Lastega ja lastele

Auhinnaga „Lastega ja lastele“ täname ja tunnustame inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on positiivselt mõjutanud laste ja perede käekäiku.
Tunnustusauhinna taotluste voor on avatud 15. aprillini.

Esita taotlus

Kingitud hobuse haiged hambad

Sõnumitooja

Eile tegin oma kodus sügispuhastust. Siludes käte vahel noorima tütre imearmsaid, aga lühikeseks jäänud pükse, silmitsesin mõtlikult toanurka kogunenud kraami. Roosa nukukäru tagant piilusid punasemummuline piimakann ja käbidega kohviserviis, nagu oodates, et annaksin neile uue elu. Mõte läks sõpradele-tuttavatele, kes sageli minu poole pöörduvad, lootes leida asjadele, mida endal enam vaja pole, uus õnnelik omanik: ,,Prügikasti ju ka ci raatsi visata, aga sa ju suhtled lastekodudega, neil on kindlasti kõigest puudu..."

Olen harjunud naabritele, kolleegidele ja niisama headele inimestele selle küsimuse peale vastama, et jah, ikka on ka neil vahel üht-teist vaja, täpsustades pisut vaiksemalt: ,,Aga tooge kindlasti asju, mis on puhtad ja terved!" Olgu siis kevadine suurpuhastus või harras jõulumeeleolu, milles inimesed oma uutele jõuluvana toodud kingitustele ruumi teevad, istun mina tihtipeale kastide ja kottide otsas, mis paraku vajavad enne edasi saatmist eelsorteerimist. Kogemus ütleb, et .Jdngitud hobuse suhu vaatamine" on hädavajalik, sest pahatihti leidub annetuste hulgas ka valimatult edasi saadetud vana kõla — kulunud riideid, lääpa tallatud jalanõusid ja katkisi mänguasju.

Arvan, et oma vana rämpsu kaelast ära sokutamine näitab tõelist lugupidamatust abivajaja vastu. Kahjuks on mul oma tööst tuua omajagu näiteid, kus innukad abistajad on turva- ja asenduskodudes peatuvatele lastele saatnud asju, mille õige kõht on prügikastis. Mäletan üht meest, kes tõi lastekodudele mitme suure prügikotiga riideid ning üle andes lisas kommentaari: ,,No siis nad näevad, et me selle žesti tegime!" Mul polnud enam võimalust küsida, mis on selle žesti mõte täpsemalt, kui kottide sisuga tutvudes leidsin eest auklikke dressikaid, viledaks kantud sukkpükse, katkise lukuga jopesid, kulunud varrukatega kampsuneid, pleekinud pildi ja väljaveninud kaelusega T-särke.

Kevadel lugesin lehest, et Kuressaare Rimi kauplus kogus kolmenädalase taaskasutuskampaaniaga seitse konteineritäit käsutatud riideid lasterikastele peredele ning kaupluse juhataja oli õnnelik, et kogumine läks üle ootuste hästi: "Inimesed olid aktiivsed, tulid ja tõid kraami suurte kottidega. Eks nad tegid oma kappides kevadist suurpuhastust." Paraku polnud suurpered kogutud kraamist eriti huvitatud, sest kolme esimese konteineri sorteerimise järel selgus, et kasutamiskõlblikke lasteriideid oli neis äarmiselt vähe.

Miks kiputakse arvama, et kapinurgas tolmu koguvad asjad peavad tingimata minema teisele ringile neile, kes on ühiskonnas nõrgemal positsioonil? Olen kuulnud robustset ütlust ,,Mina saan sitast lahti, teine saab hea asja" — aga miks peaksid teised meie prahist rõõmu tundma või kuidas see abivajaja elukvaliteeti parandab? Märkamine ja aitamine ei tohiks seisneda enda jaoks vana ja tarbetu asja ära andmises. Taaskasutuses peaks lähtuma sellest, et uuele ringile antakse asjad, mida võib ka oma heale sõbrale või kolleegile anda või ülemusele soovitada. Kui sügispuhastust tehes on valida, kas panen päevi nämud asjad heategevusse või kolitaksosse, siis peaks valima viimase.

MTÜ SEB Heategevusfond tegevjuht TRIIN LUMI

Allikas: Sõnumitooja

Участвуй Благодарим Вас за помощь, если Вы уже поддержали нашу благотворительную программу или планируете сделать это в будущем! Заключите договор на постоянное платежное поручение на сумму 3 евро в месяц или помогите разовым пожертвованием.