Kardinad ette ja linik lauale ning mäng võibki alata!

6.08.2010
Blogi

Ida-Virumaal asuvasse laste varjupaika toodi elama õde ja vend, kes olid harjunud koos ühes voodis magama. Nii pugesid lapsed ka varjupaigas õhtuti ühte voodisse mitu nädalat järjest, kuni said aru, et neil on õigus PÄRIS OMA voodis magada.
 


31. juulil lõppes heategevuslik kampaania “Toeta lapsi, kel ei ole oma kodu!”, mida tähistasime meeleoluka üritusega Tallinna loomaaias Rebasemäe piknikuplatsil. Kohal oli enam kui sada last üheksast laste varjupaigast üle Eesti – Tallinna, Tartu, Narva, Sillamäe, Kiikla, Harjumaa ja Pärnu varjupaikadest. Meeleolukast päevast võtsid sel korral osa ka püsipartnerina meie sõprade ritta lisandunud Tallinna Lastekodu Imikute ja Väikelaste varjupaiga lapsed vanuses 2-3 aastat, kes olid ürituse kõige väiksemad osalejad.

Kampaanias kogutud annetuste eest kinkisime varjupaikadele väikesed telkmajakesed ja hoovidesse puidust mängumajad koos sinna sobiva mööbliga. Varjupaigas peatuvatel lastel on annetuste abil võimalik osa saada ka mitmesugustest hobitegevustest: tasutakse muusika- ja kunstiringide osalustasusid, võetakse osa spordiüritustest, ostetakse vahendeid käelise tegevuse arendamiseks, käiakse kinos ja teatris jne.

Lapsed kaunistasid ise mängumööbli

Kaasahaaraval peol loomaaias lustiti koos Pipi ja fondi toetava klubi vabatahtlikega, söödi suuri pannkooke ning anti üle kingitused. Lastel oli võimalus osaleda töötoas, kus töömehe juhendamisel pandi üheskoos kokku mängumaja ning lauad ja toolid sinna sisse. Lapsed said oma majakestesse mõeldud mööbli kaunistada ise meelepäraste piltidega. Ise kokku pandud lauad ja toolid meeldisid lastele väga ning kui teised lapsed seal istusid, käidi mitu korda kasvatajate käest küsimas: “Onju, need on meie omad?”; “Kas me võtame oma toolid pärast kaasa?”; “Nad istuvad meie laua taga!” ... Muretsemiseks aga polnud põhjust, enda kaunistatud toolid ja lauad viidi ürituse järel varjupaikadesse – uhkelt tassisid lapsed mööbli ise bussini.

Videoklippi toimunud üritusest saad vaadata siit.

Pannkoogipäev meeldis lastele väga

Kiikla Lastekodu juhataja: “Imelisel pannkoogipäeval loomaaias oli naljakas juhtum kotka puuri juures, kuhu jõudes hõikasid meie lapsed ühest suust: “Vares!” Ka kõik võõrad inimesed meie ümber hakkasid naerma. Piknikuplatsil jälgis 4-aastane Erlend kogu aeg suurt mesilase maskotti ja käis vahepeal mulle sosistamas, et nii suurt mesilast ei ole ta veel kunagi näinud ... ja see ei nõela.”

Moonika lisas igatsevalt: “Punasele mängumajakesele on meil vaadatud välja ideaalne koht muru peal, mänguväljaku lähedal. Kasvatajad rääkisid, et pannkoogipäevalt saadud väikeste telkmajakestega mängiti juba losse. Suure mängumaja saabumine meile on lastele kindlasti suureks üllatuseks!”

Tartu lastele meeldis kõige enam lauda-toole kokku panna ning pärast pintsliga sinna toredaid lilleõisi maalida. Lapsed küsisid vabatahtlikelt nõu ja palusid neid appi. Väiksematele tartlastele meeldis väga mesimumm, kellega sai võidu joosta ja mürada.

Mängumaja loob kodutunnet
Pärnus asuva Pereabikeskuse juhataja Irene Peterson ütleb, et lapsed juba väga ootavad oma kollase-sinise-värvilist majakest, kuhu plaanivad panna laterna ukse juurde ja väikese sildikese ukse kohale, postkasti seinale, aknale ette kardinad ja majakese ette lipuvarda. Sisustusmõteteni pole nad veel jõudnud, kuid lubasid, et sellega üle ei pinguta, sest siis mahuvad ka kasvatajad majja kohvi jooma ja lastega lobisema.

Irene Peterson: “Mängumajakeste kinkimise idee on väga tore. Mängumaja abil saame õpetada oma majja sattunud lastele kodu hoidmist ja selle eest hoolitsemist – alates lillede istutamisest ja tolmu pühkimisest kuni selleni, mis päevadel tuleb majale lipp panna jpm. Meie maja lastel pole ju seda päris oma kodu tunnet – tihti ei teatagi, milline kodu peaks välja nägema, sest lapsel pole olnud oma voodit või kohta, kus õppida. Nii saame näidata, mis tegelikult peaks ühes kodus olemas olema – laps saab õppida ja fantaseerida, võib-olla ka ise tulevikus oma kodus nii teha.”

Kodumäng aitab unistada oma kodust
Mäng on laste töö. Varjupaigas peatuvatel lastel pole turvalist kodu oma päris elus, nüüd on tal võimalus seda mängumajas mängimas käia. Mäng on tihtipeale ideaalpilt sellest, milline nende kodu võiks olla koos oma emme-issi toetava kaisutusega. Õnneks ei saa unistusi keegi ära võtta ja seni, kuni säilib mängurõõm, jääb alles ka unistus oma kodust.

Varjupaikades oodatakse majakeste paigaldamisi juba mõnusa ärevusega ja kaua pole õnneks enam oodata jäänud – mängumajad jõuavad varjupaikade hoovidesse juba augusti esimesel nädalal.

Tänan südamest kõiki annetajaid ja püsitoetajaid. Nii on ka neil lastel, kellest vanemad ei hooli, võimalik osa saada paljust sellest, mis on tavaperes elavatele lastele igapäevane ja loomulik osa lapsepõlvest.

Kõik võidavad, kui sõbrad aitavad!

Triin Lumi