodukooli või kodukohta tundi andma. Nii on üsna tavapärane, et Tallinna inimene läheb koolitundi andma Valka või Võrru. Need on positiivsed emotsioonid, teadmiste jagamise rõõm ja uued kogemused, mis koolitundi läbi viima motiveerivad,“ on Katrin veendunud. Kokkuvõtteks võib öelda, et ligikaudu 10% SEB töötajatest jagab rahatarkust. Näiteks eelmise aasta lõpus andsid 70 inimest kokku 200 rahatarkuse tundi.

SEB panga töötajad on finantskirjatarkust jaganud ka täiskasvanud õppija nädalal näiteks pensionäride päevakeskustes ja raamatukogudes.

Miks peaks ettevõte sedasi panustama?

Tõtt öelda on Evelini ja Katrini meelest see küsimus üsna ootamatu. Tagasiandmine on loomulik elamise viis, ikka ju tahad, et inimestel sinu ümber läheks hästi. See on jätkusuutlik eksisteerimine, arvab Evelin.

Katrin lisab: „Kingitusi saada on hirmus tore, aga mida aeg edasi, seda rohkem saame aru, et anda ja kinkida annab emotsionaalselt palju rohkem kui lihtsalt niisama eksisteerida.“

Lisaks kõigele eelnevale nõustavad SEB töötajad sotsiaalseid ettevõtteid. Käesoleval aastal luuakse pangas vastutustundliku ettevõtluse komitee, et koondada kokku neid, keda huvitab keskkonnast hoolimine, jätkusuutlik areng ja töötajatesse panustamine. Seega võib öelda, et ehk ca 20% töötajatest on töö kõrval ka vabatahtlik roll. Mis muud, kui tuult tiibadesse hääde algatuste elluviimisel!

Kirja pannud Anu Viltrop

Allikas: vabatahtlikud.ee
 

Osale heateos Täname Sind abi eest, kui oled meie heategevusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha tulevikus. Sõlmi püsikorraldusleping summas 3 eurot kuus või aita ühekordse annetusega.

Meediakajastuste arhiiv