Augusti viimasel kolmapäeval toimus SEB Heategevusfondi eestvedamisel järjekordne jalgpallipäev, kus asendus- ja turvakodude lapsed said koos jalgpalluritega jalkat mängida ning olid õhtul A. Le Coq Arenal tunnistajaks põnevale heitlusele FC Flora ja FCI Levadia vahel.

Sportimiseks ja liikumiseks on suvel miljon võimalust. Ka need lapsed, kes trennis ei käi, armastavad tegevusi, mis kehale mõnusa surina sisse annavad ja meele rõõmsa aitavad hoida. Tore on jalgsi käia ja matkata, võimelda ja rattaga sõita. Veel vahvam on omavahel võistelda – olgu siis võidu joostes või sõites. Nii oli see suvelõpu jalgpallipäev justkui hooaega lõpetav võistlus, kus sai end proovile panna.

Iga laps sai endale jalgpalli

Osa lapsi on jalgpallimängu ja -reeglitega hästi kursis. Teised, just väiksemad, teavad sellest vähem. Sestap tehti enne jalkapäevale sõitmist mõnes peres ka eeltööd, vesteldes jalgpallist. Uuriti ka FC Flora mängijate kohta ning vaadati üle, mis numbri all keegi mängib, et kohapeal oleks parem ülevaade.

Staadionile jõudes said lapsed kõigepealt kohtuda FC Flora jalgpalluritega, neilt autogramme küsida ning koos pilti teha. Iga laps sai endale palli, millele pallurite autogramme koguda. Allkirju sai võtta ka mängijakaartidele. Julgemad tegid palluritega nimelist tutvust ja lubasid neid mängu ajal toetada.
Lapsed olid väga rõõmsad – lahe oli tuntud vutimehi oma silmaga näha. Isegi siis, kui jalgpallureid eriti ei tunne, on tiitel „jalgpallur“ ise juba piisavalt kõva sõna!

Pisemad osalejad, kes pole oma jalga veel vutimängus valgeks saanud ega oska pallivõlureid fännata, olid õnnelikud selle üle, et said ise endale sobivat värvi palli välja valida. Juba ainuüksi selline kingitus tegi lastel tuju heaks! Ja muidugi kasutasid kõik võimalust jalgpalluritega koos pildile jääda.

Mõnus õhkkond haaras kaasa

Pärast kohtumist viis FC Flora muruväljakul mänge läbi klubi naiskond. Kaasa lõid nii lapsed kui ka kasvatajad ning tegevust jagus nii suurtele kui ka väikestele. Kõik lapsed osalesid soojendusharjutustel ja mõned tüdrukud, kellel pole enne jalgpalliga suurt kokkupuudet olnud, olid nii kaasa haaratud, et ei tahtnud pärast sugugi väljakult lahkuda. Osa poisse, kes alguses koos väiksematega palli tagaajamisest ei hoolinud, nakatusid tüdrukute sportimislustist ja neiski tekkis mänguhasart.

Jalgpallurid nautisid lastega koos tegutsemist ja nendega suhtlemist. Lapsed tunnetasid seda ning see lõi väljakul hea õhkkonna ja mõnusa sportliku meeleolu. Aeg tundus kulgevat isegi liiga kiirelt, sest jaksu oleks jätkunud kauemaks.

Kuigi õhtune pallilahing toimus omade vahel, sai isiklikku jalgpallihuvi ja poolehoidu lemmikmeeskonnale näidata ka näomaalinguga. Lapsed kasutasid õhinal võimalust lasta endale näo peale joonistada Eesti lipp või FC Flora värvid ning kõik olid oma vinge fänni-välimusega väga rahul. Või… peaaegu kõik! Nadja nimelt oli pisut õnnetu, sest tema jõudis suures mängutuhinas lipu joonistada ainult ühele põsele, aga kui ta pärast nägi, et teistel on ikka mitu lippu ja veel ka Flora embleemid, siis tundis ta, nagu oleks millestki olulisest ilma jäänud…

Vanad kalad ja tärkavad talendid

Reelika on jalgpallis tegija ning tunneb vutireegleid hästi. Tänu talle sai kasvatajagi jalgpallist rohkem teada – tüdruk selgitas, mis on nurgalöök ja mis karistuslöök – ning see muutis matši jälgimise märksa huvitavamaks.

Meelis ja Sergei lülitusid kohe innuga treeningusse ja tegid kõike aktiivselt kaasa. Oli kohe näha, et nad on ennegi jalgpalliga tegelenud.

Ka Valentin läks platsile ja püüdis veidi palli togida ning koos teistega harjutusi kaasa teha. Vahepeal, kui möll tema ümber talumatult ägedaks läks, istus poiss lihtsalt maha ja vaatas asja pealt. Aga kui pall tema juurde veeres, oli ta varmalt valmis sellele omalt poolt uut suunda andma. Korra sai ta palli nii õnnestunult edasi sööta, et sellele järgneski värav. Näha oli, et suvine laager on teda sportlike tegevuste ja meeskonnamängude vastu huvi tundma pannud.
Artjom, keda on muidu keeruline õue ja telefonist eemale saada, nautis kogu kehaga jalkaplatsil toimuvat.

Pärast õhtusööki läksid eskortlapsed, kes jalgpallureid väljakule saatma läksid, riietuma. Lapsed olid sellisest võimalusest siiralt vaimustuses. Kirill oli eskortpoiss esimest korda ning ootas oma „etteastet“ kannatamatult. Peale seda kogemust otsustasid nii mõnedki, et tahavad ka saada nii vägevateks ja lahedateks nagu uhketes särkides „jalkaonud“.

Fännid 1804 silmapaari hulgas

Muidugi tahtsid kõik lapsed ka päris mängu vaatama jääda – nii suured kui ka väikesed. Kuna lapsed olid just kohtunud FC Flora mängijatega, siis hoidsid nad neile pöialt ning elasid tuliselt ja häälekalt kaasa, vastutasuks said nad meeldiva võidumängu vaatamise kogemuse.

Paljud lapsed polnud enne jalgpallilahingut vaatamas käinud – nad olid väga elevil ja vaatasid mängu suure huviga lõpuni. Lastel oli hea meel näidata, et nemad on ka kohal! Kasvatajatel omakorda oli huvitav vaadata, kuidas vastsed fännid oma meeskonnale toetust avaldasid.

Jalgpallimurul toimus tol õhtul tõeline väravatesadu. Hiljem selgus, et just sel päeval sündis A. Le Coq Arenal FC Flora ja FCI Levadia vahelises Premium-liiga mängus viimase kolme aasta publikurekord, kui Flora 3:0 võitu tunnistas 1804 silmapaari!

Rohkem motivatsiooni sportida

Kõik lapsed hoidsid oma autogrammidega palle väga. Suurt rõõmu valmistasid ka pallurite piltidega kaardid. Hinnalist kotti, kus kingitud pallid sees, tassisid lapsed terve tee kordamööda ise, igaüks ootas kannatamatult, millal on tema kord.

Nii mõneski peres lisandusid kodustesse treeningutesse ka jalgpalliharjutused, sest uued uhked pallid ootasid mängu panemist. Kindel on see, et spordiga seotud suuremad ja väiksemad koostegemised aitavad igasse lapsesse istutada väikese spordipisiku ja liikumisharjumuse. Seda oli näha ka sel korral.

Tutvumine FC Flora mängijatega andis lastele rohkem motivatsiooni sportida. Peale selle – jalgpall on ju meeskonnamäng, mida on samuti tarvis harjutada. Sel päeval said lapsed täita väljakul erinevaid rolle, omandasid uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi. Ühele poisile jäi meelde ühe jalgpalluri ütlus, et see, kes tahab sama osavaks saada, peab palju harjutama. Seda lapsed nüüd ka teevad.