Lastega ja lastele

Auhinnaga „Lastega ja lastele“ täname ja tunnustame inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on positiivselt mõjutanud laste ja perede käekäiku.
Tunnustusauhinna taotluste voor on avatud 15. aprillini.

Esita taotlus

Talvituma jäävad linnud vajavad inimese hoolt

Pärnu Postimees

Kas teate, kui kaua kulub toonekurel aega, et lennata Põhja-Aafrikasse talvituma? Või miks ei tohi pesakasti ava ette panna pikka pulka, mida arvatakse lindudele hea istumiskoht olevat?

Pärnu pereabikeskuse lapsed teavad, sest SEB Heategevusfondi kutsel sõitis suvepealinna Tallinna linnuklubi liige Hans Kuusik, et mudilased ja natuke suuremad koolilapsed lindude elukommetega kurssi viia.

Põnevat kuulamist jagus laste kõrval pereabikeskuse kasvatajatele ja külalistelegi. “Linnud, kes oskavad, lendavad talveks lõunamaale, sest neil on seal rohkem süüa,” selgitas Hans Kuusik. “Siin ei saa nad lühikese ja külma päevaga kõhtu täis ning lähevad näljasena magama. Et seda ei juhtuks, annavad inimesed lindudele toitu.”

Soolast ei söö

See, kui kaua linnul lõunamaale jõudmine aega võtab, sõltub liigist ja sihtkohast. Põhja-Aafrikast sooja otsiv toonekurg jõuab kohale ligikaudu kuuga, väiksematel ja kaugemal talvituvatel lindudel võtab ränne pikemalt aega.

Naljatlemise peale, et sihtkohta jõudes võib lind peaaegu kohe tagasiteele asuda, sest Eestiski hakkab paari kuuga uuesti soojemaks minema, nentis Kuusik, et nii siiski pole. Pikk rännak on väsitav ja suleline peab uuesti rasva koguma, kui elusana koju tagasi tahab laekuda.

Paikseks jäävad peamiselt väike- ja laululinnud, kes lisatoitu saamata karmis kliimas hukkuvad. Lumes patseerivad pardid on pigem mugavusest harjunud inimestelt palukesi saama, kuid nende toitmine pole hädavajalik.

Kuusiku sõnutsi ei tohi anda lindudele toiduks soolaseid asju, kaasa arvatud leiba. Hästi sobivad linnusöögiks eri seemned, tihaseid meelitab ligi rasv, mida poes on saada spetsiaalsete pallidena. Huviliste küsimus, kas tiivulised popkorniga võiksid maiustada, võttis Kuusiku hetkeks mõttesse, kuid mees leidis siiski, et selle andmine pole kõige arukam mõte.

Eestis talvituvad linnud vajavad lisatoitmist lume tulekust kevadeni, mil taas soojemaks hakkab minema. Tegelikult pole lumi see, mis sulelised nälga jätab, vaid hoopis miinuskraadid, mille tõttu puuoksad jäässe lähevad, nii et linnud koore alt enam suupoolist ei leia.

Lindusid toitma hakates tuleb seda teha regulaarselt kogu külmaperioodi vältel, sest harjumused on kiired juurduma ja inimeselt toitu saades tiivulised seda mujalt enam ei otsi. Keset talve söögimaja tühjaks jätmine võib neile kurvalt lõppeda.

Suvel sööb lind päeva jooksul oma kehakaalu jagu toitu, talvel peab kogus olema suurem, sest külmaga kulub energiat rohkem.

Pesakasti ehitamise nipid

Pärnu pereabikeskuse lapsed ehitasid lindudele toidumajad, mida saab riputada nii puuoksa külge kui aknale. Eemaldatava katuse ääre alt pannakse söök kahe poolviltuse klaasi vahele, põrandale jäetud praost saavad sulelised teri nokkida.

Toidumaja arhitektuurilise lahendusega saab paika panna, millised linnud söögilauda kasutama hakkavad. Mida avaram maja, seda suuremad linnud maiustama mahuvad, kuid Kuusiku jutu järgi varitseb siis oht, et tuvid teevad hetkega teradele üks-null ning pisemad liigikaaslased jäävad tühja kõhuga.

Oma nipid on pesakastide valmistamisel. Nii pole tänapäeval enam tavaks pesakasti ava ette panna pulka, sest peale lindude on see hea istumiskoht kassidele, oravatele ja nugistele, kes kodunt välja lendava linnuga oma kõhtu täidavad.

Samal ajal pole erandlikud need juhudki, kui kass sätib ennast luurele pesakasti katusele. “Katuse pindala peaks olema pesakasti omast suurem, sest nii ei saja vihm sisse ja lindude kodu jääb kuivaks,” selgitas Kuusik.

Üks kasti külgedest on mõistlik ehitada avatavaks. Mitte selleks, et tiivuline ukse ees istuva röövlooma kartuses kodunt lahkumiseks varuväljapääsu kasutada saaks, vaid et pesakasti oleks sügisel, mil asukas selle maha jätab, lihtne puhastada.

Allikas: Pärnu Postimees

Osale heateos Täname Sind abi eest, kui oled meie heategevusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha tulevikus. Sõlmi püsikorraldusleping summas 3 eurot kuus või aita ühekordse annetusega.

Meediakajastuste arhiiv