Leia jõulupuult lapse unistus

Unistuse täitumist saad toetada ühekordselt või püsiannetusega aastaringselt.

www.heategevusfond.ee/joulupuu

Perede lood

2013. aastal oli MTÜ-l Oma Pere kasutada SEB Heategevusfondilt laekunud raha summas 30 562,91 eurot

SEB Heategevusfondi toetatava tugisüsteemi kaudu jagati terve 2013. aasta jooksul tuge peredele, kus kasvavad lapsed on lapsendatud, eestkostel või lepingu alusel perekonnas hooldusel. Teenused on suunatud peamiselt lapsendajatele, kuid neist saavad osa ka eestkostjad ja perekonnas hooldajad, kuna perede vajadused on sarnased. Osa peresid sõlmib enne lapsendamist lepingu lapse perekonnas hooldamiseks või saab eestkostjaks. On hakanud levima ka olukorrad, kus kogemustega lapsendajad võtavad lisaks lapsi ka perekonda hooldusele. Teenuseid osutatakse nii eesti kui ka vene keeles.

Psühholoogiline grupinõustamine

2013. aastal toimus 30 grupinõustamist, kus osales 288 klienti. Grupinõustamised toimusid 16 erineval teemal Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Grupinõustamise eesmärk on aidata perel leida oma võimalusi lastega seotud suhte-, kasvatus- ja kooliprobleemide lahendamiseks ning enesekindluse tõstmiseks, kasutades grupitööd.

Katrin: „Enne, kui meie laps meieni jõudis, oli ta eraldatud oma bioloogilistest vanematest, elanud lastekodus, seejärel ta lapsendati. Pärast mõnda aega peres kasvamist uued vanemad surid – algul üks, siis teine. Laps sattus uuesti lastekodusse ja seejärel perre, kus ei jätkunud ressursse lapse kasvatamiseks. Järgnes uuesti asenduskodu ja siis meie pere. Vanemana tajusin küll neid rohkeid kaotusi, mis tal iga muudatusega kaasnesid, kuid nendega teadlikult tegelema hakkasin peale grupinõustamistel osalemist. Lapse traumad ja kaotused on olnud rasked, kuid grupinõustamistel saadud teadmistega on mul võimalik meie last toetada ja aidata.“

Individuaalne psühholoogiline nõustamine

2013. aastal toimus 170 tunni ulatuses 73 nõustamist, kus osales 53 klienti. Peredele võimaldati nii ühe- kui ka mitmekordset nõustamist. Selle eesmärk on aidata kaasa perekonna toimetulekuvõime tõstmisele, et ennetada läbipõlemist. Teenus sisaldab nõustamist, perele ressursside leidmist, vajadusel erialaspetsialistide konsultatsiooni või teraapia soovitamist.

Kõige enam vajasid pered tuge ajal, kui toimus lapse ja pere esmane kohtumine, ning hiljem lapse kasvades erinevatel eluetappidel. Peamised nõustamisele pöördumise põhjused olid: täiskasvanute jaoks lapse perre tulek, kohanemine uue olukorraga ja toimetulek lapsevanemana; lastel kohanemisraskused, käitumisprobleemid (koolis, lasteaias) ja kiindumussuhte häire.

Annika: „Meie peres kasvab juba enam kui aasta kaks toredat last, kelle saabumine tõi kaasa suure õnne ja rohkelt väljakutseid. Kõik on loomulik osa elust ja üksteise leidmisest. Ühel hetkel tõdesime, et lastel on kanda päris rasked koormad minevikust ja lapsevanematena jõudis kätte hetk, mil mõistsime, et intuitsioon, loomulikud reaktsioonid ning hool ja armastus ei ole piisav. Mida teha lapsega, kes ei ole võimeline sind usaldama, sest selleks ei ole kõige lähedasemad täiskasvanud talle varem põhjust andnud? Kuidas aidata last, kes ei suuda loobuda tõe väänamisest ja kasvõi igaks juhuks sinu palvetele vastutöötamisest? Kas saab arendada õppimistahet seal, kus seda on hetkel väga vähe? Ja väga oluline: kuidas vanematena mõista, mis toimub, mida me teha saame ja mida ei saa? On vaja kellegi tuge ja abi, kes on selleks professionaalselt ette valmistatud, kogenud ja pädev. Oleme väga tänulikud võimaluse eest töötada koos terapeutidega, kes meie pereliikmetele nõu ja jõuga toeks on. See on pidepunkt, mis annab reaalseid praktilisi tulemusi, aga veel olulisem tundub täna see, et me ei ole oma lugudega üksi. Ja ei jää üksi ka siis, kui (sülitan siinkohal kolm korda üle vasaku õla) meie elumeri peaks rahutumaks minema.

Mentori teenus

2013. aastal osutati mentori teenust 338 tunni ulatuses, millest võttis kokku osa 188 klienti. Lisaks on mentorite nimekirjas kokku 179 inimest, kellele edastati järjepidevalt infot teenuste ja lapsendamise korraldusliku poole muudatuste ning muu olulise kohta. Mentori teenuse eesmärk on võimaldada lapsendajaperedele pidevat õppimist elutarkuse ja küpsuse saavutamiseks nende suunamise ja toetamise abil.

Tähtis on abistada peresid suhtevõrgustiku loomisel ja kasutamisel ning suurendada vanemate eneseusaldust ja vanemlikke oskusi. Mentorikeskse nõustamise kaudu võimaldatakse peredele kogemuslikku ja professionaalset pereabi: mentor vahendab teadmisi ja isiklikku kogemust, soovitab alternatiive, vajadusel suunab teiste teenuste juurde. Mentori ja mentee suhte korral oli 2013. aastal kõige sagedasem teema lapse ja pere kohanemine.

Mari: „Seitse aastat tagasi lapsendasime 10-kuuse poisi, kes oligi kõik oma 10 elukuud elanud asenduskodus. Lapse areng ja toimetulek oli kuni lasteaia viimase rühmani väga hea. Laps huvitus muusikast, kunstist ja malest. Ta on loomu poolest elav ja energiline, hea suhtleja, kellel on palju sõpru. Enne kooli otsustasime lapsele rääkida, et ta on lapsendatud. Sellele järgnes ennasthävitav käitumine, mis lõppes psühhiaatrite järelevalve all. Seal selgus, et sellise käitumise põhjustas oma päritolust teadasaamine. Kõik meie peret ümbritsevad inimesed on toredad ja toetavad, aga hea on oma lapse ja pere lugu jagada inimesega, kes neist asjust rohkem teab ning kellel endal on lapsendatud lapse kasvatamise kogemus. Saime oma mõtetesse selgust ja hinge rahu ning teadmise, et alati on keegi olemas, kui abi on vaja. Samuti saime suurepärase pakkumise osaleda laste suhtlustreeningul. Nende treeningute kaudu on laps saanud enesekindlamaks ning on kogenud, et lapsendatud olla ei ole midagi erilist, sest temasuguseid on palju.

Grupisupervisioon

2013. aastal osales kuuel grupisupervisioonil 58 klienti. Teenuse eesmärk on aidata kaasa lapsendajapere toimetulekuressursi taastamisele, kasvatustööks vajalike omaduste arendamisele ning suhtlemiskompetentsuse tõstmisele. Teenus sisaldab superviisori juhtimisel toimuvat grupitööd peres üleskerkinud konkreetsete juhtumitega.

2013. aastal keskenduti kuuele teemale: lapse ja pere kohanemine; lapse käitumisprobleemid; erinevad asendushooldusvormid, nende plussid ja miinused; trauma mõju lapse arengule; toimetulek kahe ja enama lapsega. Kogemusliku grupinõustamise seni kõige olulisemad teemad on olnud lapsega lapsendamisest rääkimine, kaotused ja kohanemine muutustega.

Esmakordselt viidi 2013. aastal läbi grupinõustamised erinevas vanuses lastele: 7–11 eluaastat; 12–13 eluaastat ja 14–17 eluaastat. Kokku osales 32 last. Laste grupinõustamine on toetava ja ennetava iseloomuga grupitöö erinevate oskuste ja isikuomaduste arendamiseks: enda erilisuse mõistmine; suhete tekkimine, hoidmine ja lõpetamine. See aitab ka mõista, kuidas laps suhtub iseendasse ja kuidas suhtleb teistega. Olulisel kohal on enesehinnangu tõstmine ning oma päritolu mõistmine.

Tuuli: „Minu laps varastab – mitte ei võta lohakile jäänud asja, vaid otsib teadlikult võimalust teiste taskud tühjaks teha. Vahelejäämise puhul eitab, et on seda teinud. Väga raske on endale tunnistada, et meil on probleem ja sellega tuleb tegeleda. Vanemana on mul piinlik ja halb, sest tunnen end süüdi, et ei ole osanud oma last hästi kasvatada. Öelda vabanduseks, et ta on lastekodust, tundus justkui vastutusest vabanemise võimalusena. Mida sellises olukorras teha? Läksime abikaasaga supervisiooni, sest meile tundus, et muidu läheme hulluks. Grupisupervisioonis tekkis selgus ja arusaam: juba endale tunnistamine, et terve me pere vajab abi, et sellest olukorrast välja tulla, pani aluse lahendusele. Supervisioonis jagatu ja teiste tagasiside andsid häid mõtteid. Plaan, mille abikaasaga tegime, ja abi, mida saime, on tänaseks taganud selle, et varastamine ei ole meie pere murekoht. See on lihtsalt üks osa meie pere kasvamisest ja minevikuga rahu tegemisest.“
 

Osale heateos Täname Sind abi eest, kui oled meie heategevusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha tulevikus. Sõlmi püsikorraldusleping summas 3 eurot kuus või aita ühekordse annetusega.