Lastega ja lastele

Auhinnaga „Lastega ja lastele“ täname ja tunnustame inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on positiivselt mõjutanud laste ja perede käekäiku.
Tunnustusauhinna taotluste voor on avatud 15. aprillini.

Esita taotlus

Pooled "karuemadest" on kogenud unehäireid

Vooremaa

Ükskord, kui ma laste turvakodus külas käisin, sain näha, kuidas üht kahe-aastast tüdrukut lõunauinakut tegema viidi.

Rasvataja võttis piiga sülle, viis teise tuppa ja oli minuti pärast tagasi. Mina imestasin, kui kähku see käis, sest möödunud oli vähem kui minut ning enamik äraoldud ajast kulus kasvatajal trepist üles minemiseks ja alla tulemiseks. Kui küsisin, kas tõesti jäävad lapsed nii kiiresti ise magama, siis vastas kasvataja uhkusega, etjah, just nii see neil käibki - tema paneb lapsed voodisse ja kõik jäävad ise magama, sest kui peres on kuus kuni kaheksa erinevas vanuses last, siis lihtsalt pole võimalik iga lapse voodiserval istuda.

Aeg teha lapse hingele pai

Ma mõtlesin oma koduste õhtute peale, kus kolme tütre magamapanekule kulub kokku ikka tund ja enamgi veel, et kõik saaksid pestud ja tuduriietesse, unejutud loetud ja päevajutud aetud, homsed plaanid peetud ning musidkallid tehtud. Alles siis võib Une-Mati tulla ja lõpetada pisikese inimese päeva kosutava reisiga unemaale. Kasvataja vilumust ja toimetulekut meie kõdus pole. Samas küsisin eneselt, et kas üldse peakski olema. Meie asendushooldusel olevad lapsed tunnevad tihtipeale varajases lapsepõlves suurt puudust helluse ja läheduse, soojuse ja mõistmise, ärakuulamise ja koosolemise järele. Aga just seda vajab iga laps kõigepealt, et temas saaks areneda ja kasvada turvaline kiindumussuhe, et ta oleks tulevikus võimeline ise lähisuhteid looma ja hoidma ning oma pere lugu üles ehitama teisiti, kui seda oskasid tema bioloogilised vanemad.

Mulle näis, et selles loos oli kasvataja jaoks peamine magamapanemise "efektiivsus" ja kurus, sest siis on tema oma töö hästi teinud ning magades ju laps puhkab ja kasvab. Ent lapse ja tema eakohase turvalise arengu jaoks on vaja rohkelt lähedust. Raske uskuda, et seda õnnestub kõigile jagada pika päeva jooksul, sest ka siis on ju kasvatajal vaja toetada ja ohjata viit kuni kaheksat last ning lisaks hoolt kända suure pere kõdu tööde ja majapidamise eest. Kust võtta päevalgi aega lapse hinge toitmiseks? Aga kui seda vajadust ei toideta ka unne jäämise eel, siis mis on see, millest laps ilmajääb ja mis võib olla selle vajakajäämise tulemus?

Me suudame luua institutsioonis elavatele lastele kena "majafassaadi" - tihti ütlevad ju nii kõrvalseisjad kui ka kasvatajad ise, et vastvalminud peremajades on asendushooldusel viibivatel lastel paremad olmetingimused kui paljudes tavaperedes. Uutes majades tagame vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele eluruumides kindlale normile vastava valgustuse ja toatemperatuuri, valmistame ettekirjutatud kalorsusega toitu jms. Ent mulle tundub, et tihtipeale ei mõelda siit enam kaugemale sellele, et tegelikult vajab laps normaalseks täiskasvanuks sirgumisel eelkõige lähedust ja koos veedetud aega ning seda kõike tingimusteta armastuse vihmavarju all.

Unehäired ohustavad tervist

Tänapäeva elutempo on kiire, pakkudes nii lastele kui ka täiskasvanutele mitmesuguseid võimalusi ja väljakutseid. Vähem aga mõeldakse sellele, et adekvaatse tegutsemisvõime säilitamiseks vajab inimene puhkust ja und.

Samal ajal kannatab järjest enam inimesi mitmesuguste unehäirete all. Vähene magamine ning sellest tulenev väsimus ei ole mitte ainult liiklus- ja tööõnnetuste sage põhjus, vaid rikub tervikuna organismi tasakaalu ja soodustab paljude nüüdisajal levinud tervisehäirete - ülekaal, suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, kõrgvererõhktõbi - kujunemist. Teadlased peavad unehäireid ja vähest magamist uueks, nüüdisajal järjest enam levivaks tervise riskiteguriks. Spetsialistide sõnul kogeb vähemalt pool täiskasvanutest ja veerand lastest unehäireid.

Asendus- ja turvakodudes peatuvate laste puhul on asutuste töötajad täheldanud unega soetud häireid pea 30 protsendil lastest. Meie täiskasvanutena saame ja peame hoolitsema selle eest, et lapsed saaksid ärgata rõõmsa tujuga. Hommikuse ärkamise ja õhtuse magamamineku vahele mahuvad peale kooliskäimise ning õppimise veel sporditrennidja huviringid, sõpradega mängimine ja õues ringijooksmine, kodutööd ja -askeldused. Uni aitab lapsel uueks päevaks energiat koguda ning sirguda tegusaks ja tubliks täiskasvanuks. Unehäired ei tohiks jääda vajaliku tähelepanuta, sest suuremat osa neist on võimalik tulemuslikult ravida. Uni on oluline

Hoolitsegem oma laste une tervise eest! Lapsendaja jutustas loo sellest, kuidas nende perre tuli 1, 5-aastane poisike, kes sünnist kuni pere leidmiseni oli elanud asenduskodus. Ema rõõmustas, et alati, kui ta pani lapse voodisse, jäi laps hetke pärast magama. Hiljem tuli ta sisse äng, kui taipas, et tegelikult ei oskagi laps midagi enamat tahta, sest mitte kunagi ei ole olnud mitte kedagi, kelle kaissu pugeda, kellega turvaliselt piire katsuda. Naerdes ütleb ema praegu, et nüüd, mil laps on kõdus olnud veidi üle poole aasta, hakkab asi "paremaks" minema - enam ei taha uni nii kiiresti tulla ja magamapanekud venivad pikemaks päevasündmustest jutustades ja teineteisele kaisutusi jagades. Kahe-kolme paiku öösel saavad ema-isa endale uneseltsilise, kelle kaisus on mõnus ärgata. Nii käib nende pere kooskasvamine.

Muinasjutus "Kas sa ei saa magada, väike käru?" ei julge väike karulaps kuidagi magama jääda, sest ta kardab pimedust. Ema viib talle algul väikese laterna, mis vähendab pisut pimedust, aga karulaps ei saa ikka uinuda. Seejärel viib karuema mõmmikule suurema laterna, et pimedust veelgi leevendada, aga väikese mõmmi hirm ei kao. Siis riputab karuema lapse voodi köhale lisaks kolmanda lambi, mis valgustab tervet koobast, aga väike käru kardab juba kogu pimedust koopast väljaspool. Tubli karuemme mõtleb veidi, võtab mõmmiku käpakõrvale ja viib õue. Karuke pelgab endiselt ja klammerdub ema külge. Nüüd võtab suur käru väikese sülle, öeldes, et tõi talle kuu ja tähed ningjulgustab vaatama pimedusse. Aga väike käru ei vasta enam midagi - ta on uinunud suure käru kaitsvas soojas embuses . . .

TRIIN LUMI, MTÜ SEB Heategevusfond tegevjuht, kolme tütre ema

Allikas: Vooremaa
 

Osale heateos Täname Sind abi eest, kui oled meie heategevusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha tulevikus. Sõlmi püsikorraldusleping summas 3 eurot kuus või aita ühekordse annetusega.

Meediakajastuste arhiiv